S § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab ja kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kohus leiab, et kuna kumbki pooltest ei soovi kooselu jätkata, tuleb poolte abielu lahutada. Poolte abielust sündinud lapsed M K ja K K tuleb vastavalt poolte kokkuleppele jätta elama ema K K juurde.
§-i 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid.
§-i 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele, nõude esitanud vanema kasuks. Samas paragrahvis lg. 2 sätestatu kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 14.01.2009.a. kohtuistungil loobub hageja tagasiulatuva elatise nõudest ja palub kostjalt välja mõista elatist poolte ühiste laste ülalpidamiseks alates 01.02.2009.a. kogusummas 6 000 krooni kuus. Kostja elatise suurusele vastu ei vaielnud ning oli nõus maksma oma tütarde ülalpidamiseks 6 000 krooni kuus alates 01.02.2009.a. Seega on hageja nõue välja mõista kostjalt laste ülalpidamiseks 6 000 krooni igakuiselt kohtu arvates õiguslikult põhjendatud, lähtudes eelkõige laste huvidest. TsMS § 632 lg 4 kohaselt poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada. Vastavalt poolte kokkuleppele jõustub käesolev kohtuotsus selle teatavaks tegemise päevast, s.o 30.01.2009.a. Asja menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda aluseks võttes TsMS § 129 lg. 2 sätteid ning välja mõista kostjalt riigituludesse, kuna elatise hagides on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p.-le 2. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.01.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.