) § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati 11.11.2008.a edasiandmiseks kätte kostjaga koos töötavale isikule.
Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohtu hinnangul puuduvad
lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kooskõlas 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse 2 2-05-23034 puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb täiendavalt arvestada sama seaduse § 61 lg-s 1 nimetatud piirmääradega. Käesolevas asjas on hageja palunud kostjalt välja mõista kohtukulud (menetluskulud). Hageja menetluskuludeks toimikumaterjalidest nähtuvalt on hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 420 krooni, õigusabikulud 263,64 krooni, samuti kohtutäituri tasu 295 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise kulu 100 krooni. Vastavalt
lg 1 p-s 1 sätestatule on kostjalt võimalik hageja kasuks välja mõista õigusabikulu kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Kohus rahuldab käesoleval juhul hagi täies ulatuses, s.o 5272,98 krooni. Viis protsenti nimetatud summalt moodustab ligikaudu 263,64 krooni. Toodud summat peab kohus vajalikuks ja põhjendatud kuluks
Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 420 krooni, õigusabikulud 263,64 krooni, s.o 5% hagi rahuldatud osast ning kohtutäituri tasu 295 krooni. Lindorff Eesti Aktsiaselts on tasunud 17.07.2007.a arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx Nordea Pangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900078680, selgitus: „EVS D L, Ametlikud Teadaanded“) riigilõivu teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni. Kuna kohus ei ole väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuteadet avaldanud, kuulub teadaande avaldamise riigilõiv 100 krooni Lindorff Eesti Aktsiaseltsile tagastamisele. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda Lindorff Eesti Aktsiaseltsi arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx Nordea Pangas. Indrek Parrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.