3-08-2488/29

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-2488 Haldusasi AS Eesti Raudtee kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti
3. septembri
4. a ettekirjutuse nr I-01-08 p 4.4-4.8 ja p 5.4-5.8 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS Eesti Raudtee Vastustaja – Tehnilise Järelevalve Amet Resolutsioon Edasikaebamise kord
5. Kinnitada AS Eesti Raudtee ning Tehnilise Järelevalve Ameti vahel
6. jaanuaril
7. a sõlmitud kompromiss (määruse punkt 3).
8. Lõpetada haldusasja menetlus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu 3 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tallinna Halduskohtu menetluses on AS Eesti Raudtee kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti 25.septembri
10. a ettekirjutuse nr I-01-08 p 4.4-4.8 ja p 5.4-5.8 tühistamiseks. Kohus tegi pooltele ettepaneku kaaluda vaidluse lahendamist kohtuvälisel teel.
12. jaanuaril
13. a teatasid pooled kohtule, et on
14. jaanuaril
15. a sõlminud vaidluse lahendamiseks kokkuleppe ja paluvad haldusasja menetluse lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
16. Kompromisslepingu sisu on alljärgnev:
17. Vastustaja on seisukohal, et tema pädevuses on väljastada raudteerajatiste ehitus- ja kasutuslubasid, mille käigus ta vaidlusaluste lahenduste puhul hindab muuhulgas järgmisi asjaolusid: 1.
18. millised on dispetšeritsentralisatsiooni ja kombineeritud teeblokeeringu funktsionaalsused, s.t milliseid käske saab ja tohib anda (milliseid matkasid saab valmistada); 1.
19. 1.
20. 1.
21. 1.
22. millises ulatuses kehtivad ühe liinidispetšeri volitused ning millises ulatuses teise liinidispetšeri volitused; kuidas toimub liiklusjuhtimise üleandmine väljapoole dispetšeritsentralisatsiooniga varustatud piirkonda; kas dispetšeritsentralisatsiooni ja kombineeritud teeblokeeringu toiteseadmed tagavad rajatiste katkematu toite igas olukorras (s.t kas eksisteerivad varutoiteallikad ning kas need on sõltumatud); kas kaebajal eksisteerivad juhised dispetšeritsentralisatsiooni ja kombineeritud teeblokeeringu dokumentatsiooni pidamiseks, et tagada rajatiste hooldamine ning häireteta ekspluatatsioon.
23. Punktis 1 nimetatud ülesannete täitmiseks soovib vastustaja kaebajalt vaidlusaluste lahenduste osas lisaks kaebaja poolt pöörmete ja signaalide elektritsentralisatsiooni ehituslubade taotlemiseks juba esitatud materjalidele saada: 2.
24. dispetšertsentralisatsiooni nõuetele vastavuse hindamiseks alljärgnevalt nimetatud dokumente: 2.1.1 süsteemi arhitektuur (peamiste süsteemi osade äranäitamisega); 2.1.2 seletuskiri, mis kirjeldab dispetšeritsentralisatsiooni funktsionaalsust; 2.1.3 dispetšeri töökoha vaade (n.n. MMI ehk man-machine interface); 2.1.4 dispetšeritsentralisatsiooni ühendusliidesed vastavate jaamade elektri-tsentralisatsiooniga; 2.1.5 dispetšeritsentralisatsiooni toiteseadmete ühendusliidesed; 2.
25. 2.2.1 2.2.2 2.2.3 2.2.4 kombineeritud teeblokeeringu nõuetele vastavuse hindamiseks alljärgnevalt nimetatud dokumente: jaamavahe kaheniidiline skeemplaan; seletuskiri, mis kirjeldab kombineeritud teeblokeeringu funktsionaalsust (s.h käitumine erandolukorras ja n.n. komposiitmatkade valmistamine); kombineeritud teeblokeeringu puhul kasutatavate rööbasahelate ühendusliidesed jaama elektritsentralisatsiooniga (juhul kui rööbasahelate ühendusliidesed erinevad jaamas kasutatavatest); kombineeritud teeblokeeringu toiteseadmete ühendusliidesed (nende olemasolul).
26. Kaebaja on valmis punktide 2.
27. ja 2.
28. alapunktides loetletud dokumendid täiendavalt pöörmete ja signaalide elektritsentralisatsiooni ehituslubade taotlemiseks Vastustajale juba esitatud materjalidele vaidlusaluste lahenduste osas vastustajale esitama. Samuti on kaebaja valmis vastustajale vaidlusaluste lahenduste osas vastustaja nõudel kasutusloa taotlemisel esitama järgmised dokumendid: 3.
29. ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud; 3.
30. liinirajatiste (kaablitrassid) mõõdistusprojekt; 3.
31. kaetud tööde aktid ja ehitustööde päevikud; 3.
32. väliseadmete (fooride, pöörmete, isoleerpiirkondade) kontrollaktid; 3.
33. süsteemi kasutusjuhend.
34. Pooled on kokkuleppinud, et vastustaja käsitleb nii vaidlusaluste lahenduste puhul kui ka tulevikus elektroonilise elektritsentralisatsioonile ehitus- ja kasutuslubade andmise menetluses elektroonilise elektritsentralisatsiooni koosseisus komplekselt ka kombineeritud teeblokeeringuid ja dispetšertsentralisatsiooni, eeldusel, et kaebaja esitab nende osas vastustajale punktide 2.
35. ja 2.
36. alapunktides nimetatud dokumendid ning vajadusel punkti 3 alapunktides nimetatud dokumendid. 2
37. Elektroonilise elektritsentralisatsiooni ehitus- ja kasutuslubade andmisel vaidlusaluste lahenduste puhul kui ka tulevikus teeb vastustaja punktis 4 nimetatud tingimuse täitmisel ehitus- ja kasutuslubadele märke, mis lubab koos jaama elektritsentralisatsiooniga vastavalt ehitada ja kasutada ka dispetšeritsentralisatsiooni ja kombineeritud teeblokeeringut.
38. Pooled on kokkuleppinud, et kui kaebaja soovib tulevikus eelnevalt juba rajatud ja kasutatavate elektrooniliste elektritsentralisatsioonide koosseisus rakendada ka dispetšeritsentralisatsiooni ja/või kombineeritud teeblokeeringut, peab nende kasutuselevõtule eelnema vastustaja poolne ehitus- ja kasutuslubade väljastamise menetlus käesolevas lepingus kokkulepitud tingimustel. Sama kehtib ka rakendatava dispetšeritsentralisatsiooni ja/või kombineeritud teeblokeeringu lahenduse rekonstrueerimise (uuendamise) puhul.
39. Kaebaja esitab ühe kuu jooksul lepingu sõlmimisest vastustajale vaidlusaluste lahenduste osas punktide 2.
40. ja 2.
41. alapunktides ning kasutusloa taotlemisel vastustaja nõudel punkti 3 alapunktides loetletud dokumendid
42. Ettekirjutuse punktides 4.
43. – 4.
44. nimetatud tähtajad dokumentide esitamiseks kaotavad lepingu sõlmimisega kehtivuse ning need loetakse asendatuks punkti 7 kohaselt määratavate tähtaegadega dokumentide esitamiseks.
45. Pooled teevad omalt poolt kõik vajaliku kiire, efektiivse ja osapooli võimalikult vähe koormava haldusmenetluse läbiviimiseks.
46. Vastustaja kinnitab, et ei keela ettekirjutusega ära vaidlusaluste lahenduste kasutamist ehitus- ja kasutuslubade taotluste menetlemise ajaks, kuivõrd kasutamise keelamine oleks antud juhul ebaproportsionaalne ja Kaebaja suhtes ebamõistlikult koormav.
47. Tallinna Halduskohtu haldusasjas nr 3-08-2488 kaebuse esitamisega ja kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud ning kompromisslepingu sõlmimisega seotud õigusabikulud jäävad kaebaja enda kanda. Vastustaja menetluskulud jäävad vastustaja kanda.
48. Pooled lepivad kokku, et Tallinna Halduskohtu määrus haldusasja nr 3-08-2488 menetluse lõpetamise kohta jõustub 3 (kolme) päeva jooksul selle tegemisest arvates ning et nad ei vaidlusta Tallinna Halduskohtu määrust haldusasja nr 3-08-2488 menetluse lõpetamise kohta kompromissi kinnitamisega käesolevas lepingus kokkulepitud tingimustel
49. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud halduskohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest Tallinna Halduskohtu poolt kompromissi kinnitamisel. KOHTU SEISUKOHT
50. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik. Raudteeseadus on eriseadus ehitusseaduse suhtes, mistõttu laieneb ehitus- ja kasutuslubade hankimise nõue ka neile raudteeseaduse § 3 punktis 4 toodud raudteerajatistele, mida ei pruugita lugeda ehitiseks ehitusseaduse järgi. See, kas käsitada kombineeritud teeblokeeringuid ja dispetšertsentralisatsiooni elektroonilise elektritsentralisatsiooni koosseisus või mitte, on otstarbekuse küsimus. Oluline on, et kõikidele raudteerajatistele, s.h kombineeritud teeblokeeringule ja dispetšertsentralisatsioonile laieneks Tehnilise Järelevalve Ameti teostatav riiklik järelevalve. Kokkuleppe punkti 10 kohta märgib kohus, et käesoleva kohtuvaidluse sisuks on vaidlusalustele raudteerajatistele ehitusloa hankimise kohustuslikkuse küsimus, mitte see, kas raudtee- 3 ettevõtjal on õigus kasutada neid rajatisi kuni ehitus- ja kasutusloa saamiseni. Seega väljub kokkuleppe antud punkt kohtuvaidluse raamidest ning kohus ei anna lõplikku hinnangut selle tingimuse seaduslikkusele, vaid piirdub tõdemusega, et vastustajal on rajatiste kasutamise lubamise küsimuses tulenevalt oma pädevusest raudteeohutuse tagamise valdkonnas avar kaalutlusõigus.
51. Kohus leiab eespooltoodu alusel, et kompromiss on seaduslik, pole vastuolus heade kommetega, ei riku olulisi avalikke huve ning on täidetav (HKMS § 21 lg 3). Kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Menetluskulud jäävad kokkuleppe kohaselt poolte endi kanda.
52. Tulenevalt TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 alusel lühendab kohus poolte kokkuleppel määruse jõustumise tähtaega. Villem Lapimaa 4