lg 6 kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega ning kostja menetluskulu ei saaks olla kõrgem Vabariigi Valitsuse tunnipalga alammääras sätestatud summast, mis teeks alammäära arvestuses 27-270 krooni. Hageja leiab, et kostja esindaja on oma kohtuväliste kulude arve 500 krooni esitanud juba maksekäsu kiirmenetluse ajal ning nimetatud protsessietapis saaks tugineda kohtuväliste kulude kindlaksmääramisel üksnes tunnistaja tunnipalga alammäära sätetele. Hagimenetluses on kostja esitanud täiendavate menetluskuludena 1000 krooni. Hageja leiab, et tsiviilasi ei ole arvatavalt kostja esindajalt nõudnud suuremahulist ettevalmistamist ja olulisi kulutusi ning kostja nõutud menetluskulude hüvitamise summa ei vasta reaalselt tehtud töö mahule ning on ülepaisutatud. Hageja palub jätta kostja taotluse rahuldamata. Kostja esindaja kirjaliku seisukoha kohaselt on hageja esindaja tuginenud ebaõigetele õigusaktidele. Kostja leiab, et hageja pidi olema teadlik sellest, et kostja võib taotleda aegumise kohaldamist, seda enam, et kostja esitas aegumise taotluse juba vastuväites. Kostja leiab, et kuna tegemist oli kiirmenetluse muutumisega hagimenetluseks, siis kuulub kohaldamisele
lg 4 ning menetluskulude rahalise suuruse määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusest nr 137, millest tulenevalt tsiviilasja hinnaga kuni 10 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Kostja jääb enda poolt esitatud taotluse juurde hagejalt välja mõista kostja poolt kantud kulu õigusabile summas 1500 krooni. Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus võtab vastu menetlusest loobumise avalduse ja leiab, et menetlus tsiviilasjas kuulub lõpetamisele
Menetluskulude jaotus:
lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. 3 Tsiviilasjas esindas kostjat volikirja alusel Maarika Kutser. Kostja on esitanud taotluse tema poolt menetluses kantud kulude väljamõistmiseks hagejalt. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulu summas 1500 krooni. Taotlusele on lisatud Maarika Kutser`i poolt kostjale esitatud kviitung/order nr 12 (26.08.2008) summas 500 krooni ja kviitung/order nr 21 (06.11.2008) summas 1000 krooni. Hageja ei nõustu kostja kuluga õigusabile. Kohus leiab, et kostja poolt kantud õigusabi kulu summas 1500 krooni on põhjendatud ning kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.
lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on loobunud hagist peale seda kui kostja on esitanud enda kirjalikus vastuses hagile asjaolud, et hageja poolt esitatud nõue on aegunud. Kostja on esitanud aegumise vastuväite ka makseettepanekule vastuväite esitamisel. Seega on hageja kostja seisukohaga nõustunud ning hagejal ei ole õigust kostja poolt kantud menetluskulude hüvitamisest keelduda. Hageja viited
lg 6-le ei kuulu antud juhul kohaldamisele ning on ebaõiged ning asjakohatud.
lg 7 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu sissenõudmise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kulud õigusabile on olnud käesolevas tsiviilasjas vastuväite koostamine summas 500 krooni ning dokumentidega tutvumine ja hagile vastuse koostamine summas 1000 krooni, kokku kulud 1500 krooni. Nimekirjale on lisatud arved. Arvete tasumise kohustus on kostjal. Kostja esindaja poolt tehtud toimingud on põhjendatud ning kulud on proportsionaalsed tehtud tööle. Hageja pidi arvestama esitades kohtusse teadvalt aegunud nõudega hagi, et sellega võivad tema jaoks kaasneda täiendavad menetluskulud kostja õigusabiteenuste eest. Kohus lisab ka seda, et
lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” alusel ei ületa kostja poolt taotletud kulud määruses esitatud piirmäärasid. Hageja on avalduses hagist loobumiseks taotlenud hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so summas 125 krooni. Hageja poolt on riigilõiv summas 250 krooni tasutud 10.07.2008.a.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus
Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 06. veebruaril 2009.a Nooremreferent M.Roots I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.