lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 208 lg 1, § 256, § 397 lg 1, .
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumist kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks leotakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
kohaselt kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 1 466,06 krooni, millest põhivõlgnevus 1 061,22 krooni, intress 22,38 krooni, viivis 82,46 krooni ja kirjalike teadete tasu 300 krooni. Menetluskulu 1 Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 174 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja õigusabikulu suuruses 1 500 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud arve nr 776680 16.10.2008.a. (t lk 8). Kohus leiab, et nimetatud summa välja mõistmine kostjalt hageja kasuks ei ole põhjendatud. Õigusabikulu vähendamise juures tuleb arvestada sellega, et hageja näol on tegemist nö masshagejaga, kellel on väljatöötatud hagiavalduse vormid ning nende täitmine ja kohtusse esitamine ei ole keeruline. Samuti tuleb arvestada sellega, et hageja esindaja ei ole koostanud ühtegi teist menetlusdokumenti peale hagiavalduse, samuti ei ole antud tsiviilasjas toimunud kohtuistungit. Seega leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulu summas 500 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 250 krooni (t lk 9). Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena kokku 750 krooni, millest riigilõiv on 250 krooni ja õigusabikulu 500 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ene Tsefels Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.