← Eesti

2-08-3539/9

Obsah (6)§ 173§ 163§ 486§172§ 4881§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2008.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-3539 Tsiviilasi OÜ Paunvere PT

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuni 17.07.2008 kehtinud

§ 486

lg 3 kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§172

lg 7 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu sissenõudmise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut ning lõike 8 kohaselt käesoleva seadustiku §-s 4881 nimetatud juhul kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud võlgnik.

§ 4881

lg 1 kohaselt, kui avaldaja kinnitab kohtule esitatud kirjalikus avalduses, et võlgnik on võla tasunud, lõpetab kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning lõige 2 sätestab, et kohus määrab lahendis kindlaks maksekäsu kiirmenetluse kulud ja nende jaotuse. Toimiku materjalides on näha, et võlgnik on vastuväites teatanud põhivõla täielist tasumisest, mida on kinnitanud ka avaldaja. Kohus oma 24.03.2008 lahendis menetluskulusid võlgnikult välja ei mõistnud, vaid jättis need lahendamiseks hagimenetluses, kuigi oleks pidanud seda tegema koosmõjus nende sätetega, mida kohaldatakse hagimenetluse kulude jaotuse ja kindlaksmääramise kohta. Seoses eeltooduga ja seoses sellega, et kehtivuse on kaotanud

säte, mille alusel arvati maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kohus käsitleb hageja menetluskuluna ainult neid kulusid, mida hageja kandis hagimenetluses. Menetluskulude jaotuse otsustamisel lähtub kohus asjaolust, et poolte esitatud kulud õigusabile on võrdsed, siis jätab kohus õigusabi kulud poolte endi kanda, ülejäänud menetluskulude osas kannavad pooled menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.