Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (
). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue AS K esitas 14.08.2008.a hagi B M vastu kokku 29 919 krooni nõudes. 04.11.2004.a toimus Tallinnas, Kadaka Selveri juures liiklusõnnetus, milles tekkis liikluskahju. Liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel tekkinud varalise kahju põhjustas kostja. Kostjal oli tasumata kindlustusmakse perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. Kannatanule liiklusõnnetusega tekitatud liikluskahju oli kokku 14 960 krooni. Hageja ja kostja sõlmisid 14.03.2005.a regressnõude vabatahtliku tasumise lepingu, mille kohaselt tunnistas kostja kohustust hageja eest. Hagiavalduse koostamise seisuga ei ole kostja võlgnevust tasunud summas 14 960 krooni. Seisuga 07.08.2008.a on kostja viivisvõlgnevus hageja ees 25 342,24 krooni. Arvestades mõistlikkuse ja hea usu põhimõtet, palub hageja viivitusintressi välja nõuda põhinõudest väiksemas ulatuses, s.o 14 959 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 29 919 krooni, millest põhivõlgnevus 14 960 krooni ja viivis 14 959 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulud kokku summas 9 975,70 krooni, millest riigilõiv 1 000 krooni ja õigusabikulu 8 975,70 krooni. Kohtuotsuse põhjendused 1
) § 322 lg 1 alusel.
lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostja abikaasale 28.10.2008.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 29 919 krooni, millest põhivõlgnevus 14 960 krooni ja viivisvõlgnevus 14 959 krooni. Menetluskulud 1 Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus
lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja õigusabikulu suuruses 8 975,70 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud kinnituskirja (t lk 26), mille kohaselt vastavalt AS K ja AS Lindorff vahel sõlmitud lepingu lisale 1 kohustus AS K tasuma kohtuliku sissenõudmise korral AS Lindorff õigusabi eest 30% sissenõutud summalt. Kohus leiab, et nimetatud summa välja mõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 1 000 krooni (t lk 25). Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena kokku 9 975,70 krooni, millest riigilõiv on 1 000 krooni ja õigusabikulu 8 975,70 krooni.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et kaja peab vastama
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
lg 1).
lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ele Liiv Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.