← Eesti

2-06-26662/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-06-26662 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2008.a. Haapsalu Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi I. P. hagi Eesti Vabariigi vastu omandiõiguse nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  2. veebruar 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja I. P., tema esindaja vandeadvokaadi vanemabi P. R. ja kostja Eesti Vabariigi esindaja N. S. RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada. 2.Tunnistada hageja I.P. IK *, elukoht *, *, omandiõigust vallasasjast ehitisele – elamule asukohaga Hariduse 25, Vidruka/Palivere, Taebla vallas, Läänemaal.
  4. Nõuda vallasasjast ehitis – elamu asukohaga Hariduse 25, Vidruka/Palivere, Taebla vallas, Läänemaal välja Eesti Vabariigi võõrast ebaseaduslikust valdusest.
  5. Kohtukulud panna kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. ASJAOLUD Hageja vanavanematele A. ja E. O.le kuulus enne Teist maailmasõda Eesti Vabariigis Hiiumaal Käina vallas talu, mis sundvõõrandati
  6. a. sügisel Eesti Vabariigi kasuks sinna Nõukogude Liidu sõjaväebaasi rajamiseks. Sundvõõrandatud talu asemele anti riigi poolt asendusvarana elamiseks Läänemaal Taebla vallas praegu Hariduse 25 Vidruka/Palivere asunud hooned tollase Rohuaia taluna. Asendust ilmselt toonaste keerukate sõjaolude tõttu, kuid siiski tänaseks täpselt teadmata põhjustel, kinnistusraamatusse ei kantud. Elamut kasutasid aga algul A. ja E. O. ning pärast viimaste surma nende poeg H. O. Vaidlusaluse hoone kuulumist H. O.le tõendab Haapsalu Rajooni TSN Täitevkomitee otsus nr. 203,
  7. detsembrist
  8. a. Seda otsust on tunnistatud ka Eesti Maa-ameti
  9. märtsi
  10. a. käskkirjaga nr. 21 kinnitatud õiendiga, mille kohaselt Läänemaal Taebla vallas Hariduse 25 ehitised kuuluvad H.O.le, kuid on inventariseerimata. Seda kinnitab veelkord ka Taebla Vallavalitsuse
  11. detsembri
  12. a. korraldus nr.
  13. Elamut kasutasid enne omandi korrastamist ka Palivere Lastekodu ja Palivere Eriinternaatkool, kes tunnistasid perekond O. omandiõigust ning sõlmisid elamu kasutamiseks
  14. mail
  15. a. E. O.ga ja
  16. aprillil
  17. a. H. O.ga kui omanikega elamu kasutuslepingud. H. O. on hoone omanikuna tunnistatud ka 1969, 1973 ja 1985 aasta kindlustushindamistel. H. O. suri
  18. detsembril
  19. a. ja tema pärijaks sai tütar I. P.
  20. augustil
  21. aastal. * notar M. K. väljastatud pärimisõiguse tunnistuse alusel. Pärimisseaduse § 121 alusel ei ole lubatud tingimuslik pärimine ehk isik, kes pärib osa pärandvarast, pärib kogu pärandvara. Seega pidi I. P. pärima kogu oma isa H. O. vara, sealhulgas ka Hariduse 25 Vidruka/Palivere elamu Taebla vallas Läänemaal. Viimatinimetatud elamu pärimisele teeb aga takistusi Eesti Vabariik, kes ei tunnista H. O. ja tema pärija omandiõigust ning käsitleb Hariduse 25 elamut riigi omandina, olles selle kandnud riigivara registrisse nagu nähtub Lääne Maavanema
  22. mai
  23. a. kirjast. Vabariik valdab osa elamust ning on andnud selle kasutada Palivere Laste- ja Noortekodule, takistades põhjendamatult I. P.l oma isa pärandust kogu ulatuses vormistamast. Seetõttu on ta asunud oma omandile ja valdusele taotlema kohtulikku kaitset AÕS § 80 lg. 1 ja 2 sätete alusel. HAGEJA NÕUE Hageja soovib, et tunnustataks tema omandiõigust Hariduse 25 Vidruka/Palivere elamule, Taebla vallas, Läänemaal, mis läks tema esivanemate valdusse juba
  24. a. sügisel ja mis tunnistati tema isa H. O. omandiks Haapsalu Rajooni TSN Täitevkomitee
  25. detsembri
  26. a. otsusega nr.
  27. Otsus tehti Eesti NSV Kohaliku Majanduse Ministeeriumi
  28. mai
  29. a. juhendi „Eesti NSV Linnades, alevites ja rajoonikeskustes asuvate hoonete ja ehitiste registreerimise korrast“ §-de 12 ja 19 ja ENSV Ministrite Nõukogu
  30. detsembri
  31. a. määrusega nr. 514 kinnitatud juhendi p. 3 alusel, sest vahepealsete keerukate aastate tõttu puudusid H. O.l elamu omandamist tõendavad dokumendid. Hageja on ise sündinud ja kasvanud selles majas ja tema teada kuulus see juba enne sõda sundümberasustamise korras tema isa vanematele A. ja E. O.le. Palivere Lastekodu ja Palivere Eriinternaatkool kasutasid majas olevaid ruume hageja vanaema ja hiljem isaga sõlmitud lepingute alusel, kus nad on samuti kirjas hoone omanikuna. Omandiõiguse tunnustamise nõue on esitatud selleks, et pärida oma isale kuulunud kogu vara, mille üheks osaks on ka Hariduse 25 lapsepõlvekoduks olnud elamu, mida aga ebaseaduslikult valdab kostja, kes Lääne Maakonna Hooneregistritalituse kaudu takistab põhjendamatult nimetatud elamu pärimise vormistamist. Seetõttu palub hageja hagi rahuldada täies ulatuses. KOSTJA ARVAMUS Kostja hagi ei tunnista. Ta tunnistab küll, et Haapsalu Rajooni TSN Täitevkomitee
  32. detsembri
  33. a. otsus nr. 203 on jõus ja keegi seda tühistanud ei ole, kuid kostja meelest on see õigusvastane (tühine) õigusakt ega loo õiguslikke tagajärgi. Lääne Maavalitsusele on Hariduse 25 vaidlusalune hoone Riigivaraseaduse § 10 lg. 1 alusel Haridusministeeriumi poolt üle antud
  34. juuni
  35. a. üleandmise-vastuvõtmise akti alusel ja nimetatud kuupäevast täidab Lääne Maavalitsus riigivara valitseja kohustusi Riigivaraseaduse § 4 lg. 1 p. 7 alusel. Alates
  36. veebruarist
  37. a. on ehitis registreeritud riigivararegistris nr. 04000282 all Lääne Maavalitsuse valitsemisalas oleva riigivarana. Kostja on andnud ehitise hallata riigiasutuse Palivere Laste- ja Noortekodu valdusse. Kostja arvates ei olnud perekond O.l tekkinud Hariduse 25 hoonele mingit omandiõigust.
  38. a. on Lääne maavanem piirkonnakomissarile teinud ettepaneku anda nimetatud ehitis seal sees elavatele isikutele ainult ajutiseks kasutamiseks kuni vastava korralduseni. Omandireformi toimik dokumente vara hilisema omandamise kohta ei sisalda. Seega ei ole hageja omandanud vaidlusalust hoonet seaduslikul teel. Pärast sõda on sealsetes hoonetes asunud pidevalt riigi hallata olnud õppe- ja kasvatusasutused ning ehitist on riigivarana riigi kulul majandatud heaperemehelikult ja hoolitsetud selle säilimise ja väärtuse kasvu eest. Ehitist on kapitaalselt remonditud ning selle maksumus käesoleval ajal on riigivararegistri andmetel 2 942 098.- krooni. ÕVVTK Lääne Maakonnakomisjoni
  39. detsembri
  40. a. otsusega nr. 138 alusel jättis komisjon rahuldamata H. O. avalduse tema Rohuaia A-86 talu omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks. Seetõttu palub kostja jätta hagi rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud kirjalikke tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtus ei ole ümber lükatud hageja väide, et enne Teist maailmasõda kuulus tema vanavanematele Hiiumaal Käina vallas talu, mis
  41. a. sügisel Eesti riigi poolt võõrandati, sest talu maadele rajati Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahelise lepingu alusel viimase sõjaväebaas. Võõrandatud maa ja hoonete asemele anti hageja vanavanematele A. ja E. O.le asendusvarana Läänemaal Taebla vallas Hariduse 25 hoone, mis tollal nimetati Rohuaia taluks ja hageja esivanemad asusid sinna elama. Asendamist küll hagejale teadmata põhjustel kinnistusraamatusse ei kantud, kuid ajad olid segased, võõrriigi baaside rajamine, Eesti okupeerimine ning sõda ja taasokupeerimine, mistõttu ei saa siin kedagi süüdistada. Pärast Teise maailmasõja lõppu jäi perekond O. vaidlusalusesse hoonesse edasi elama ning hoonet kasutas alul ka Palivere Lastekodu ja edaspidi Palivere Eriinternaatkool, kes tunnistasid perekond O. omandiõigust , sõlmides
  42. mail
  43. a. E. O.ga ja
  44. aprillil
  45. a. tema poja H. O.ga, kui elamu omanikega, kasutuslepingu. H. O. käsitleti Hariduse 25 omanikuna ka kindlustussuhetes nagu nähtub 1969, 1973 ja 1985 aasta kindlustuslehtedest. Asjas on tõendatud, et Eesti NSV-s omandisuhete korrastamise käigus kinnitati H. O. omandiõigust vaidlusalusele hoonele Haapsalu Rajooni TSN Täitevkomitee
  46. detsembri
  47. a. otsusega nr.
  48. See õigusakt on muutmata ja kehtib ka käesoleval ajal. Järelikult on perekond O. omandiõigust Hariduse 25 hoonele tunnistanud nii Eesti Vabariik, andes
  49. a. sügisel selle neile asendusvaraks, kui ka Eesti NSV , otsustades jätta vaidlusaluse vara perekond O. omandusse. Kuna ühtki vaidlusaluse hoone omandiõigust kinnitavat õigusakti ei ole vaidlustatud, muudetud ega tühistatud, kuulub Hariduse 25 hoone käesoleval ajal H.O. õigusjärgsele pärijale, tema tütrele I. P.le. See, et Saksa okupatsiooni ajal pidi Eesti Omavalitsus käsitlema tollast Rohuaia kinnistut ajutise kasutuse all olevana, ei muuda käesoleval ajal asja ega lükka ümber perekond O. omandiõigust ja see on kohtu arvates tõendatud. Asjaolu, et vaidlusalust hoonet on pärast Teist maailmasõda kasutanud veel Palivere Lastekodu, Palivere Eriinternaatkool ja käesoleval ajal kasutab Palivere Laste- ja Noortekodu, ei muuda I. P. omandiõigust. Kaks esimest kasutasid seda omanikuga sõlmitud lepingu alusel ja viimane teeb seda omavoliliselt.
  50. juunil
  51. a. Haapsalus sõlmitud üleandmisevastuvõtmise akt, mille alusel EV Haridusministeerium annab vaidlusaluse hoone üle Lääne Maavalitsusele ei muuda omandisuhteid ja tekitab üldse küsimuse, kuidas üks riigiasutus sai vormistada perekond O. vara üleandmise teisele riigiasutusele, sest kohtuasjas ei ole esitatud ühtki tõendit Hariduse 25 hoone kuulumisest Eesti riigile või kellelegi teisele peale H. O. ning tema esivanemate ja järeltulijate. Kostja väited selle kohta, et riik on panustanud vahendeid vaidlusaluse hoone korrashoiuks ja majandamiseks ei muuda ega loo samuti omandiõigust vaid võib olla aluseks teiste võlaõigussuhete tekkimiseks. Seega ei ole kostjal millegagi oma omandiõigust tõendada. Palivere Lastekodu ja Palivere Eriinternaatkool kasutasid Hariduse 25 hoonet omal ajal perekond O.ga sõlmitud lepingu alusel. Käesoleval ajal kasutab aga Palivere Laste- ja Noortekodu hoones asuvaid ruume igasuguse õigusliku aluseta, kuna ta ei ole neid ruume omanikult küsinud ega kasutuslepingut sõlminud. Seetõttu on vaidlusaluse hoone ruumid kostja valduses ebaseaduslikult ja hagejal on täielik õigus nende kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. I. P. on pärinud kogu oma isa H. O. vara ning tingimuslik pärimine ei ole kehtiva pärimisseaduse järgi lubatav. Kuna kostja takistab hagejal oma pärimisõiguse tingimusteta teostamist, tuleb selline olukord lõpetada, tunnustada I. P. omandiõigust Hariduse 25, Vidruka/Palivere, Taebla vallas Läänemaal asuvale ehitisele ja nõuda see välja kostja võõrast ebaseaduslikust valdusest tuginedes AÕS §-le 80 lg. 1 ja PÄS §-dele 118 ja
  52. Kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses. Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.