Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ( alates 01.01.2009.a. mitte vähem kui 250 krooni) ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057484. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6 § 633 lg. 7). 1 Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ja kostjale. I. Asjaolud ja hageja nõue. 16.05.2008.a. saabus Viru Maakohtusse T V hagi G K vastu 75 420 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt võõrandasid 05.12.2001.a. hageja T V ja kaasomanik A T notariaalse ostu-müügilepingu alusel kostja G K ’ile mõttelise osa Aru maaüksusest. Kostja teostas detsembris 2001 metsaosa eralduselt 16, 18,20 ja 34 metsaraiet, pannes toime ebaseadusliku metsaraie hagejale ja A T ’ile kaasomanikena kuuluvalt metsaosalt. Ebaseadusliku metsaraiega tekitas kostja hagejale materiaalse kahju. 07.02.2002.a. esitas hageja avalduse politseile kriminaalasja algatamiseks. Asjaolude väljaselgitamiseks alustati Lääne-Viru Politseiprefektuuri poolt menetlus kriminaalasjas nr. 02259000142 KrK § 139 lg 1 tunnustel, seoses vargusega. Kahjunõude faktiliseks kindlakstegemiseks pöördus hageja 08.02.2002.a. Keskkonnainspektsiooni Virumaa Osakonna poole, kelle poolt kändude ülelugemise tulemusena tehti kindlaks, et kaasomanik A T ’ile ja T V ’ile kuuluvalt eralduselt 16, 18 ,20 ja 34 oli ebaseadusliku raie tulemusena üles töötatud 106,3 tm metsa, 75 420 krooni väärtuses. 19.08.2002 vormistas kaasomanik A T loobumisavalduse, mille kohaselt ta loobus temale ühiselt T V ’iga kuuluvast kaasomandi mõttelisest osast nr. 2830 ning varastatud puidukogusest 106.3 tm, 75 420 krooni väärtuses T V 'i kasuks. Muuhulgas märkis A T avalduses, et ei tee takistusi T V 'ile hagi esitamiseks kohtusse kahjusumma sissenõudmiseks. Hageja on seisukohal, et kostja tekitatud kahju on igati tõendatud. Kinnistu mõttelise osa ostu-müügilepingu, valdamise ja kasutamise korra kindlaksmääramise lepingu ja asjaõiguslepingu p. 6 kohaselt sõlmiti poolte kokkulepe kinnistu valdamise ja kasutamise korra kindlaksmääramiseks. Kostja kaasomanikuna rikkus teiste kaasomanike õigusi ja tekitas teistele kaasomanikele materiaalset kahju 75 240 krooni. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Hageja pöördus korduvalt kostja poole hüvitamaks talle tekitatud kahju mõistliku aja jooksul. Kostja andis vaid korduvaid lubadusi neid täitmata. Kostja ei ole eitanud hageja nõuet, väites et vajab kahju hüvitamiseks mõtlemisaega. Ka hilisemaid nõudeid kostja täitma ei asunud. Kostja tekitatud kahju hüvitanud ei ole, millest tulenevalt pöördub hageja kohtu poole tekitatud kahju sissenõudmiseks. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping (kokkulepe) pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb lepingut täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja G K kahjustas hageja T V ’i õigusi ja asus pahauskselt kasutama asja ebaseadusliku metsaraiega hagejale märgistatud alal. AÕS § 84 lg 1 kohaselt on pahauskne valdaja kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse õigusvastase tekitamise sätetele. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Hagejal on jäänud saamata tulu, mida ta oleks saanud, kui kahju tekitaja, kostja ei oleks ebaseadusliku tegevusega hageja metsaeraldiselt metsaraiet teinud. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, väljaarvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kostja on hagejale kuulunud metsamaterjali realiseerinud ja selle eest ebaseadusliku tulu saanud, nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist ühekordselt makstava rahasummana 75 420 krooni. Hageja on seisukohal, et kostjal oli kohustus tekitatud kahju hagejale hüvitada peale kriminaalmenetluse käigus tõendatud asjaolude tuvastamist 16.09.2002.,mõistliku tähtaja jooksul. Kostja on kohustuse mittetäitmisega tahtlikult viivitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võib võlausaldaja võlgnikult arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi kuni käesoleva §-s 94 sätestatud suuruseni. Hageja 2 nõuab kostjalt intressi tasumist alates 17.09.2002 kuni 12. 08.2008, summas 29 917 krooni. Samuti nõuab hageja kostjalt õigusabi- ja menetluskulude hüvitamist summas 19250 krooni. Hageja avaldab, et on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja tugineb oma nõudes AÕS §-dele 63 lg 1 p.4 ;71 lg 1; 72 lg 1 ja 5; 79, 84 lg 1, KRS § 15 lg 1 p.2;, 27 lg 4 ja VÕS §-dele 8 lg 2 ; 76 lg 1; 94; 113 lg 1; 115 lg 1; 128 lg 1; 136 lg 1 ja 164 ning
Hagiavaldusele on lisatud hagis esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid- kinnistu osa ostu-müügileping ja asjaõigusleping, kinnistamisotsused, väljavõte ajalehest, kannatanu ja tunnistaja täiendava ülekuulamise protokollid, loobumisavaldus, Lääne-Viru Politseiprefektuuri määrused, LääneViru Prokuratuuri Vanemprokuröri määrus, Viru Ringkonnaprokuratuuri määrus, süüdistuskokkuvõte, riigilõivu maksekorraldus ja hageja esindaja volikiri. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud pereliikme (ema) kaudu 28.10.2008.
lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt 14-aastesele isikule. Seega kostjal vastuse andmise viimane tähtaeg oli 11.11.2008.a.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud asjaõigusseaduse (AÕS) §-de 63 lg 1 p.4 ;71 lg 1; 72 lg 1 ja 5; 84 lg 1, kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p.2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 8 lg 2 ; 76 lg 1; 94; 113 lg 1; 115 lg 1; 128 lg 1; 136 lg 1 ja 164 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid üle ei korda. Seega on hageja nõue kostjalt vastuväidete puudumisel põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostjalt kuulub välja mõistmisele tekitatud kahju 75 420 krooni ning viivisintress 29 917 krooni kokku summas 105 337 krooni.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on 3 menetluskulud esitanud hagiavalduses ja palub kohtul kostjalt välja mõista hageja menetluskulud kokku summas 19 250 krooni, millest 4 250 krooni moodustab hagihinnalt tasutud riigilõiv ning 15 000 krooni õigusabikulu. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele leiab kohus, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad täielikult tasumisele kostja Gunnar Kekkonen’i poolt kokku summas 19 250 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 09. veebruaril 2009.a Nooremreferent M.Roots I.Golubev I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.