2-08-62686/11

2-08-62686 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2009.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-08-62686 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N G (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kostja: E G (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kostja esindaja: Aleksandr Gamazin (postiaadress: xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 16.12.2008.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja N G Kostja E G Kostja esindaja Aleksandr Gamazin Sekretär Resolutsioon Jekaterina Masalska N G hagi E G vastu abielulahutuse ja elatise nõudes
2. Rahuldada N G hagi täielikult.
3. Lahutada N G ja E G abielu, mis on sõlmitud 12.07.2005.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on koostatud abieluakt nr
5. Välja mõista E G elatis N G kasuks poja S G, sünd. xxx, ülalpidamiseks alates 01.07.2008.a igakuiselt summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuni poja täisealiseks saamiseni s.o kuni 07.11.2014.a ja tütre J G, sünd. xxx, ülalpidamiseks alates 01.07.2008.a igakuiselt summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o. kuni 26.12.2021.a.
6. Elatise osas kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult.
7. Antud tsiviilasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
8. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
9. jaanuaril 2009.a Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu.
10. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 2-08-62686 Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõuded 26.09.2008.a esitatud hagiavalduses palub hageja N G: 1) lahutada poolte abielu; 2) mõista kostjalt välja elatisraha hageja kasuks poolte laste ülalpidamiseks igakuiselt summas 2 175 krooni igaühele alates juulist 2008.a.; 3) mõista kostjalt välja kohtukulud. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu oli registreeritud 12.07.2005.a. Abielust on sündinud poeg S G ja tütar J G. Kostja E G oli abielu kestel aeg-ajalt vägivaldne. 2006.aastal oli alustatud tema suhtes kriminaalasi vägivalla kasutamise eest hageja vastu. Alates 2008.aasta juulist läks hageja elama koos lastega ema juurde, kuna kostja ei töötanud pika aja jooksul ning hakkas hagejalt raha välja pressima. Kostja muutus vägivaldseks poolte vanema lapse vastu. 14.08.2008.a oli alustatud kriminaalasi kostja suhtes vägivalla kasutamise S vastu. Pärast seda samuti kostja peksis hagejat ning tema suhtes oli veel üks kriminaalasi alustatud 16.08.2008.a hageja vastu vägivalla kasutamise eest. Pärast sellist juhtumit poolte kooselu on võimatu. Hageja elab koos lastega oma ema juures, ning abielusuhete säilitamine ei ole võimalik. Kostja ei ole nõus lahutada abielu. Pooled proovisid abielu lahutada perekonnaseisuosakonna kaudu, kuid viimasel päeval kostja keeldus lahutamast. Kuna kostja ei töötanud viimase 5 kuu jooksul, ei toetanud ta hagejat lastega materiaalselt. Kostja vastuväited 21.10.2008.a esitatud vastuses kostja haginõudeid ei tunnistanud. Teatas, et on kindel, et poolte abielusuhete säilitamine on võimalik. Laste huvides on vaja, et pooled elaksid abielus. Kostja annab hagejale laste ülalpidamiseks raha umbes 1 500 – 1 800 krooni kuus. Mitme kuu jooksul kostja ei töötanud, aga praegu uuesti leidis töö, seepärast jätkab andma raha laste ülalpidamiseks. Kostjal puudub võimalus maksta abikaasale 2 175 krooni igale lapsele. Menetluskulud võtab kostja endale. 11.11.2008.a kohtule esitatud avalduses teatas kostja, et hageja mõnikord elab oma ema juures, aga poeg jääb kostjaga. Palub jätta hagi rahuldamata. Hageja arvamus Hageja jäi kohtule 27.10.2008.a esitatud arvamuses, et abielusuhete säilitamine ei ole võimalik, kostjal on olnud aega muuta ennast ja oma suhtumist perekonnasse, kuid ta ei kasutanud seda. Kostja soov abielu säilitada on tühjad sõnad ning seda tõendavad kriminaalasjad, mis olid alustatud kostja suhtes vägivalla kasutamise pärast oma abikaasa ja vanema poja vastu. Sellises olukorras abielu säilitamine võib tekitada ohtu perekonna liikmete nii vaimsele, kui ka füüsilisele tervisele. Seega hageja korduvalt palub lahutada poolte abielu. Alates 2008.aasta juulist hageja elab koos lastega eraldi ning kostja ei toeta neid materiaalselt. Nõutav elatisraha summa vastab Perekonnaseaduse § 61 lg
11. Seega hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatisraha kahe lapse ülalpidamiseks summas 4 350 krooni kuus alates 2008.aasta juulist. Kostja on töövõimeline inimene ning tal on kohustus oma lapsi ülal pidada. Põhjust miks ta ei peaks elatisraha maksma hageja ei näe. Samuti jääb hageja arvamusele, et kohtukulud peaks maksma kostja, kuna oma käitumisega sundis hagejat kohtusse pöörduma. Kohtuistung Kohus määras asja läbivaatamiseks 16.12.2008.a kohtuistungi. Kohtuistungil hageja kinnitas kohtule, et soovib abielu lahutamist, kuna abielusuhete jätkamist võimalikuks ei pea. Teatas, et ei soovi peatada menetlust, et anda pooltele täiendava aega leppimiseks. Kostja leidis, et abielusuhete jätkamine on võimalik. Samuti hageja kinnitas, et vähendab elatise summad ja palub välja mõista kostjalt 1 500 krooni kuus iga lapse ülalpidamiseks. 2 2-08-62686 Kohtuotsuse põhjendused Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud. Kohus tuvastas, et N G ja E G on abiellunud 12.07.2005.a Narva linna Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr 191 (abielutunnistus nr AL 0121851). E G ei ole nõus abielu lahutamisega. Hageja on seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu sõlmimise eeldustest järeldub, et abielu sõlmimiseks, ja seega ka abielu jätkamiseks, peab abielupooltel olema ühine soov kooseluks. Ühe abielupoole tahe kooselu lõpetada on kohtu arvates piisav põhjus, et lugeda abielu jätkumist võimatuks. Kohus leiab, et kuna hageja kategooriliselt ei soovi kostjaga abielusuhete jätkamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et pooltel sündis xxx. poeg E G (sünnitunnistus CL 0121067) ja xxx. tütar J G (sünnitunnistus CL 0267188). PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
12. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist summas 1 500 krooni iga lapse ülalpidamiseks alates 2008.aasta juulist. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Pooled ei vaidle laste vajaduste üle. Hageja on hagi elatise välja mõistmiseks esitanud seoses asjaoluga, et kostja ei täida laste ülalpidamiskohtustust. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut laste vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummäärast isegi väiksemas suuruses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et täidaks laste ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras või hageja nõutud määras s.o. 1 500 krooni kuus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12.12.2007.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07 väljendanud seisukohta, et seaduse sõnastust „kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust“ ei saa tõlgendada nii, et aasta enne elatisenõude esitamist saab elatisnõude esitamiseks õigustatud vanem kohustatud vanemalt lapsele elatist nõuda ainult sellisel juhul, kui kohustatud vanem ei täida üldse ülalpidamiskohustust. Kohus võib ühe vanema nõudel PkS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist 3 2-08-62686 ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lastele elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras, kuid ta on kinnitanud, et ta on hagejale andnud laste ülalpidamiseks raha umbes 1 500 – 1 800 krooni kuus. Seega kohus leiab, et kostja on võimeline hagejale tasuma laste ülalpidamiseks 1 500 krooni kuus. Kohus leiab, et sellise summa väljamõistmine kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks on põhjendatud võttes arvesse laste huvi tagada neile elamiseks vajalik väiksemail võimalikul määral. Kui kostja peaks saama töötasu isegi miinimummääras s.o. 4 350 krooni, siis on sellest summast võimalik tasuda kummagi lapse ülalpidamiseks 1 500 krooni kuus. Kuna ei leidnud tuvastamist, et kostja täidaks laste ülalpidamiskohustust, kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks töövõimetu ning kohus ei ole tuvastanud muid asjaolusid, miks kostja ei saaks täita laste ülalpidamiskohustust vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras, samas hageja palub kostjalt tema varalist olukorda arvesse võttes laste ülalpidamiseks väiksemat elatist kui seaduses sätestatud laste miinimumvajadusi arvesse võttes, siis kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates juulist 2008.a. Kohus peab vajalikuks märkida, et PkS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kohus leiab, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada ning välja mõista kostjalt E G hageja N G kasuks elatis poja S G, sünd. xxx, ja tütre J G, sünd. xxx, iga lapse ülalpidamiseks alates
13. juulist 2008.a igakuiselt summas 1 500 krooni kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses /-/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta kummagi poole enda kanda. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Seega leiab kohus, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 4