← Eesti

2-08-3031/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-3031 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg
  3. november
  4. a Kohtuasi Riina Nurme hagi V.B. vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja: R.N. (IK xxx; elukoht: xxx) Kostja: V. B. (IK xxx; elukoht: xxx) RESOLUTSIOON
  5. Hagi rahuldada.
  6. Suurendada Kohtla-Järve Linnakohtu xxx. a kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurust ning välja mõista V.B. R.N. kasuks tütre D.N. (IK xxx) ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 2 000 (kaks tuhat) krooni alates
  7. jaanuarist
  8. a kuni tütre D.N. täisealisuseni, so kuni xxx a. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1 I Asjaolud ja hagiavaldus
  9. Pooled olid abielus xxxa kuni xxx a. Abielust on sündinud xxx. a tütar D.N., kes on käesoleval ajal
  10. aastane.
  11. Kohtla-Järve Linnakohtu 30.04.
  12. a kohtuotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja elatis 750 krooni.
  13. R.N. taotleb hagis elatise suurendamist 2 000 kroonile tulenevalt perekonnaseaduse § 61 lg 3 ja lg
  14. . II Kohtuistung ja kostja vastus
  15. Hageja taotles hagi rahuldamist ja elatise suurendamist alates hagi esitamisest (29.01.
  16. a). Hageja selgitas, et oli töötu, kuid käesoleval ajal töötab koristajana ning saab miinimumpalka. Elatis 750 krooni on lapse kasvatamiseks ebapiisav, tütar saab juba
  17. a jaanuaris
  18. aastaseks. Kostja elatise võlg on ligikaudu 50 000 krooni. Selle aasta augustist hakkas hageja saama elatist 750 krooni ja elatise võla kustutamiseks 1 250 krooni.
  19. Kostja leidis, et ta ei ole materiaalse olukorra tõttu suuteline maksma elatist rohkem kui
  20. a väljamõistetud summas - 750 krooni kuus. Kostja brutopalk on 8 500 krooni, tal puudub võimalus rohkem tulu teenida. Kostjal on lisaks D. veel kaks last, kelle maksab elatist 1 500 krooni (kahele lapsele kokku). Kostja üürib korterit, maksab hagejale ositi elatise võlgnevust, kostjal on võlg ka maksuameti ees. III Kohtu põhjendused
  21. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.
  22. Vastavalt PkS § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Eeltoodut arvestades peab PkS § 61 lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval ajal kuupalga alammäär 4 350 krooni, elatise miinimum 2 175 krooni).
  23. Hageja soovib elatise suurendamist väiksemale summale, kui elatise miinimum, mistõttu hagejal puudub vajadust eraldi tõendada lapse vajadusi, kuna elatise miinimum baseerub eeldatavalt lapse minimaalsetel vajadustel. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, st mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad PkS § 61 lg 5 ja lg
  24. Muu hulgas on PkS § 61 lg 6 p 1 järgi 2 elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus, samuti kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps.
  25. Asjaolu, et kostjal on lisaks poolte ühisele lapsele veel üleval pidada 2 last, väärib tähelepanu, kuid kohus leiab, et antud tsiviilasjas ei ole see aluseks jätta hagi sel põhjusel rahuldamata. Kostja selgituste kohaselt on kostjalt kahe lapse ülalpidamiseks välja mõistetud 1 500 krooni (kahe lapse peale kokku). Rahvastikuregistri andmetel on kostjal kolm last: D., K. (
  26. aastane) ja M. (
  27. aastane). Kostja palgatõendi kohaselt on kostja keskmise palga suurus 8 500 krooni. Hageja kinnitusel teenib hageja miinimumpalka, 4 350 krooni. Hagejal on üks ülalpeetav. Poolte sissetulekute suurust arvestades on hageja ülalpidamisvõime (sissetuleku suurus / isik ise + ülalpeetavate arv) 2 175 krooni (4 350 / 2) ning kostja ülalpidamisvõime 2 135 krooni (8 500 / 4). Eeltoodu põhjal ei halvene elatise suurendamisel teiste laste olukord. Kohus leiab, et kostja peab maksma elatist 2 000 krooni. Nimetatud summa ei ole ülemäära suur ning on kooskõlas kostja ülalpidamisvõimega. Kohus arvestab samuti seda, et kostjal on jäänud elatist maksta vaid
  28. aasta jaanuarini.
  29. Elatis kuulub suurendamisele alates
  30. jaanuarist
  31. a. IV Kohtu selgitused
  32. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459).
  33. Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1).
  34. Kohtute seaduse § 138 7 lg 1 järgi edastatakse alates
  35. aasta
  36. oktoobrist Viru Ringkonnakohtusse saabuvad apellatsioonkaebused lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.