Obsah (9)

§ 468§ 416§ 142§ 472§ 407§ 326§ 444§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsembril 2008. a, Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13, 15158 Tallinn Tsiviila

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib alates otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada Harju Maakohtule otsuse peale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu või 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega või 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama

§ 416lg 1-3 sätestatule.

Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§ 142

.

§ 472

lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedpangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus leidis AS E esitas 08.03.2007.a. kohtule hagi R S (S) vastu 1941,16 krooni väljamõistmiseks. Hageja ja kostja sõlmisid 18.09.1999.a. liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse 971.08 krooni, viiviste 970.08 krooni, kokku 1941.16 krooni saamiseks. Samuti palus hageja esitada menetluskulude jaotus poolte vahel. Hageja menetluskulud on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 389.40 krooni. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus saatis kostajale hagiavalduse koos lisadega vastavalt

§-le 394 ja kohustas teda vastama 15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat teavitati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest.

Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätte toimetatuks 20.11.2008.a

§ 326lg 1 alusel, menetlusdokumentide postkasti panekuga.

Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leidis, et kuna ei esine

§ 407

lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRS) § 12 lg 1 kohaselt enne

1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates
2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi 2 lõike järgi esimese lõikes sätestatu, ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne
3. juulit
4. Kestvuslepingutega seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
5. juulit 2002 kohaldatakse senikehtinud seadust. Kostja võlgnevus tekkis enne
6. juulit 2002 ning seetõttu on võlgnevuse väljamõistmisel materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel tsiviilkoodeks (TsK) § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, nende puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõetele ja sama seaduse § 174, mis sätestab et kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. Viiviste väljamõistmisel tuleb kuni
7. juulini 2002 tekkinud viivistele kohaldada TsKja peale
8. juulit 2002 tekkinud viivistele VÕS-i. Vastavalt TsK § 190 lõikele 1 võidakse kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada viivisega. Sama seaduse § 191 lg 1 kohaselt loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 231 lõikest 1 tulenevalt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest lepingus kindlaksmääratud protsendimäära. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 2 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni lepingus kokkulepitud määras. Kooskõlas

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viitamata täidetavaks. Juhindudes

§ 162lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulu: riigilõiv jätta kostja kanda.

Tulenevalt

§ 174

1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 639.40.- krooni, millest 250 krooni on hagi esitamisel tasutud lõiv ja õigusabikulud 389.40 krooni. Mai Grauberg Kohtunik 3