) § 92 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrand annab üle asja valduse omandle ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle. Asja materjalidele lisatud 15.06.2000.a. mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu täiendamise lepingu (tlk 12) p. 1 kohaselt kinnitasid AS T ja AS T juhatuse liikmed, et 22.12.1999.a. sõlmitud mitterahalise sissemakse lepingus märgitud mitterahaline sissemakse on üle antud AS-le TCG ja AS TCG on selle vastu võtnud. 22.06.2000.a. sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu lisa A (tlk 20) kohaselt kuulus AS-le TCG muuhulgas peam asukohaga xxxja elamurajooni M m korterisisene jaam ja mdesisene võrk. Asja materjalidele lisatud 22.06.2000.a. Tallinna võrgu rendilepingu (tlk 244-247) kohaselt andis AS TCG rendileandjana AS-ile T kui rentnikule üle rendiobjektina Tallinna Võrgu Raamlepingu tähenduses. Tallinna võrgu hulka raamlepingu tähenduses kuulus ka vaidlusalune peam aadressil xxx ning jaam ja võrk elamurajoonis M m (tlk 20).
järgi omandi üleandmisel võib asi võõrand ja omand kokkuleppel jääda võõrand valdusesse. Sel juhul loetakse omandt kaudseks ja võõrandt otseseks valdks. Arvestades asjaolu, et 22.12.1999.a. lepinguga paigutas kostja vaidlusaluse vara AS-i TCG, 15.06.2000.a. lepinguga kinnitas kostja, et vara anti AS-ile TCG üle, 22.06.2000.a. 3 rendilepinguga võttis kostja vaidlusaluse vara hagejalt rendile, leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud hageja väide, et AS TCG sai vaidlusaluse vara – xxx peama ja korterisisese jaama ja mdesisese võrgu elamurajoonis M M omanikuks. Kostja väited, mille kohaselt vara valdus üle ei läinud ning seega ei tekkinud ka hageja omandiõigust ei ole veenvalt tõendamist leidnud. Kohus osutab, et kostja ei ole suutnud põhjendada ka enda seisukohtades esinevat ebajärjekindlust – nimelt jäi kostja nii selle juurde, et omandiõigust xxx peamale AS-il TCG kunagi ei tekkinud, kui ka selle juurde, et AS TCG müüs nimetatud vara 17.09.2001.a. kostjale tagasi. Tunnist V K ütlused ei tõenda kohtu arvates samuti veenvalt, et AS TCG vaidlusaluse vara omanikuks ei saanud. Kohus leiab, et tunnist ütlused on vastuolulised, kuivõrd tunnist ühest küljest kinnitas, et vaidlusalust vara AS-ile TCG üle ei antud, kuid samas ei osanud ta kommenteerida enda poolt allkirjastatud rendilepingut, millega AS TCG andis mh. vaidlusaluse vara rendile kostjale. Samuti ei osanud tunnist piisavalt põhjendada oma seisukohta, et vara omandiõigus AS-ile TCG üle ei läinud, kuigi ta on 09.07.2000.a. oma allkirjaga kinnitanud, et vaidlusalune vara kuulub AS-ile TCG.
kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
lg 1 järgi peab omanik vaidluse korral tõendama, et vald valdab temale kuuluvat asja.
lg 1 sätestab, et vald võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Asjas puudub vaidlus, et jaam ning korterisisene võrk M ms on kostja valduses. Menetluse kestel on kostja andnud nõusoleku võrgu tagastamiseks hagejale (tlk 94), sellest seisukohast kostja hiljem küll loobus. Asjaolu, et nimetatud vara on kostja valduses toetab ja asja materjalidele lisatud Sideameti kiri (tlk 188), millest nähtuvalt osutab M M elamurajoonis kaabelleviteenust kostja. Asjas puudub vaidlus, et AS TCG ja kostja vahel 22.06.2000.a.sõlmitud rendileping on lõppenud. Kostja väidete kohaselt lõppes rendileping 15.03.2001.a. (tlk 270) Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja valdab korterisisest jaama ja mdesisest võrku elamurajoonis M M seaduslikul alusel. Samas on eelpool tõendamist leidnud, et AS-ile TCG kuulus omandiõiguse alusel korterisisene jaam ja mdesisene võrk elamurajoonis M M. Kuna hageja on AS TCG õigusjärglane, siis leiab kohus, et hageja nõue tuleb korterisisese jaama ja mdesisese võrgu elamurajoonis M M osas rahuldada. Tunnustada tuleb nimetatud vara omandiõigust ning nimetatud vara tuleb kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda hageja valdusesse. Kohus leiab, et kostja väited, mille kohaselt on ta M M võrgu ümber ehitanud ning seega ei ole M M võrku sellisel kujul olemas nagu see oli 2001.a. lepingute sõlmimise l, on jäänud paljasõnaliseks. Ühtegi veenvat tõendit kostja oma sellesisuliste väidete tõendamiseks esitanud ei ole. Kostja on asjas esitanud ka seisukoha, mille kohaselt müüs AS TCG 17.09.2001.a. lepinguga kostjale. xxxasuva peama Asja materjalidele lisatud 17.09.2001.a. kokkuleppe (tlk 72-79) kohaselt leppisid AS T, OÜ ATF, OÜ R , V G , V K ja AS L K muuhulgas kokku kokkuleppe p-s 12, et kokkuleppe allakirjutamisega müüb TCG Tile Tallinna Võrgu hulka kuuluva peama (asukohaga xxx, Tallinn, AS Eesti Telefon ruumid) 1 krooniga, millele lisandub käibemaks (18 000 krooni) vastavalt seadusele ning mille T tasub TCG arve alusel arvel näidatud kuupäevaks. Hageja on asjas asunud seisukohale, et 17.09.2001.a. kokkulepe on tühine, kuna hageja õiguseellane AS TCG ei olnud kokkuleppe pooleks. Poolte vahel on vaidlus selles kas AS TCG oli nimetatud kokkuleppe pooleks. Asjas ei saa olla vaidlust selles, et 17.09.2001.a. kokkuleppe pealdises AS TCG kui vara omanikku märgitud ei olnud, tema nimel ei ole 4 kokkuleppele ka alla kirjutatud. Asjas puudub vaidlus, et 2001.a. oli AS TCG aktsionäriks AS Levi Kaabel. Nimetatu nähtub ka äriregistri infosüsteemist. Asjas puudub vaidlus, et nimetatud kokkuleppe pooleks oli ka AS TCG ainuaktsionär AS Levi Kaabel, kelle juhatuse liikmena allkirjastas kokkuleppe L P . L P oli samal l ka AS TCG ainuke juhatuse liige. Nimetatud 17.09.2001.a. kokkuleppe tekstist nähtub läbivalt, et AS TCG on endale võtnud kohustusi ja talle on antud õigusi. Seega hoolimata sellest, et selgesõnaliselt ei ole AS TCG kokkuleppe pealdises lepingupooleks märgitud, leiab kohus, et lepingu sisust tuleneb, et ta on lepingu pooleks. Kohus leiab, et kuigi Liivi P andis kokkuleppele vaid ühe allkirja, ning nimetatud kokkuleppes ei märgitud, et ta esindab ka AS-i TCG ei välista see asjaolu tema poolt AS-i TCG esindamist. Nimetatud kokkuleppe sõlmimise l kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 2 järgi juriidiline isik teeb tehingu esind kaudu. Käesoleval l kehtiva TsÜS-st nähtub, et esind võib tegutseda esindatava nimel ka siis, kui ta ei tee esindatava nimel sõnaselgelt tahteavaldust. Nimetatu tuleneb TsÜS § 116 lg-st 1, mille järgi võib esind teha tehingu otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Kohus leiab, et eelnimetatud põhimõte kehtis ka kuni 30.06.2002.a. TsÜS-sest ning nimelt TsÜS §-st 64 lg 1, mille kohaselt tehingu tõlgendamisel lähtutakse tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. Käesolevas asjas vaidluse all oleva tehingu sisust endast nähtub, et lepiti kokku õiguste ja kohustuste osas, mis seonduvad otseselt AS-iga TCG. Kuna tehingu on allkirjastanud AS L K (kes ühtlasi oli AS TCG ainuaktsionär) juhatuse liikmena isik, kes oli samaaegselt AS TCG juhatuse liige, siis leiab kohus, et lepingu pooleks tuleb lugeda ka AS TCG. Seega on kohus seisukohal, et hageja väide, mille kohaselt on tehing (käsutustehing) tühine, kuna selle on sõlminud isik, kes ei olnud asja omanik, on ekslik Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 17.09.2001.a. xxx müügiga seotud lepingupunktis sisaldus nii võlaõiguslik kui ka asjaõiguslik leping. Hageja on seisukohal, et nimetatud leping on tühine ka seetõttu, et ta on vastuolus heade kommetega. Tehingu tegemise l kehtinud TsÜS § 66 lg 1 järgi tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise l ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ja ei saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Erandina võib siiski ka käsutustehing olla vastuolus heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane. Käesolevas asjas hageja aga selliseid asjaolusid esile toonud ei ole. Üldjuhul saab siiski heade kommete vastasus enamasti puudutada vaid käsutustehingu aluseks olevat kohustustehingut. Kohus leiab, et hageja esitatud asjaolud ei anna alust lugeda kohustustehingut vastuolus olevaks heade kommetega. Võimalik ebaõiglane hinnakokkulepe (müügihind 1 kroon) ei saa olla aluseks lugeda kohustustehing heade kommetega vastuolus olevaks kuna kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse mndustegevusse. Hageja väide, et kostja ei ole tasunud ostuhinda puudutab aga lepingu täitmise küsimust ning see asjaolu ei saa omada tähendust lepingute tühisuse hindamisel. 5 Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue xxx omandiõiguse tunnustamiseks ja selle väljanõudmiseks kostjalt hageja valdusesse tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et kostja seisukoht, mille kohaselt on hageja nõuded aegunud, on ekslik. Kostja on oma seisukoha avaldamisel lähtunud sellest, et hagejal on lepingust tulenev nõue vara üleandmiseks. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et asjas on esitatud omandiõiguse tunnustamise ja asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõuded. Kuni 30.juunini 2002.a. kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.juulit 2002.a. tekkinud aegumata nõuetele. Kuivõrd alates 01.07.2002.a. kehtiva TsÜS § 155 lg 1 järgi on omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, siis leiab kohus, et hageja nõuded ei ole aegunud. 30.04.2007.a. kohtule laekunud menetlusdokumendist nähtuvalt loobus hageja nõudest tunnustada hageja omandiõigust ja nõuda välja kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse Lasnamäe optilise kaabli magistraalvõrk ( xxx- xxx (6 kiuline kaabel 6x2 A-DF) 4 800 m; xxx- xxx (6 kiuline kaabel 6x2 A-DF) 1200 m; xxx-xxx (4 kiuline kaabel 2x2 ADF) 1100m; xxx-xxx (4 kiuline kaabel 1x6 SML) 800 m). Hageja palus loobumise vastu võtta ning menetluse nimetatud nõude osas lõpetada. Hageja loobus nimetatud nõudest, kuna kostja on hageja nõude Lasnamäe magistraalvõrgu suhtes hageja omandiõiguse tunnustamiseks ja võrgu hagejale üleandmiseks rahuldanud. Kohus leiab, et hageja taotlus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Eeltoodu alusel ja juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata seoses hageja hagist loobumisega AS T vastu nõudes tunnustada hageja omandiõigust ja nõuda välja kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse Lasnamäe optilise kaabli magistraalvõrk. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hageja üks nõue tuleb rahuldada, teine nõue tuleb jätta rahuldamata ning kolmanda nõude osas tuleb vastu võtta loobumine, siis leiab kohus, arvestades hageja märgitud hagihinda ning seda, et hageja loobus ühest nõudest seetõttu, et kostja täitis hageja nõude, et hageja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda ja kostja kohtukulud tema enda kanda. Kohus leiab, et kostja väited hagihinna ebaõigest nimetamisest on esitatud hilinenult ja tuleb jätta tähelepanuta. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdelistes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamise jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 6 Hageja esitas taotluse ka poole riigilõivu tagastamiseks osas, milles ta loobus hagist. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku summas 48 250 krooni ( 05.04.2006.a. maksekorraldus nr 123). Loobunud nõude osas tasus hageja riigilõivu 9 247 krooni. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 2 kuulub hagejale tagastamisele pool riigituludesse tasutud riigilõivust s.o. 4623,50 krooni. Krista Kirspuu Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.