) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 2 2-08-34751 Kohus peab vajalikuks seejuures osundada
§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist.
lg 4 kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja hagist loobumine ei ole tingitud kostja poolt nõude täitmisega, kuuluvad kostja menetluskulud väljamõistmisele hagejalt.
lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas
¹ lg-ga 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt
§-s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad (
Käesolevas asjas taotleb kostja hagejalt menetluskuluna õigusabikulu summas 25 917,52 krooni väljamõistmist. Lähtudes
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1 on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 300 000 krooni suuruse tsiviilasja hinnaga maksimaalselt 100 000 krooni. Kohus, tutvunud kostja taotlusega hagejalt menetluskulude 25 917,52 krooni väljamõistmiseks, leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Kostja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine hagejalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 §-st 1, rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks 25 917,52 krooni. Kohus leiab, et hageja avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus 3 või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. OÜ V J tasus hageja eest 21.08.2008.a arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072123, selgitus: „Riigilõiv tsiviilasi nr. 2-08-34751 G OÜ eest“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 14 750 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 7375 krooni. Vastavalt hageja avaldusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Hansapangas. Indrek Parrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.