) § 66 ja § 67 regulatsiooni.
lõike 1 kohaselt võib õigusvastase haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada
§-s 67 sätestatud arvestades.
Otsust ei saa vaidlustatud osas tühistada selle kehtimise suhtes tekkinud usalduse ja kaaluka avaliku huvi tõttu. Kohalikul omavalitsusel lasub kohustus tagada olemasoleva teevõrgu säilimine ja kasutamise võimalikkus. Antud juhul ei esine avalikku huvi otsuse osaliseks tühistamiseks vastavalt kaebuses esitatud nõudele. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. 6.1 Eratee avalikuks kasutamiseks määramise korra sätestab TeeS. TeeS § 4 kaevatava haldusakti andmise ajal kehtinud sõnastuses lõige 4 sätestas, et „[t]ee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- ja linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku valla- või linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad”. Sarnane regulatsioon kehtib ka käesoleval ajal (TeeS § 4 lõige 3). Seega saab valla- või linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes eratee avalikuks kasutamiseks määrata üksnes valla- ja linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel, milles nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et lepingut kohaliku omavalitsuse ja kinnistuomaniku vahel kinnistut läbiva Lutteri tee osa avaliku teene kasutamiseks sõlmitud ei ole. Vastustaja esindaja tunnistas kohtuistungil, et vastavasisuline ettepanek tehti kaebajale alles käesoleva kohtumenetluse kestel 2008.a juunikuus, kuid lepingut sõlmitud ei ole (tl 129). Kuna kõnealuse eratee sai avalikuks kasutamiseks määrata üksnes eelnimetatud lepingu alusel, siis on vastustaja kaevatava haldusakti andmisel rikutud oluliselt TeeS § 4 (kuni 27.02.2005.a kehtinud redaktsioonis) lõikes 4 sätestatud korda, mistõttu on otsus Lutteri tee osas, mis läbib kaebaja kinnistut, õigusvastane ja kuulub kaebaja õiguste rikkumise tõttu tühistamisele. 6.2 Kohus ei nõustu vastustajaga, et otsus ei riku kaebaja õigusi, kuna ka otsuseta on kolmandatel isikutel õigus tema kinnistul viibida. Kaevatava otsusega määrati muuhulgas avalikuks kasutamiseks ka kaebajale kuuluval kinnistul asuv eratee. TeeS § 4 lõike 1 kohaselt võib avalikult kasutatavat teed kasutada igaüks TeeS-s ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega. Kohus leiab, et kaebaja kinnisasjal asuva eratee õigusvastane määramine avalikult kasutatavaks teeks rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Seetõttu ei oma tähtsust vastustaja viide AÕS §-le 142, mille kohaselt on eraõigusliku isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal päikeseloojangust päikesetõusuni õigus viibida ka teiste isikutel. 6.3 Kohus ei nõustu vastustajaga ka selles, et otsuse tühistamine ei ole
§-s 67 sätestatud usalduse kaitse põhimõtte tõttu võimalik.
sätestab usalduse arvestamise kohustuse haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel isiku kahjuks. Käesoleval juhul on aga tegemist õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamisega isiku kasuks. Seega ei ole vastustaja viide
§-s 67 sätestatud usalduse kaitse põhimõttele asjakohane, kuna usalduse kaitse põhimõtte arvestamise kohustus on üksnes juhtudel, kui haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub isiku kahjuks. 3 6.4 Kaebus jääb rahuldamata aga osas, milles taotletakse Jõelähtme Vallavolikogu 30.11.2004.a otsuse nr 149 tühistamist Lutteri tee osas, mis ei asu kaebajale kuuluval kinnistul. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et Lutteri tee ei paikne kogu oma ulatuses kaebaja kinnistul. Toimikus olevast kaardimaterjalist nähtuvalt asub Lutteri tee, kaebaja kinnistul (maaüksus Progress) üksnes osaliselt (tl 20, 52, 104). AS Geomark koostatud sõidutee asukoha plaanist nähtuvalt on kaebaja kinnistul asuva teelõigu pikkuseks 61 meetrit (tl 20). Ka pooled on üksmeelsel seisukohal, et Lutteri tee pikkusega 210 meetrit algab Kiiu-Kaberneeme maanteest ja lõppeb 7 meetrit kaebaja kinnistu piirist naaberkinnistul (tl 129-130). Kaebaja kinnistule jääva Lutteri tee osa täpse pikkuse väljaselgitamine ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel oluline. 6.5 Eeltoodud põhjustel tühistab kohus Jõelähtme Vallavolikogu 30.11.2004.a otsuse nr 149 osas, millega kinnitati avalikuks kasutamiseks Lutteri tee osas, mis asub M.M-ile kuuluval kinnistul (registriosa nr 2282502). Muus osas jääb kaebus rahuldamata. 7. Menetluskuludest. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud koosnevad menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõivust 80 krooni ja esindajakuludest summas 12 744 krooni (tl 105). Kuivõrd kohtule pole esitatud dokumenti kaebaja esindajakulude kandmise kohta, rahuldab kohus kaebaja menetluskulude hüvitamise taotluse osaliselt ja mõistab kaebaja kasuks vastustajalt välja üksnes kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 80 krooni (tl 29). Kohtule on esitatud üksnes arved, millele on kantud kinnitus arve tasumise kohta (tl 106-107). HKMS § 93 lõike 1 kohaselt kuludokumentide esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamise tõttu vastustaja enda kanda. Indrek Paukštys Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.