← Eesti

3-07-2450/33

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2450 Haldusasi OÜ Vasalemma Vesi kaebus Harjumaa Keskkonnateenistuse 31.10.2007 täitekorralduse nr 2104 tühistamiseks Asja läbivaatamise viis Kohtuistungitel
  2. oktoobril ja
  3. detsember 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Vasalemma Vesi; Esindaja: Silver Eensaar; Vastustaja: Harjumaa Keskkonnateenistus; Esindaja: Marju Kaivapalu RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Harjumaa Keskkonnateenistuse 31.10.2007 täitekorraldus nr 2104 intressisumma osas täielikult ning keskkonnatasu osas 83 033,06 krooni sissenõudmise ulatuses.
  5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
  6. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD
  7. 31.10.2007 andis Harjumaa Keskkonnateenistus (edaspidi HKKT) täitekorralduse nr 2104 (tlk 6), millega nõudis OÜ-lt Vasalemma Vesi keskkonnatasu 222 213,46 krooni ja viiviste 119 657,07 krooni tasumist läbi täitemenetluse.
  8. 03.12.2007 esitas OÜ Vasalemma Vesi Tallinna Halduskohtule kaebuse HKKT 31.10.2007 täitekorralduse tühistamiseks. 1 KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
  9. Kaebaja leiab, et täitekorraldus ei ole õiguspärane, kuna selle sisu on eksitav ja põhjendamata. Täitekorraldusega pööratakse täitmisele 20.07.2007 ettekirjutus nr 30-1-1/
  10. Samas on OÜ Vasalemma Vesi ettekirjutusele lisatud arved HA0770-1-04 ja HA0770-2-04 täies ulatuses tasunud. Arvest HA0770-1-05 on tasumata 6627,85 krooni ja arvest HA0770-3-05 108 552,90 krooni (tlk 10-12). Nimetatud arvetest tuleneva võlgnevuse ajatamiseks on kaebaja esitanud HKKT-le 27.04.2005 taotluse, millele HKKT kirjalikku vastust ei esitanud. Samas on OÜ Vasalemma Vesi ettepanekut täitnud ja HKKT selle täitmist aktsepteerinud suuliselt, millest kaebaja järeldas, et tasumine oli ajatatud.
  11. Lähtudes ülaltoodust on kaebaja seisukohal, et täitekorraldus ei ole õiguspärane, kuna käesolevaks ajaks OÜ Vasalemma Vesi poolt tasumata keskkonnatasu summa ei ole 222 213,46 krooni. Samuti ei ole nõue muutunud täitemenetluse korras sissenõutavaks, kuna nõude tasumine on ajatatud kaebaja poolt esitatud taotluse alusel. Täitekorralduses esitatud viivise nõue 119 657,07 krooni on täielikult põhjendamatu ja tõendamata. Eeltoodust lähtuvalt palub OÜ Vasalemma Vesi tühistada HKKT 31.10.2007 täitekorralduse nr 2104 keskkonnatasu sissenõudmiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  12. Vastustaja leiab, et OÜ Vasalemma Vesi kaebus ei ole põhjendatud ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja on väitnud, et täitekorraldus on eksitava sisuga ja põhjendamata. Vastustaja selgitab, et kontrollis OÜ-le Vasalemma Vesi esitatud arveid seoses heitveega veekogusse juhitud saasteainetega. Saastetasu määramisel lähtuti saastetasuseaduses (edaspidi SaasteTS, kehtis kuni 31.12.2005) sätestatud tingimustest ja korrast. Siinkohal märgib vastustaja, et kaebaja saastetasu arvutamine on komplitseeritud kohtuvaidluste ning heitvee ärajuhtimise teenuseid osutanud ettevõtjate sagedaste vahetumiste tõttu.
  13. 20.07.2007 hoiatusettekirjutuse nr 30-1-1/37150 kohaselt oli OÜ Vasalemma Vesi võlgnevus seisuga 29.06.2007 vee erikasutustasu osas 20 894 krooni ja vee saastetasu osas 213 319 krooni. HKKT lisas kirjale ka vastava saldoteatise. Vastavalt keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) §-le 39 tegi HKKT OÜ-le Vasalemma Vesi ettekirjutuse tasuda keskkonnatasu koos intressiga viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20.08.
  15. Kaebuse kohaselt on kaebaja ettekirjutusele lisatud saldoteatises viidatud arved HA0770/1-04 ja HA0770/2-04 täies ulatuses tasunud ning arvest HA0770/1-05 on tasumata 6627,85 krooni ja arvest HA0770/3-05 108 552,90 krooni. Kaebaja saatis HKKT-le 27.04.2005 kirja nr 25, kus keeldutakse saastetasu maksmast, kuna on esitanud vaide arvete HA0770/1-04 ja HA0770/2-04 osas. Palutakse ka võimalust tasuda võlg osade kaupa, 5000 krooni kuus, kuna arved on esitatud hilinemisega. HKKT vastas 01.06.2005 kirjaga nr 3-1-1/1951-2, et saastetasuseadus ei sätesta võimalust jätta saastetasu maksmata juhul, kui maksja on esitanud vaide esitatud arve kohta. Vastustaja leiab, et OÜ Vasalemma Vesi 27.04.2005 kirja nr 25 ei saa lugeda SaasteTS § 18 kohaseks saastetasu maksmise ajatamise taotluseks, kuna puudub põhjendus ning maksegraafik. Seega kuuluvad HKKT poolt esitatud arved HA0770/1-04 ja HA0770/2-04 tasumisele SaasteTS § 15 lg 6 ja § 17 alusel.
  16. HKKT ei tuvastanud ebatäpsusi arvete esitamisel, seega vastab täitekorraldus saastetasuseadusele ning on täiesti põhjendatud. Vastustaja esitas kohtule oma seisukoha täienduse, milles leiab, et OÜ Vasalemma Vesi rikkus ka vee erikasutusloa nr HR0556 (L.VV.HA-15026) nõudeid. KKT väljastas 01.03.2003 OÜ-le Vasalemma Vesi üheks aastaks vee erikasutusloa nr HR0556 (L.VV.HA-15026) vee võtuks Rummu ja Ämari alevike majandusjoogiveega varustamiseks, heitvee puhastamiseks ja juhtimiseks suublasse. Vee erikasutusloa väljastamise aluseks oli kaebaja 20.01.2003 esitatud vee erikasutusloa taotlus. Vee erikasutusloas on lähtuvalt 2 saastetasu seadusest toodud nõue esitada saastetasu kalkulatsioonid koos heitveeanalüüside tulemuste koopiate ja andmetega heitvee koguste kohta iga kvartalile järgneva kuu
  17. kuupäevaks. HKKT poolt koostatud saastetasu kalkulatsioonid on koostatud veekasutajalt saadud andmete põhjal ning saadetud veekasutajale. Kaebaja tasus esitatud arved osaliselt.
  18. HKKT saatis 05.08.2003 kirjaga m 30-1-1/2317 kaebajale meeldetuletuse, mille kohaselt nende
  19. aasta I ja II kvartali veeressursi ja saastetasu võlgnevus seisuga 01.08.2003 oli 201 805,74 krooni. OÜ Vasalemma Vesi teatas 21.08.2003 kirjaga nr 27, et on kätte saanud HKKT poolt väljastatud arved ja tegeleb arvetel sisalduvate andmete kontrollimisega Rummu ja Ämari alevikes veevõtu ja heitvee väljastamise kohta. Samuti kinnitab kaebaja valmidust kanda põhjendatud saastetasud talle kuuluvate vee ja kanalisatsiooni rajatiste eest.
  20. 22.09.2003 kirjaga nr 56 teatas kaebaja HKKT-le, et OÜ Vasalemma Vesi on võõrandanud Ämari asulas asuvad puurkaevud, veetrassid, kanalisatsioonitrassid ja pumpla 07.04.2003 Privaatvara Grupp OÜ-le ega tunnista Ämari saastetasu summas 72 992,80 krooni. 14.10.2003 kirjaga nr 58 palub kaebaja seoses OÜ Vasalemma Vesi poolt Ämari asula põhjavee võtmise ja heitvee puhastamise üleandmisega Privaatvara Grupp OÜ-le eraldada 01.03.2003 väljastatud vee erikasutusloast nr HR0556 Rummu asulat puudutav osa ja väljastada vastav luba. HKKT 20.10.2003 kirjaga nr 30-1-1/2716 juhitakse kaebaja tähelepanu asjaolule, et vee erikasutusloa nr HR0556 (L.VV.HA-15026) punkt 11.14 kohaselt tuleb veekasutaja ja veekasutuse kohase teabe igasugustest muudatustest teavitada loa väljaandjat koheselt vastava teabe tekkimisel. HKKT-le ei olnud esitatud taotlust vee erikasutusloa nr HR0556 (L.VV.HA-15026) muutmiseks, seega vastutab loa kehtivuse ajal vee erikasutusest tulenevate kohustuste eest OÜ Vasalemma Vesi.
  21. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 9 lõike 14 alusel kehtestatud keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 ,,Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid" § 22 lõike 2 kohaselt valduse üleandmisest ja vee erikasutusloa üleandmisest teatab uus valdaja vee erikasutusloa andjale hiljemalt kahe nädala jooksul alates valduse muutumisest. Sellisel juhul kehtib vee erikasutusluba uue valdaja suhtes neli kuud alates valduse üleandmise hetkest. 24.10.2003 saatis Privaatvara Grupp OÜ HKKT-le vee erikasutusloa taotluse, teavitades sellega ka Ämari alevikutrasside ja puurkaevude omandamisest 07.04.
  22. Seega Privaatvara Grupp OÜ ei teatanud üleandmisest vee erikasuloa andjat õigeaegselt. Kaebaja oli kohustatud vee erikasutusloa punkti 11.14 alusel teavitama loa väljaandjat igasugustest muudatustest seoses veekasutamisega või veekasutaja isikuga. Kaebaja ei teavitanud HKKT-d üleandmisest õigeaegselt.
  23. Vastustaja märgib, et OÜ Vasalemma Vesi väljastas vee- ja kanalisatsiooni arveid Ämari alevikus ka peale üleandmist Privaatvara Grupp OÜ-le. HKKT 26.03.2004 kirjaga nr 30-1-1/1224 paluti Vasalemma Vallavalitusel ja Volikogul anda hinnang kaebaja tegevuse kohta viimase aasta jooksul ja selgitusi Rummu ja Ämari alevike ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni tegevuspiirkondades vee-ettevõtjaks määramisel. Vasalemma Vallavalisuse 31.03.2004 vastuskirjas nr 9-4.8/444 teatatakse, et OÜ Vasalemma Vesi on taotlenud 20.01.2004 kirjaga nr 6 Vasalemma Vallavalitsuselt enda ühisveevarustuse- ja kanalisatsiooni tegevuspiirkonna määramist. Kuna taotluses jäeti täpsustamata, millises piirkonnas nad tegevusluba soovivad, siis täpsustasid OÜ Vasalemma Vesi juhatuse liige G. Visnapuu ja Vasalemma abivallavanem M. Pajuri 16.03.2004 vee ettevõtte tegevuspiire Rummu ja Ämari alevikes. Teavet selle kohta, et kaebaja vee- ja kanalisatsiooni teenust Ämaris ei osuta, G. Visnapuu vallavalisusele ei edastanud. Vasalemma vallavolikogu määras 16.03.2004 otsusega nr 17 Vasalemma vallas kaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni tegevuspiirkonda - Rummu ja Ämari ning sama kuupäeva otsusega nr 18 nende piirkondade vee-ettevõtjaks OÜ Vasalemma Vesi. Kaebaja on vaidlustanud talle väljastatud vee erikasutuse ja saastetasu arved, viidates eelpool mainitud vara üleandmise aktile, samas aga jätkuvalt osutanud elanikkonnale ja asutustele vee- ja kanalisatsiooni teenuseid, esitatud ka selle kohta 3 teenustasu arveid. Vasalemma Vallavalitsus on HKKT-le edastanud esitatud arvete koopiad, neist viimane arve on väljastatud 29.02.
  25. Vastustaja leiab, et vaided arvetele nr HA0770/2-2003 ja nr HA0770/3-2003 osas on esitatud tähtaja rikkumisega. Vastavalt
  26. aastal kehtinud SaasteTS § 16 1g 1 kohaselt saastetasu arvutamise kohtueelseid vaidlusi lahendab keskkonnaminister 30 kalendripäeva jooksul vaidemenetluse korras. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 75 kohaselt vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. 09.07.2003 arvet nr HA0770/2-2003 kaebaja summas 76 734,34 krooni 30 päeva jooksul ei vaidlustanud. 10.10.2003 arve HA0770/3-2003 kohta saatis Vasalemma Vesi OÜ 20.10.2003 kirja nr 59, kus palub nimetatud arve väljastada Privaatvara Grupp OÜ-le. HKKT jäi 20.10.2006 kirjas nr 30-11/2716 toodud seisukohtade juurde ning vee erikasutusest tulenevate kohustuste eest loeti vastutavaks OÜ Vasalemma Vesi.
  27. Vastustaja seisukoha kohaselt ei ole kaebajale tekitatud varalist kahju. HKKT on esimeses järjekorras täidetuks lugenud esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused eeskätt kaalutlusel, et mitte suurendada kaebaja võlakohustust jooksva intressi arvelt. Vastustaja on OÜ-d Vasalemma Vesi korduvalt teavitanud võlgnevustest, saates saldoteatisi, paludes kontrollida saldode õigsust ja tagastada teatis kinnitusega, saldokinnituse mittesaatmisel loeti saldo õigeks. Seega pidi kaebaja olema teadlik sellest, et vaidlusalused arved on tasutuks arvestatud hilisemate arvete tasumiste arvel ning sellele õigeaegselt vastu ei vaielnud. Täitekorraldusel aluseks olevas HKKT ettekirjutuses nr 30-1-1/37150 on seisuga 29.06.2007 OÜ Vasalemma Vesi võlgnevus vee erikasutuse osas 20 894 krooni ja vee saastetasu osas 213 319 krooni. Ettekirjutisele on lisatud saldoteatis, mille kohaselt pärineb OÜ Vasalemma Vesi võlgnevus
  28. aasta I ja II kvartalist ning
  29. aasta I ja III kvartalist kogusummas 234 273,
  30. Ettekirjutusel viidatakse, et kaebajal on õigus HKMS-s sätestatud korras 30 päeva jooksul käesoleva haldusakti teatavakstegemisest alates pöörduda kaebuse, esialgse õiguskaitse taotluse või kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole, kui kaebaja leiab, et sunnivahendi rakendamisega on rikutud või võidakse rikkuda tema õigusi. OÜ Vasalemma Vesi antud ettekirjutusele kaebuse esitamisega ei reageerinud ja märgitud tähtaja (hiljemalt 20.08.2007) jooksul ettekirjutust ei täitnud.
  31. Lähtudes asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi ATSS) § 6, § 9 ja § 16 lõikest 2 ning HKKT 20.07.2007 ettekirjutusest nr 30-1-1/37150, millega tehti kaebajale ettekirjutus tasuda KeTS § 39 alusel keskkonnatasu hiljemalt 20.08.2007, nõutakse täitekorraldusega OÜ-lt Vasalemma Vesi keskkonnatasu 222 213,46 krooni ja viivist 119 651,07 krooni sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KeTS § 43 lõikele 1 kui keskkonnatasu maksja ei ole maksnud keskkonnatasu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt intressi 0,06 protsenti päevas. Intressi arvutab keskkonnaloa andja. Intressi arvutatakse alates päevast, mis järgneb päevale, kui tasu maksmine seaduse järgi pidi toimuna, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Vastavalt varem kehtinud saastetasu seaduse, mis keskkonnatasude seaduse § 63 lõikega 1 kehtetuks tunnistati, § 22 lg 1 saastetasu tähtajaks maksmata jätmise korral on saastaja kohustatud maksma ööpäevas viivist 0,2 protsenti maksmisele kuuluvast summast. Veeseaduse redaktsiooni § 111 lõike 6 kohaselt vee erikasutuse eest tähtajaks tasumata jätmisel on isik kohustatud maksma viivist ööpäevas 0,15 protsenti tasumisele kuuluvast summast.
  32. Vastavalt veeseadusele, saastetasu seadusele ja keskkonnatasude seadusele arvestas HKKT intressid 18.10.2007 seisuga.
  33. aastal rohkeid vaidlusi ja kohtulahendit arvestades HKKT viivist
  34. aasta tasumata arvetelet ei arvestanud.
  35. aasta I kvartali veeressursi võlalt 13 446,00 arvutati viivist 10 338,63 krooni.
  36. aasta I kvartali saastetasu võlalt 43 914,90 arvutati viivist 39 277,49 krooni.
  37. aasta III kvartali saastetasuvõlalt 132552,90 arvutati viivist 70 040,95 krooni. 4 Viivise kogusumma 119 657,07 krooni. Viivise arutamine on keeruline, kuna võlgnevus on suur ning pärineb mitme aasta tagusest ajast, aja jooksul on seadused ja intressimäärad muutunud.
  38. Täitekorraldusega sissenõutud keskkonnatasu summa 222 213,46 ei muutu arvete tasumise järjekorrast, kuna võlgnevus on koguaeg sama. Kuna vaieldakse arvete üle, mis pärinevad aastast 2003, siis HKKT ei näe ka võimalust viivise arvutuse muutmiseks. Mitme aasta möödudes on väga raske toimunus selgusele jõuda, kuna muutunud on nii seadused kui ka raamatupidamise programm. Vastustaja lisab veel, et keskkonnaministri kantsleri 27.12.2002 käskkirja nr 973 kohaselt veeerikasutuse-ja saastetasu dokumentide säilitustähtaeg on 3 aastat ja seega pole HKKT-I kohustust säilitada 2003 ja
  39. aasta arveid. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  40. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud ja täitekorraldus tuleb tühistada keskkonnatasu osas summas 83 033,06 krooni ja täielikult tühistada intressisumma osas. Kohtu põhjendused on järgmised.
  41. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja on teatud arved vaidlustanud nende saamisel ning et kaebaja keskkonnatasu koguvõlgnevus seisuga 20.08.2007 oli 222 213,46 krooni. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas nõue on muutunud täitemenetluse korras sissenõutavaks ja kas kaebajal on tasumata täitekorralduse aluseks olevad arved. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kaebaja on esitanud kohase ajatamise taotluse.
  42. Esmalt analüüsib kohus vaietega seonduvat. KTS § 63 lõike 1 kohaselt peavad keskkonnatasude arvutamisega seotud vaidlused läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohus märgib kõigepealt, et kuigi pooled on esitanud argumente arvete ja keskkonnatasude arvutamise õigsuse kohta, on kohtuvaidluse sisuks siiski täitekorralduse õiguspärasus. Hetkel ei ole vaidlust arvete sisu ja nende arvutamise aluste õigsuse üle. Täitekorralduse aluseks olevaid arveid vaatleb kohus vaid niivõrd, kuivõrd need vastavad täitedokumendile esitatavatele nõuetele ja on põhjendatud. Kuna vaidlus ei ole keskkonnatasude arvutamise üle, ei pea kaebaja olema läbinud ka kohustuslikku kohtueelset menetlust, ja selle menetluse üle pole käesolevas asjas vaidlust.
  43. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 2 lg 1 punktile 21 on täitedokumendiks seaduses sätestatud haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. KTS § 37 lõike 2 kohaselt on makseteatis haldusakt TMS § 2 lg 1 punkti 21 tähenduses, seega saab antud juhul kaebajale esitatud keskkonnatasude arveid käsitleda avalik-õigusliku rahalise kohustusena, millele vastustaja saab pöörata sundtäitmist.
  44. Kohus vaatleb järgmisena täitekorraldusele sätestatud tingimusi ja kontrollib, kas need tingimused on täidetud. ATSS § 9 kohaselt juhul, kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse, mis peab sisaldama muuseas viite haldusaktile, millega ettekirjutus tehti ja ettekirjutuse sisu. Seega selleks, et kontrollida täitekorralduse seaduslikkust, peab kohus kontrollima ka selle aluseks olevat haldusakti. Antud juhul on sellisteks haldusaktideks makseteatised.
  45. Kaebusele lisatud täitekorraldusest ja hoiatus-ettekirjutusest tulenevalt on osaliselt tasumata makseteatised (arved) nr HA0770-1-04, HA0770-2-04, HA0770-1-05 ja HA0770-3-
  46. Vastavalt kaebaja esitatud pangakonto väljavõtetele ja vastustaja poolt esitatud OÜ Vasalemma Vesi arvete ja laekumiste väljavõttele raamatupidamisprogrammist (müügireskontro) on kaebaja poolt arvest nr HA0770-1-04 (81 281,80 krooni) tasutud järgmised summad: 14.05.2004 on tasutud 17 361,80 krooni ja 21.07.2004 on tasutud 8861,35 krooni. 11.10.2006 on vastustaja krediteerinud arve osaliselt kahes osas: 28 526,72 krooni ja 26 377,51 krooni. Sellest arvutusest tulenevalt on kaebaja võlgnevus arve nr HA0770-1-04 eest 154,42 krooni. Arvest nr HA0770-2-04 (217 591,40 krooni) 5 on kaebaja tasunud 21.07.2004 18 575,85 krooni ja 02.09.2004 19 517,77 krooni. 31.03.2005 krediteeris vastustaja arve kahes osas: 48 834,15 krooni ja 93 253,70 krooni. 11.10.2006 krediteeris vastustaja veel arvest kaks summat: 16 674,05 krooni ja 26 623,90 krooni. Eelnevast tulenevalt on kaebajal ettemaks summas 5888,02 krooni.
  47. Arvest nr HA0770-1-05 (111 493,70 krooni) on kaebaja poolt tasutud 19.04.2005 34 132,60 krooni; 27.04.2005 10 000 krooni; 08.11.2005 30 000 krooni; 15.12.2005 5000 krooni; 19.01.2006 5000 krooni; 08.03.2006 5000 krooni ja 27.10.2006 10 000 krooni. Sellest arvutusest tulenevalt on kaebaja võlgnevus arve nr HA0770-1-05 eest 12 361,10 krooni.
  48. Arvest nr HA0770-3-05 (199 518,50 krooni) on kaebaja tasunud 06.12.2005 18 965,60 krooni; 18.12.2006 12 000 krooni; 20.04.2007 24 000 krooni ja väidetavalt 30.07.2007 12 000 krooni. Viimase, 30.07.2007 laekunud summa osas loeb kohus, et see on laekunud, kuna täpselt selle summa võrra on väiksem täitekorralduses esitatud summa hoiatus-ettekirjutuses märgitud summast. Lisaks on kaebaja väidetavalt tasunud 02.11.2007 24 000 krooni ja 05.12.2007 108 552,90 krooni. Kuna antud summad on tasutud peale täitekorralduse andmist (hoolimata asjaolust, et kaebaja tasus need summad peaaegu koheselt, kui sai teada, et vastustaja ei aktsepteerinud ajatamise taotlust), siis ei puutu nende summade tasumine samuti täitekorralduse aluseks olevate makseteatiste õigustatusse. Kohus kontrollib täitekorralduse õiguspärasust neid asjaolusid arvestades, mis eksisteerisid täitekorralduse andmise hetkel. Juhul, kui kaebaja peale täitekorralduse andmist oma võlgnevust osaliselt tasub, siis peab korralduse andja seda arvestama ega saa korraldust enam täies ulatuses täitmisele pöörata. Kokkuvõtlikult oli arvest nr HA0770-3-05 täitekorralduse andmise hetkeks tasutud 66 965,60 krooni ja kaebaja võlgnevus seega 132 552,90 krooni.
  49. Kohus märgib makseteatiste osas, et nähtuvalt kaebaja pangakonto väljavõtetest ja vastustaja poolt peetud arvete ja laekumiste raamatupidamisprogrammi väljavõttest (müügireskontro), on kaebaja tegelik koguvõlgnevus täitekorralduses viidatud makseteatiste alusel 139 180,40 krooni. Siinjuures märgib kohus, et antud asjaolu ei tähenda, et kaebajal oleks teiste makseteatiste alusel suurem võlgnevus. Kohus peatub pikemalt vastustaja väitel, et raamatupidaja arvestas tasutuks varasemad arved, kuna selline teguviis on kaebajale soodsam tulenevalt asjaolust, et viiviseid arvestatakse sellest tulenevalt vähem. Kaebaja märkis, et tema eesmärgiks on olnud pangaülekandes viidatud makseteatiste tasumine ning ta ei ole soovinud tasumata arvete tasutuks arvestamist järgnevate arvete asemel.
  50. Kaebaja oli arveid tasudes selgelt viidanud, millist arvet ta soovib tasuda. Seega ei olnud õigustatud vastustaja poolt varasemate arvete katmine kaebaja tasutud summadega, kui kaebaja oli viidanud teistele arvetele. Sellist õigust ei tulenenud vastustajale ühestki õigusaktist. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et raamatupidaja arvestas tasutuks varasemad arved selleks, et vähendada kaebaja intressisummat. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täitekorralduse aluseks olevate makseteatiste alusel on täitekorraldus õigustatud summas 139 180,40 krooni, mitte märgitud 222 213,46 krooni. Seega tuleb täitekorraldus tühistada osaliselt summas 83 033,06 ja jätta täitekorraldus jõusse summas 139 180,40 krooni.
  51. Pooled vaidlevad siinjuures ka selle üle, kas arved, mis olid esitatud seisuga 27.04.2005 (ajatamise taotluse esitamise kuupäev), ajatati või mitte. Kaebaja väidab, et taotlus aktsepteeriti suuliselt ja kaebaja järeldas sellest, et tema taotlus rahuldati. Vastustaja leidis, et arveid ei ole ajatatud, kuna kaebaja poolt saadetud kirja ei saa lugeda SaasteTS § 18 kohaseks maksmise ajatamise taotluseks, kuna puudub põhjendus ja maksegraafik. Kohus märgib, et vastustaja ei ole kaebaja taotlust tasude maksmise ajatamiseks lahendanud, nähtuvalt vastustaja 01.06.2005 kirjast nr 30-1-1/1951-
  52. Vastustaja on selgitanud, et saastetasu maksmise ajatamise võimaluse ja tingimused määratakse pärast keskkonnaministri antud seisukohta kaebaja poolt esitatud vaidele. Kohtule 6 esitatud materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks edaspidiselt sisuliselt lahendanud kaebaja taotluse või vastanud keeldumisega, kuna taotlus ei vasta SaasteTS § 18 nõuetele. Kohus märgib, et Riigikohus on oma lahendis 3-3-1-80-06 punktis 21 leidnud, et õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan. Kohtule ei nähtu esitatud materjalidest, et vastustaja oleks esitanud kaebajale vastavalt taotlusele saastetasu maksmise ajatamise võimalused ja tingimused. Kaebaja omalt poolt on lähtunud enda esitatud ajatamise ettepanekust ja tasunud vastavalt ka arve HA0770-1-2005 makseid. Tegemist on just arve HA0770-1-2005 ajatamise taotlusega, kuna kaebaja esitas taotluse pärast arve HA0770-1-2005 saamist ja kohtule esitatud maksete arvestuses on kaebaja seda arvet tasunud 5000 krooni kuu kohta. Kohus leiab, et kuna haldusorgan ei ole lahendanud ajatamise taotlust, siis tuleb arve HA0770-1-2005 tasumine lugeda ajatatuks. Siinjuures peab intresside arvestamisel siiski silmas pidama, et kaebajal tasus ajatatud maksetega ainult osa arvest ja täitekorralduse andmise hetkeks oli kaebaja võlgnevus arve HA0770-1-2005 eest 12 361,10 krooni.
  53. Kaebaja on taotlenud ka täitekorralduse esitatud viivise (intressinõude) tühistamiseks. Saastetasu seaduse § 22 lõike 1 kohaselt oli saastaja kohustatud saastetasu tähtajaks maksmata jätmise korral maksma ööpäevas viivist 0,2 protsenti maksmisele kuuluvast summast. Viivisintressi sissenõudmise korda saastetasu seadus ei sätestanud. Nii täitekorraldusest kui ka hoiatusettekirjutusest nähtuvalt on hoiatus-ettekirjutusele lisatud vaid saldoteatis, kuid kummalegi ei ole lisatud intresside arvutust, kuigi vastustaja on OÜ Vasalemma Vesi intresside arvutuse 18.10.2007 seisuga kohtule esitanud. Kohus märgib, et ehkki saastetasu seadus otsest nõuet ei esitanud, oleks hea halduse tavaga olnud kooskõlas lisada vastav intresside arvutus ka kaebajale saadetud hoiatusettekirjutusele. Kaebajal on õiguspärane ootus, et tema suhtes läbiviidav menetlus on läbipaistev ja kergelt kontrollitav, ning intresside arvestus jälgitav. Kohus lisab siinjuures, et vastavalt TMS § 23 lõikele 1 viiakse täitemenetlus läbi täitmisavalduse ja täitmisdokumendi alusel. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt lisatakse täitmisavaldusele täitedokument, mis esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja oleks igal juhul pidanud lisama täitekorraldusele ka intresside arvutuse kui täitmisdokumendi, kuna ühestki teisest dokumendist intresside arvutust ei nähtu. Kaebajale oleks olnud seega selgelt arusaadav, millelt intressid määrati, kuidas need intressid kujunesid ja millised on tähtajad. Kohus rõhutab siinkohal, et kuna vastustajal on ka võimalus jätta intressinõue esitamata (nagu vastustaja on
  54. aasta puhul teinud, nähtuvalt kohtule esitatud intresside arvestusest), on seda tähtsam, et kaebajal oleks võimalik selgelt fikseerida intresside arvestus. Eelnevast tulenevalt on intressinõue esitatud ebakorrektselt, kuna täitekorraldus ei sisalda intresside faktilist ja õiguslikku alust ning pole kontrollitav. Kohus tühistab seetõttu täielikult täitekorralduses esitatud intressinõude. Siinjuures ei oma tähtsust intresside arvutuse sisu, kus vastustaja
  55. aasta eest intressi ei arvestanud ja
  56. aastal arvestanud intressi valelt summat. Kohus lisab, et intressinõude tühistamine ei tähenda, et vastustaja ei võiks esitada uut, korrektset intressinõuet.
  57. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ja vastustaja ei ole kumbki enda kantud menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.