lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt
lg 1 p-st 1 on võlausaldajal õigus kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, lõike 4 kohaselt taganeda lepingust või öelda leping üles.
lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal õiguse nõuda raha maksmise kohustuse rikkumisel selle täitmist. Vastavalt
lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks oma vara ja üürnik kohustub maksma selle eest tasu (üüri). Vastavalt
lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale, sama § lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 18.07.2007 eellepingust tulenev leppetrahv ja notaritasu kokku summas 103 919.70 krooni ning viivis 31.40 krooni päevas alates 15.01.2008 kuni kohtuotsuse täitmiseni, üüri ja kõrvalkulude võlgnevus kokku summas 29 888.50 krooni ning viivis 228 krooni päevas alates 19.10.2007 kuni kohtuotsuse täitmiseni ja kahju summas 112 264.70 krooni ning viivis 33.90 krooni päevas alates 02.01.2008 kuni kohtuotsuse täitmiseni.. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viitamata täidetavaks. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv, kostja esindaja kulu ja Ametlikes Teadaannetes kohtuteate avaldamise tasu jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174´ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 12950, millest 12750 krooni moodustab riigilõiv ja 200 krooni riigilõiv Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest. Mai Grauberg Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.