) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja
lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist.
sätestab üürileandja andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 p 2 sätestab üürileandja õiguse nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist, kui nad on jätnud mõjuvate põhjuseta rohkem kui kolm kuud üüri maksmata. Üürileandja esitas nõude võlgnevuse hüvitada tähitud kirjaga 05.01.2006.a nr. 4 ja nõude leping ennetähtaegselt lõpetada ja eluruum vabastada tähitud kirjaga 16.01.2006.a nr. 22. Üürilepingu ülesütlemisavaldus vastab
Üürnik ei ole eelnimetatule reageerinud - ei ole tasunud võlgnevust ega vabastanud eluruumi. Eeltoodust tulenevalt lõppes kostja J.L-ga sõlmitud eluruumi xxx xx-xx üürileping 16.01.2006.a ja kostjatel puudub õiguslik alus nimetatud eluruumi kasutamiseks. Kuigi kostjad on teadlikud üürilepingu lõppemisest, ei ole nad eluruumi vabatahtlikult vabastanud ja üüri ning kõrvalkulude võlgnevust tasunud. Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, õigusliku aluseta tema asja valdab. Asjaõigusseaduse § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnistamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes
§-dest 65; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1; 102; 108 lg 1; 271; 316 lg 1 p 2, 3; 334 lg 1 ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 3 lg 1 ja 162 lg 1, 2, Asjaõigusseaduse §-st 80 hageja palub: 1) tunnistada kostjate kasutusõigus eluruumile aadressil xxx xx-xx lõppenuks; 2) nõuda eluruum aadressil xxx xx-xx välja kostjate ebaseaduslikust 2
tuleb lepingust tulenev kohustus täita õigeaegselt ja nõuetekohaselt, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kuna seaduse antud normi Pähklimäe 11 majas asuva munitsipaaleluruumi nr 92 üürniku poolt ei täideta, siis üürileandja SA Narva Linnaelamu isikus, jätab oma seaduslikud nõudmised jõusse. KOSTJATE AVALDUSED 17.05.2007.a J.L ja 21.05.2007.a M.G esitasid kohtule avaldused, milles teatavad, et võlg on tekkinud seoses sellega, et nendel ei olnud mingit töökohta. Praeguseks M.G asub tööle ning hiljemalt juuli alguseks (üldjuhul varem) lubavad tekkinud võla kinni maksta. Seega kostjad võtsid hagi õigeks. HAGEJA AVALDUSED 17.03.2008.a esitas hageja avalduse nõude suuruse suurendamiseks, mille kohaselt 03.03.2008.a laekus SA Narva Linnaelamu aadressil Viru maakohtu määrus, millega määrati kindlaks täiendavate tõendite ja taotluste esitamise kuupäev. Antud määrusele on lisatud J.L ja M.G avaldused viimaste kohustusega tasuda võlgnevus hiljemalt juuli alguseks. Kuid kuni 01.02.2008.a pole kostjatelt laekunud mitte ühtegi makset, mis tõendab kostjate kohusetundetust. 01.02.2008.a ja 26.02.2008.a laekusid maksed, kogusummas 2600 krooni. 17.03.2008.a seisuga moodustab kostja võlgnevus eluruumi haldus ja majandamiskulude tasumise eest juba 9258 krooni 55 senti. Seoses sellega on hageja oma haginõuet suurendanud 3 606 krooni 40 senti võrra. 30.04.2008.a esitatud hageja seisukohas teatas hageja, et 16.04.2008.a laekus SA-sse Narva Linnaelamu Viru maakohtu kiri lisatud J.g angaarve väljatrükkidega 3 lehel. Antud väljatrükid fikseerivad arveldusarvel vahendite liikumise ajavahemikul 25.07.2007 - 13.04.2008. Tõendeid 3
) §-de 76 lg-te 1, 2 ja 3; 100; 101 lg 1 p 1; 102; 108 lg 1; 316 lg 1 p-de 2 ja 3; 334 lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS ) § 80-ga. Vastavalt
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt
lg 1 p-st 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
sätestab, et võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada.
lg-st 1 tuleneb võlausaldaja õigus juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. Vastavalt
lg 1 p-de 2 ja 3 Üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa jah/või kui võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Tulenevalt
lg-st 1 üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Vastavalt Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-le 1 omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannavad solidaarselt J. L, V.L, A.L ja M.G, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.