hagile. Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6 § 633 lg. 7). 1 Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ja kostjale. I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja AS Krediidikassa ja kostja J M 31.05.2007 laenulepingu, mille p 1.1.1 kohaselt andis hageja laenuandjana kostjale (laenusaajale) laenu summas 15 000 krooni, mille kostja kohustus tagastama hagejale koos intressidega lepingus toodud tingimustel Hageja kandis laenusumma 15 000 krooni kostja arveldusarvele. Pooled leppisid kokku vastavalt lepingule laenu kasutamise eest intresside,samuti ka laenu mittetähtaegsel tagastamisel viivise tasumise kohustuse. Vastavalt laenu tagastamise maksegraafikule kohustus kostja tagastama laenusumma kindlaksmääratud kuupäevadel. Hageja saatis kostjale võlateate, kuid kostja sellele ei reageerinud. Lepingu p 5.1. kohaselt on hagejal laenuandjana õigus kostja poolt lepinguga võetud kohustuse täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel igakordselt nõuda leppetrahvi. Lepingu p 4.1.2 tulenevalt on hageja kostja poolt kohustuste rikkumisest tulenevalt öelnud lepingu üles ja saatnud kostjale ka sellekohase teate. Kostja ei ole laenusummat tagastanud ega hageja poole pöördunud. Hagi esitamisel nõuab hageja kostjalt põhivõlga -9967.53 krooni, leppetrahvi – 4500 krooni, intresse – 898 krooni ja viiviseid summas 91.74 krooni. Hagi õiguslik põhjendus VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1, 82 lg 2 järgi tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis lepinguga kohustuse tagastada hagejale laenusumma vastavalt maksegraafikule. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja VÕS § 100 mõttes pooltevahelist kokkulepet. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis on võlausaldajal VÕS § 101 lg 1 p 1 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist ning sama paragrahvi lg 1 p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda viivist 1% tasumata summalt. Hageja on hagiavalduse esitamisel arvestanud viivist tasumata summalt 9967.53 kroonilt kokku summas 91,74 krooni. Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Pooled leppisid lepingu p 1.3.1 vastavalt kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 4,5% kuus. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenusummalt. Tulenevalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt lepingu p 5.1 on hagejal laenuandjana õigus kostja poolt kohustuse täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel igakordselt nõuda leppetrahvi. Hageja on antud asjas arvestanud leppetrahvi kokku summas 4500 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse katteks 14 467.53 krooni (võlg 9967.53 krooni + leppetrahv 4500 krooni), intressid – 898 krooni ja viivised summas 91.74 krooni. 2 Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud kohtukulud summas 6000 krooni, millest 1000 krooni on hageja tasutud riigilõiv ning õigusabikulud on summas 5000 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – laenuleping, selle lisad nr 1 ja 2, kostjale saadetud teade võlast, samuti teade lepingu ülesütlemisest, menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad maksekorraldused ning esindaja volitus. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest
lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 21.11.2008. Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest, hoiatades, et hagile tähtaegselt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada kostja kahjuks tagaseljaotsusega kirjalikus menetluses. Seega, kostjal oli vastuse esitamise viimaseks tähtajaks 06.12.2008.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Vaatamata hagimaterjalide väljastamisel kostja hoiatamisele
lg 1 alusel (asja tagaseljaotsusega kostja kahjuks lahendamise võimalusest), ei ole kostja käesoleva ajani kohtule vastanud. Hageja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja vastavaid võlaõigusseaduse sätteid ( VÕS § 396 lg 1, 76 lg 1 , 82 lg 1, 100, 101 lg p 1 ja 6, 397 lg 1, 158 lg 1) on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus nende kordamist vajalikuks ei pea. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud, mistõttu on tekkinud lepingu lisaks olevast maksugraafikust tulenev võlgnevus hageja ees. Kostja ei ole võlanõuet tasunud ka hageja poolt võlateate saamise järel, mistõttu temaga sõlmitud leping on üles öeldud ning hagejal on õigus nõuda nii tagastamata laenusummat (põhivõlga) kui ka lepingus kokkulepitud leppetrahvi, intressi ja viivist. Vastavalt avaldusele lisatud laenulepingu p 5.1 on hagejal laenuandjana õigus kostja poolt kohustuse täitmata jätmisel või mittekohasel täitmisel igakordselt nõuda leppetrahvi 30% laenusummalt, kuid mitte vähem kui 2000 krooni. Hageja on antud asjas arvestanud leppetrahvi kokku summas 4500 krooni. Kostja ei ole hagile vastust esitanud ega hageja nõutud summasid ja nende arvestamise aluseid asjas vaidustanud. Seega, kohus leiab, et hagi on avalduses esitatud asjaoludel põhjendatud ja kuulub taga- 3 seljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt nõutud ulatuses.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 6000 krooni, millest 1000 krooni moodustab kohtusse pöördumisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus 07.11.2008, nr.141) ning 5000 krooni esindajale makstud tasu õigusabi eest (arve nr 787253, 11.11.2008). Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus
lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt kokku summas 6000 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 06. veebruaril 2009.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.