Obsah (10)

§ 402§ 76§ 100§ 101§ 416§ 108§ 158§ 415§ 113§ 94

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 31.12.2008, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere 44308 Tsiviilasja number

) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 158 lg 1 ja 415 lg 1, 416 lg 1 ning TsMS § 367 ja 461 lg

1. Hagiavaldusele on lisatud hagis esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid - tarbijakrediidilepingu koopia koos kokkuleppega nr. 1, maksegraafikutega ja üldtingimustega, võla sissenõudmisega seotud kirjade koopiad, lepingu ülesütlemishoiatuse koopia, ülesütlemisavalduse koopia, laenuteenuste hinnakiri ja viivisearvestus. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja aadressil (xxxx) on hagimaterjalid vastu võetud 29.08.
2. Materjalide kätteandmisel on vastuvõtja R B lisanud allkirjale märkuse – „ema“. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt 14-aastesele isikule. Seega oli kostjal kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 13.09.
3. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas materjalide edastamisel kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Kostja kohtule ei vastanud, samuti ei teatanud mittevastamise põhjustest. 06.10.2008 tegi kohus hagejale ettepaneku alates 15.07.2008 kehtiva TsMS § 174-1 tulenevalt menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastav nimekiri esitati kohtule 13.10.2008: hageja taotleb kostjalt kokku summas 10 544.50 krooni menetluskulude hüvitamist. Kohus väljastas hageja menetluskulude taotluse kostjale tutvumiseks, selgitades kaaskirjas veelkord TsMS § 407 lg 1 sätestatut selles, et hagile ja ka hageja esitatud menetluskulude taotlusele vastuväidete mitteesitamise korral, lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks. Kostja aadressil on kohtu väljastatud kiri koos hageja menetluskulude taotlusega vastu võetud 19.11.2008, allkirja andnud isik on lisanud märkuse „kasutütar“. Käesoleva ajani ei ole kostja hagile ega menetluskulude taotlusele vastuväiteid esitanud, samuti ei ole kohtu saadetud dokumente nende kostjale edasiandmise võimatuse tõttu kohtule tagastatud. Kuna hagi esitamisel hageja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning kostja, vaatamata talle korduvalt kohtu poolt antud võimalusele, ei ole käesoleval ajani hagi suhtes mingeid vastuväiteid esitanud, siis leiab kohus, et hagi on võimalik lahendada kirjalikus menetluses tehtava tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. 3 Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud

§§-ide 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 158 lg 1 ja 415 lg 1, 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule.

§ 101

lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 101

lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 416

lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestab ka üldtingimuste p. 5.1.1. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt pakkus hageja ka

§ 416

lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kostja lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohasele täitmisele ei asunud. Seega oli hageja õigustatud lepingut üles ütlema ja nõudma lepingust tulenevate summade tasumist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma, milleks lepingu ja üldtingimuste kohaselt oli 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt.

§ 415

lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (

§ 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ts

MS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist

§ 113lg.

1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega on hageja nõue kostjalt käesoleva ajani vastuväidete puudumisel põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud nõude ulatuses. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 170 115.72 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 119 472.13 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress – 11 101.72 krooni, leppetrahv – 23 894.43 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud - 800 krooni, ja sissenõutavaks muutunud viivis - 14 847.44 krooni. Samuti tuleb TsMS § 367 ja 461 lg 4 tulenevalt mõista kostjalt alates 26.03.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24,39% tagastamata krediidisummalt aastas. 4 Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele leiab kohus, et asjas esinenud menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja poolt 13.10.2007 kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 10 544.50 krooni, millest 6250 krooni moodustab hagihinnalt tasutud riigilõiv, 4 277.50 krooni kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulu ning 17 krooni on riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest. Avaldusele on lisatud kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 367; 386 lg 2; 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 06. veebruaril 2009.a 2009.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev 5