ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märtsil 2008. a Tallinn, Harju Maakohtu xxxkohtumaja Tsiviilasja number

§ 62

lg 2 kohaselt on asja vili asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu.

§ 62

lg 3 järgi on õigusvili tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu.

§ 64

alusel võib vilja väljaandmiseks kohustatud isik nõuda vilja saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, mis on vajalik asja korrapäraseks majandamiseks ega ületa vilja väärtust. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja osa kaasomandis on 1/12, mis vastab ühele korterile xxx majas. Hageja 1.nõude põhjendatus Hageja taotleb kostjalt saadud üüri, kui õigusvilja väljaandmist. Sellele on tal õigus tulenevalt AÕS § 71 lg

1. Ekslik on aga hageja seisukoht, et õigusvilja suuruseks on hageja poolt arvestuslikult saadud 1100,00 kr kuus korterilt. V ja sealhulgas õigusvili on reaalselt saadud hüve, mitte mingi hüpoteetiline võimalik hüve. Antud asjas ei ole poolte poolt esiletoodud asjaoludel kinnitamist leidnud, et kostja oleks saanud hageja poolt osundatud suuruses üüri, vaid nagu nähtub kostja poolt esitaud üürilepingutest oli kokkulepitud üürisuuruseks 600,00 kr kuus. Seega see on selleks viljaks, m kostja sai hageja osa arvelt ja m ta peab AÕS 71 lg 2 alusel hagejale tagastama. Seega on hageja
2. nõue põhjendatud 14 400,00 kr ulatuses (600,00 x 12 x 2). Hageja 2.nõude põhjendatus Kohus leiab, et hageja 2.nõue on põhjendatud vaid osaliselt st hagejat ennast puudutavas osas. S –E V u osas ei ole hageja õigustatud endale S.-E. V u osa nõudma. Hageja nõue on põhjendatud eelmises osas toodud põhjendustel ja seda 3600,00 kr ulatuses, lähtudes selles, et tõendatud on kostja poolt õigusvilja saamine 600,00 kr ulatuses kuus hageja osa arvelt 6 kuu eest. 4 Tsiviilasi nr 2-07-3737 Hagejal aga puudub õigus nõuda endale teise kaasomaniku S-E V u osa, kuna talle ei ole selle osa nõudeõigust loovutatud. Hagejale on kaasomaniku poolt antud volitus notariaalses volikirjas muuhulgas ka nõuda S-E V ule tasumisele kuuluvaid summasid, kuid sellisel juhul oleks hagejal tulnud esitada S-E V u nimel vastav nõue. Seda hageja ei ole teinud. Seega selles osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Hageja 3.nõude põhjendatus Hageja taotleb välja mõista kostjalt kostja poolt hagejale kasutamiseks jäetud korteri nr 10 üürnikult vastuvõetud üürisummad kokku 4 200,00 kr ulatuses. Vastavalt vaidlustamata asjaoludele oli poolte vahel kokkulepe, et hagejal on kasutuses korter 10 xxx majas, mis andis tal õiguse sellest korterist laekuvat üüri nõuda. Seda ei ole kostja ka kohtumenetluse ajal eitanud. Samas on hageja esitanud oma 01.01.2008.a. täiendustega ka kostja poolt koostatud arve-kviitungid, m kohaselt on kostja vastu võtnud koos kommunaalteenuste tasudega ka üüri eelmainitud korteri üürnikult suuruses 700,00 kr kuus. Kostja kohtule antud kinnituste kohaselt ta seda tegi, kuna üürnik seda talle pakkus. Vaidlustatud ei ole ka seda kostja poolt, et seda on ta teinud kogu hageja poolt osundatud aja st juuli kuni detsember ulatuses. Tulenevalt sellest, et kasutuskorra kokkuleppe kohaselt oli hagejal õigus nõuda üüri tasumist korteri nr 10 osas ja kuna kostja on antud üüri vastu võtnud, siis AÕS § 71 lg 2 alusel on põhjendatud hageja nõue 4 200,00 kr (6 x 700,00) osas. Kuna hageja poolt esitatud viiviste nõude suurus ja põhjendatus sõltub sellest, millises osas on põhjendatud kostja vastuväited hagile seoses tema poolt tehtud kulutustega xxx maja hooldamiseks ja remondiks. Kostja vastuväited hagile Kostja vastuväidete kohaselt on ta teinud xxx maja haldamisel ja hooldamisel kulutusi, m katmine on hageja ülesanne. Keskseks vaidlusküsimuseks poolte vahel on see, kas ja mis kuludega on tehtud vaidlusaluse maja katuse remont. Kostja on esitanud vastava töövõtulepingu kostja ja M K vahel summale 83 500,00 kr ja võimalike lisakuludega kuni 10 000,00 kr ning M K kinnituse (tõendi) selle kohta, et ta on saanud kostjalt 87 000,00 kr, mst 57 992,00 kr on kulunud ehitusmaterjalide ostmiseks OÜ-lt P J ning ülejäänud 29 008,00 kr on läinud töötasuks. Samuti ilmneb kostja poolt esitaud piltidelt, et katusel on teostatud remont, kuna ilmselgelt on katusele paigaldatud uued plekkdetailid ning on näha ka eterniittahvlite tõstmist katusele. Hageja vastuväited selle kostja väitele on jäänud paljasõnaliseks. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et oleks reaalselt sõlmitud kostja ja üürnikega mingeid kokkuleppeid, et katuse remont teostataks üürnike jõudude ja/või vahenditega. Asjaolu, et tööettevõtulepingu sõlmis üks üürnikest, ei anna alust seda järeldada. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks sõlminud lepingu ülemäära kõrge hinnaga või et selliseid töid ei oleks majal teostatud. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt kohus ei pea võimalikuks kahelda kostja väidetes ning leiab, et kostja vastuväited 87 000,00 kr osas on põhjendatud. 5 Tsiviilasi nr 2-07-3737 Samuti peab kohus põhjendatuks kostja poolt 2005.a. ja 2006.a. tasutud maamaksu tasaarvestamist, m kostja tasus kõigi kolme poolte kaasomandis oleva kinnistu eest summas 12 072,00 kr (2x6036,00 kr). Kuna vaidlusalune kinnistu asub Tallinnas nn Kalamaja piirkonnas, siis kohtu arvates on põhjendatud ka trimmeri ostmine (973,70), kuna kohtu teadmist mööda on enamuses selle kandi majadel ka mingi sisehoov, m korrashoiuks on trimmeri omandamine vajalik. Poolte vahel ei ole vaidlus selles, et kostja tegeles vaidlusaluse maja haldamise ja hooldamisega ja et kostja ise vahetult selles majas ei ela. Seetõttu kohtu arvates tuleb lugeda mõistlikeks kulutusteks kostja poolt xxx majja jõudmiseks tehtavad kulutused, mis seisnevad takso arvetes ja T.R bensiini kulude hüvitamises. Vastavalt kostja arvestusele on selliseid kulusid tehtud 2005.aastal 1302,oo kr taksole ja 1968,00 kr bensiinile ning 2006.a. 1979,00 kr bensiinile. Seega kokku 5238,00 kr. Põhjendatuks peab kohus ka kostja poolt ostetud suitsuanduritele tehtud kulutusi summas 459,00 kr, kuna need on ilmselgelt vajalikud kulud kaasomandis oleva asja säilitamiseks. Ülejäänud osas kostja poolt loetletud kulutused leiab kohus olevat põhjendamatud. Kohus on kostja esindajale teinud ettepaneku esitada selgitused esitatud arvete kohta, kui kostja esindaja seda teinud ei ole. Nii on kostja küll nimetanud, et ta on tasunud mõlemal aastal majahoidjale, kuid selle kohta ei ole esitaud ei vastavat lepingut ega ka ühtegi kviitungit, et sellist kulu oleks kantud. Selgusetu on miks on kostja väidetavalt tasunud xxx prügivedu ja mst tulenesid viivised T V AS-ile. Samuti on kostja poolt selgitamata muud esitatud kulud nagu kantselei kaubad, majapidamisekaubad, elektrikaubad (lambipesa jne), kasutamine, mis iseenesest võivad olla seotud vaidlusaluse maja haldamise ja hooldamisega, kuid ilma kostja selgesõnaliste kinnituste ja selgitusteta ei ole kohtu arvates aktsepteeritavad. Seega kohus leiab, et kostja vastuväited hagile on põhjendatud 105742,70 kr (87 000,00+5238,00+459,00+973,70+12 072,00), mst hageja kanda on AÕS § 75 lg 1 ja

§ 64alusel 1/12 ehk 8815,00 kr.

Hageja viiviste nõue Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võ aldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, mle lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub välja mõista kostjalt ka viivised alates 01.01.2007.a.. selleks ajaks oli hagejal saada kostjalt 1.nõude alusel 14 400,00 kr, samas oli aga kostjal kohtu arvates põhjendatud vastunõue hageja vastu 8815,00 kr ulatuses. Seega on hagejal põhjendatud nõuda viiviseid alates 01.01.2007.a.viivitatud summalt 5585,00 (14 00,00 kr – 8815,00). Edasi lisandub viivitatud summale iga kuu hagejale väljamõistetud üüri summa, mis muutub sissenõutavaks järgmise kuu alguseks. 6 Tsiviilasi nr 2-07-3737 Hageja poolt taotletaval ajal oli viivise määraks alates 01.01.2007.a. kuni 30.06.2007.a. 10,5% aastas ja alates 01.07.2007.a. kuni käesoleva ajani 11% aastas. Kuu Viivitatud summa kuu alguseks Jaanuar 07 5585,00 Veebruar 6185,00 Märts 6785,00 Aprill 7385,00 Mai 7985,00 Juuni 8585,00 Juuli 9185,00 August 9885,00 September 10585,00 Oktoober 11285,00 November 11985,00 Detsember 12685,00 Jaanuar kuni 13385,00 14.märts 08 Kokku Kuu jooksul sissenõutavaks muutunud üür 600,00 600,00 600,00 600,00 600,00 600,00 600,00 700,00 700,00 700,00 700,00 700,00 Viivitus päevi Viivisintressi määr 31 28 31 30 31 30 31 31 30 31 30 31 74 10,5 10,5 10,5 10,5 10,5 10,5 11 11 11 11 11 11 11 Viivis 49,80 49,81 60,50 63,73 71,20 74,08 85,81 92,35 95,70 105,42 108,35 118,50 298,50 1273,75 Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist kuni kohtuotsuse kuulutamiseni summas 1273,75 kr. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et hageja kasuks kuulub väljamõistmisele põhivõlana 13 385,00 kr [5585,00 (14 00,00 kr – 8815,00)+ 3600,00 +4200,00 ] ja viivistena 1273,75 kr. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 11% aastas põhivõlalt 13 385,00 kr kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni põhivõla osas. Kostja vastuhagi Kohus leiab, et kostja vastuhagi ei kuulu rahuldamisele, kui alusetu. Kostja esitas oma nõude samal alusel nagu ka hageja st õigusvilja välja nõudmiseks. Nagu kohus ka hageja nõude analüüsides osundas, saab viljaks olla vaid reaalne hüve, m hageja on saanud xxxmaja haldamiselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kuni 2005.a. keskpaigani haldas xxxmaja hageja ema. Peale tema surma asus seda hageja väidetel tegema tema isa T R. Kostja enda seisukohad on antud küsimuses ebajärjekindlad. Ühelt poolt möönab kostja, et ta tegutses koos T.R tema (kostja) xxx maja haldamisel ja T.R xxx maja haldamisel, mida kinnitavad ka bensiinikulude katmine osaliselt T.R . Samas väidab aga kostja, et kuna võib tulla T.R keeldumine taotletava 7 Tsiviilasi nr 2-07-3737 vilja väljaandmisest, siis soovib ta hagejalt tema osa pärijana saadut. Osades seisukohtades kostja väidab, et ta ei teagi, kes haldas peale S.R surma xxx. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks saanud xxx majast üüritulusid kostja osa arvelt. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et hageja oleks tegelenud xxx maja haldamisega enne 2007.a., kui ta ise seda teatas käesolevas menetluses. Samuti on ekslik kostja seisukoht, et hageja oleks pärinud ema tagant ka kaasomanike sh kostja vara, mis seisnes kaasomandi haldamiselt saadud vahendites. Vastavalt pärimisseadusele kuulub pärandvara hulka pärandajale surmahetkeks kuulunud vara. Kaasomanike ühisvaraks olnud tulu elamu haldamiselt (üürimaksed) ei kuulunud hageja emale, vaid olid kõigest tema valduses tulenevalt elamute haldamise kokkuleppest ja hageja ei saanud neid pärida. Samuti ei saa pidada pärandvara hulka kuuluvaks S.R poolt endale võetud kohustust hallata xxx maja ja seda kohustust ei oleks saanud S.R pärijad ka pärida, vaid seoses S.R surmaga oleks pidanud kaasomanikud tegema uue kokkuleppe, m nad hageja väitel ka tegid ja m alusel teostas kuni 2007.a. alguseni xxx maja haldamist ja hooldamist T.R. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista kostjalt, kuna põhihagi rahuldati küll osaliselt, kuid vastuhagi /allkiri/ Kohtunik Ärakiri õige 8