Obsah (9)

§ 175§ 177§ 407§ 444§ 162§ 1741§ 138§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 05. november 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-52394 Tsiv

§ 175lg 1 alusel välja mõistmata.

4. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal M S tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 2).

1. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord
2. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
3. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
5. Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse 2-08-52394 avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil. EELNEV MENETLUS Hageja esitas 01.08.2008 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 394 sätetega saatis kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras 20 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 16.09.

1. Vastamise tähtpäev saabus 06.10.
2. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 1 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt sõlmisid L OÜ ja kostja 17.11.2006 teenuse kasutamise lepingu nr 20393, mis võimaldas kostjal võtta kiirlaenu. L OÜ loovutas kostja vastu oleva nõude hagejale 10.07.2008. Kostja võlgnevus hageja ees on 28 400,64 krooni, millest tagastamata laenusumma on 3000,00 krooni, intress 13 910,64 krooni, viivis 8490,00 krooni, leppetrahv 1500,00 krooni ning nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud 1500,00 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS §-st 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tulenevalt VÕS §-st 159 lg 1 ja §-st 161 lg 1 võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise korral nõuda lisaks kohustuse täitmisele leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 2 2-08-52394

§ 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

§ 1741

lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 7650 krooni järgmiselt: õigusabikuludena 5900 krooni koos käibemaksuga ning hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1750 krooni.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt

§-le 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt välja hageja kohtukulu 1750 krooni. Menetluskulude kostja kanda jätmine ei tähenda automaatselt seda, et kõik taotletavad menetluskulud kostjalt ka välja mõistetakse. Hageja õigusabi kulude hüvitamise nõuet ei pea kohus põhjendatuks. Hageja taotleb õigusabikuluna välja mõista 5900 krooni. Taotluse ja lisatud arve kohaselt on hageja kohustatud selle summa tasuma OÜ-le Tallinna Õigusbüroo hageja lepingulise esindaja poolt hagiavalduse koostamise ja esitamise eest. Hagejat ei ole menetluses esindanud OÜ Tallinna Õigusbüroo, samuti ei ole kohtule esitatud volikirja, millest nähtuks, et hageja on volitanud OÜ Tallinna Õigusbüroo ennast esindama. Hagiavalduse on allkirjastanud hageja volitatud esindajana A Nikolajenko, kes töötab alates 01.08.2007 hageja juures töölepingu alusel juristina täistööajaga (tl 10). Võttes arvesse, et hagejat esindas menetluses (eeldatavalt õigusalase eriharidusega) juristi ametikohal töötav palgaline töötaja, kes on tõenäoliselt koostanud ka hagiavalduse (seda võib järeldada asjaolust, et menetluses esitatud avaldused on A. Nikolajenko digitaalselt allkirjastanud) ning tegemist ei ole keerulise õigusliku vaidlusega, on õigusabiteenust osutava ettevõtja abi kasutamine hagi koostamiseks põhjendamatu ja mittevajalik. Kohus leiab, et hageja põhjendamatuid kulutusi ei ole õige panna kostja kanda. Eeltoodu alusel kohus jätab taotluse 5900 krooni õigusabikuludena kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178

lg 1).

§ 468

lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. Heli Käpp Kohtunik 3