Obsah (7)

§ 652§ 333§ 351§ 392§ 400§ 401§ 656

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-07-4863

§ 652

lg-le 6 õigust tugineda apellatsiooniastmes asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ta ei esitanud esimese astme kohtus sellele õigeaegselt vastuväidet (

§ 333

).

§ 652

lg 5 kohaselt ei kogu, uuri ega hinda ringkonnakohus uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid. ERI Lõuna Kinnisvara OÜ eksperthinnang, millega hinnati kinnistu väärtuseks 2 025 000 krooni, on tehtud 14.09.2007, s.o enne maakohtu poolt otsuse tegemist. Apellant ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud kõnealust eksperthinnangut varem, esimese astme kohtumenetluses. Vastustaja on seisukohal, et uus eksperthinnang ja -arvamus ei ole asja lahendamiseks vajalik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ning asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Pooled vaidlevad muu hulgas X 8A kinnistu väärtuse üle. Apellant esitas koos apellatsioonkaebusega taotluse võtta asja juurde ERI Kinnisvara eksperthinnangu, mille kohaselt on kinnistu X 8A turuväärtus 18.09.2007 seisuga 2 025 000 krooni ning ERI Kinnisvara ekspertarvamuse, mille kohaselt on kinnistu X 8A turuväärtus 14.07.2008 seisuga 1 900 000 krooni ja kiirmüügihind 1 520 000 krooni. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt rõhutanud (21.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1307, 12.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06, 08.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-07), et kui hageja nõude võimaliku rahuldamise korral kaotab üks pooltest omandiõiguse asjale, tuleb omandist ilma jäänud poolele tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Õiglast hüvitist on võimalik kindlaks teha, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Nimetatud põhimõtet on mõistlik kohaldada ka käesoleva vaidluse puhul. Arvestades asjaoluga, et ebastabiilse turusituatsiooni tõttu on kinnistute väärtused oluliselt muutunud, siis asja õige lahendamise huvides ning juhindudes

§-dest 634 lg 2 ja 652 lg 3 p 2, võtab ringkonnakohus apellandi esitatud ekspertarvamused asja juurde. Apellandi ülejäänud apellatsioonimenetluses esitatud tõendid – laenuleping nr 2004009350 19.04.2004, üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2006478 28.09.06, hinnapakkumise 27.06.2006 ja AS Kemotar arve 21.12.2007 – jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata ja tagastab apellandile.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et nende ühise tegutsemise tulemusel alates
2. a valmis elamu Tartus, X 8A, see on nende kaasomandis ja nende osad on võrdsed. Hageja leidis, et tema osa väärtus on 1 000 000 krooni ning kuna ta asus mujale elama, siis peab kostja tema osa hüvitama. Maakohus kohaldas ekslikult VÕSRS §-st 11 tulenevalt TsK
3. peatüki sätteid. Kuna seltsingulepingu (ühise tegutsemise lepingu) näol on tegemist kestvuslepinguga, siis VÕSRS § 12 lg 1 alusel tuleb vaidlusele kohaldada võlaõigusseaduses seltsingut reguleerivaid sätteid. Juhul kui seltsing on lõppenud, toimub seltsingu likvideerimine ja seltsinguvara jaotamine VÕS § 600 alusel. Seltsingu likvideerimisele kohaldatakse kaasomandi jaotamise sätteid (AÕS § 77) VÕS
4. peatükis sätestatud erisustega. Hageja nõudest nähtuvalt soovib ta kaasomandi lõpetamist AÕS § 77 lg 2 märgitud ühel võimalikul viisil, s.o jätta asi kostjale ning panna kostjale kohustus maksta hagejale välja tema osa rahas. Maakohtu istungil (t.l 76, 77) vaidles kostja hagile vastu ja seletas, et hageja võib elada oma majaosas. Hageja nõude rahuldamise korral läheb kinnistu müüki, kuna tal ei ole rahalisi vahendeid hagejale maksmiseks. Kinnistu müügiga ei ole ta nõus, kuna see oleks äärmiselt ebaõiglane.

§ 351

lg 1 sätestab, et kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja eelkõige poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta.

§ 400

lg 5 sätestab, et pärast seletuste ärakuulamist võtab kohus lühidalt kokku seletustes esitatu ja võib arutada seletustes esitatud asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist.

§ 401

lg 1 näeb ette, et asja läbivaatav kohus arutab menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid. Antud asjas ei ole maakohus eelmärgitud menetlusõiguse norme järginud ja on rikkunud sellega

§ 656lg 1 p 5 nõudeid.

4 Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama kostjale, kas ta soovib esitada vastuhagi. Kostja seletusest võib järeldada, et ta on nõus kinnistu reaalosadeks jagamisega. Juhul, kui kostja soovib esitada vastuhagi, tuleb tal esitada tõendid, millest nähtub, kas reaalosadeks jagamise eeldused on täidetud. Samas tuleb maakohtul asja lahendamisel arvestada, et asja jagamine peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades, s.t kõiki poolte huve tuleb põhjalikult ja õiglaselt kaaluda. Maakohus on otsuses leidnud, et pooled võtsid pangast laenu 250 000 krooni. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja tasunud laenu tagasimakseid kuni 2005.a septembrikuuni ning eelduslikult on sealt edasi tasunud makseid kostja. Samas ei ole asja materjalide hulgas tõendeid, millistest nähtuks, millises summas on kumbki pool laenumakseid tasunud. Ilma seda kindlaks tegemata ei ole võimlik seltsinguvara jagada. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus andma pooltele võimaluse esitada vastavaid tõendeid ning seltsinguvara väärtuse kindlakstegemiseks arvestama kõikide tõenditega (s.h ringkonnakohtu poolt asja juurde võetud tõenditega). 9. Menetluskulude jaotuse poolte vahel otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Andra Pärsimägi Egon Konsand 5 Üllar Roostoja