← Eesti

2-08-58542/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-58542 Tsiviilasi V M hagi VM vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V M (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja: VM (isikukood xx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  4. Välja mõista VM (isikukood xxx) igakuine elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus V M kasuks poja R M (isikukood xxx) ülalpidamiseks alates 10.09.
  5. a kuni R M täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. a.
  6. Välja mõista VM riigilõiv 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse. Väljamõistetud riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078444 ning selgitusse „nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest TsMS § 415 ja 416 sätestatud alusel ning korras. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-s SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 AS-s Hansapangas, mõlemal viitenumber
  8. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik 10.09.
  9. a esitas V M kohtule hagi VM vastu poolte ühisele pojale R M elatise nõudes. Kostja ei võta poolte ühise lapse kasvatamisest ja ülalpidamisest osa. Hageja palub välja mõista kostjalt poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatis miinimumsummas alates hagiavalduse kohtusse esitamisest. Kostja on hagimaterjalid 02.10.
  10. a isiklikult kätte saanud. Kostja ei ole esitanud hagile kirjalikke vastuväiteid. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2175 krooni. Kooskõlas PkS § 70 lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p.
  11. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 19 575 krooni (9 x 2175 =19 575). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 19 575 krooni riigilõivu 1250 krooni. Maie Seppo kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.