← Eesti

2-06-43641/14

Tsiviilasi nr 2-06-43641 KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Kohtuotsuse tegemise aeg

  1. detsember 2008 Tsiviilasi Aktiva Finants OÜ hagi A.O. vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktiva Finants OÜ (rk 10746479, asuk Jõe 3, Tallinn 10151 Hageja esindaja: Julianuse Inkasso Agentuur As, Jõe 3, Tallinn 10151 Kostja: A.O. , Kohtuistung
  2. november
  3. a Protokollija Evelin Laansalu RESOLUTSIOON
  4. Hagi rahuldada. Välja mõista A.O. ´ilt 823 (kaheksasada kakskümmend kolm) krooni Aktiva Finants OÜ kasuks.
  5. Lugeda A.O. i kohustus Aktiva Finants OÜ ees täidetuks
  6. oktoobri
  7. a Tartu Maakohtu kohtunikuabi määruse alusel toimunud viivitamatu sundtäitmise menetluses täiteasjas nr 186/2008/
  9. Kohustada Aktiva Finants OÜ-d tagastama A.O. ´ile viivitamatu sundtäitmisega täiteasjas nr 186/2008/53 enamsaadud 853.90 ( kaheksasada viiskümmend kolm krooni ja 90 senti).
  10. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  11. Välja mõista OÜ-lt Aktiva Finants riigile täiendavalt riigilõiv 50 (viiskümmend) krooni.
  12. Selgitada A.O. ile, et seoses Tartu Maakohtu kohtunikuabi
  13. oktoobri
  14. a määruse tühistamisega on tal õigus nõuda tasutud täitekulu tagastamist Aktiva Finants OÜ-lt. Täitedokumendiks on selles osas Tartu Maakohtu
  15. septembri
  16. a määrus ja kohtutäituri otsus kulude kohta.
  17. Saata kohtumäärus pooltele ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK ja HAGEJA NÕUE Hageja esitas nõude kostja vastu
  18. detsembril
  19. a maksekäsu kiirmenetluses. Hageja on omandanud nõude AS-lt Tele 2 Eesti. Avalduse kohaselt sõlmisid AS Tele 2 Eesti ja võlgnik
  20. oktoobril
  21. a lepingu, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus talle esitatud arved õigeaegselt tasuma. Lepingu lahutamatuks lisaks olid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused. AS Tele2 Eesti loovutas
  22. oktoobril
  23. a nõude kostja vastu põhisummas 823 krooni koos kõrvalnõuetega sh leppetrahvi nõude, hagejale. Kostja kohustus tasuma tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Seisuga
  24. detsember
  25. a on viivist arvestatud 1557.94 krooni, millest hageja nõuab 822 krooni tasumist. Võlgnevus on aastatest 2002/2003 ja kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 1645 krooni sh viivis 822 krooni ja menetluskulud 1085 krooni (sh riigilõiv 200 krooni ja kulutused õigusabile 885 krooni).
  26. oktoobril
  27. a tegi kohtunikuabi määruse, millega nõudis kostjalt sisse võlgnevuse hageja kasuks 1645 krooni ja menetluskulud 1085 krooni. Kohtumäärus kuulus viivitamatule täitmisele.
  28. jaanuaril
  29. a esitas kostja vastuväite, milles teatab, et ta on kohtutäitur Reet Rosenthali kaudu kätte saanud võlanõude, tema õena tema nimel posti vastu võtnud isik on kostjale tundmatu. Kostja väidab, et on võlgnevuse tasunud Julianuse Inkasso Agentuur AS-le ja on esitanud kohtule selle väite kinnitamiseks Julianuse Inkasso Agentuur teatise
  30. jaanuarist
  31. a, kus märgitakse, et lepingust tulenev võlgnevus on tasutud ja menetlus on lõpetatud ja avaldaja esindajal kostja vastu lepingust tulenevaid pretensioone ei ole.
  32. juunil
  33. a peatas Tartu Maakohus täitemenetluse täiteasjas nr 186/2008/53 määruskaebuse lahendamise ajaks ja võttis kostja määruskaebuse menetlusse.
  34. septembri
  35. a määrusega rahuldas Tartu maakohus kostja määruskaebuse ja tühistas Tartu maakohtu kohtunikuabi
  36. oktoobri
  37. a maksekäsu käesolevas asjas ja võttis Aktiva Finants OÜ maksekäsu avalduse hagina menetlusse ja jätkas asja menetlemist hagimenetluses. Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud maksekäsk kostjale isiklikult kätte toimetatud, kostja nimel oli selle vastu võtnud Kolomets (sulgudes“õde“), kes kostja väidete kohaselt on talle tundmatu ja tema õde ei ole.
  38. juulil
  39. a esitas hageja esindaja Julianuse Inkasso Agentuur AS seisukoha seoses kostja määruskaebusega (lk 29). Hageja esindaja selgitas, et
  40. mail
  41. a sõlmisid Julianuse Inkasso Agentuur AS ja AS Tele2 Eesti lepingu, millega viimane volitas Julianuse Inkasso Agentuur ASi nõudma sisse kostja ja Tele2 Eesti vahelisest tehingust tulenevaid nõudeid.
  42. mail
  43. a väljastas Julianuse Inkasso Agentuur AS kostjale pretensiooni,
  44. aprillil
  45. a korduva pretensiooni ja pärast korduvaid telefonikõnesid tasus kostja lõpuks Julianuse Inkasso Agentuur arvele 1138.78 krooni. AS Tele 2 Eesti esitatud arve oli aga 1961.80 krooni. Seoses esinduslepingus ettenähtud tähtaja möödumisega lõpetas Julianuse Inkasso Agentuur AS menetluse, mille kohta väljastas kostjale ka tõendi. Seejärel loovutas Tele 2 Eesti kostja vastase nõude hagejale
  46. oktoobril
  47. a. põhisummas 823 krooni, millele lisandusid kõrvalnõuded. Hagi ei ole aegunud. Kohus pidas asjas eelistungi
  48. septembril
  49. a (lk 44). Hageja esindaja Raigo Pärn avaldas, et hageja nõuab 1054.10 krooni. Täitemenetluses on laekunud hagejale kostjalt
  50. mail
  51. a 1676.90 krooni, laekumata on menetluskulud. Kostja on jätnud osaliselt tasumata
  52. juuli
  53. a arve, Julianuse Inkasso Agentuur menetles algselt
  54. mai
  55. a arvet. Hageja nõuab põhivõlgnevuse tasumist. Kohus andis hagejale tähtaja
  56. oktoobrini
  57. a täiendavate tõendite esitamiseks.
  58. oktoobril
  59. a (lk 47) esitas hageja uue hagiavalduse 823 krooni nõudes. Hagi põhineb
  60. oktoobri
  61. a Tele 2 Mobiiltelefoniteenuste lepingul. Seisuga
  62. juuli
  63. a (viimase arve tasumise tähtaeg) oli kostja võlgnevus AS Tele 2 Eesti ees 1961.80 krooni. Üldtingimuste punkt 9 reguleerib lepingu ülesütlemise võimalusi. Tele 2 Eesti ütles seoses kostja poolsete rikkumistega lepingu üles ennetähtaegselt. AS Tele 2 volitas Julianuse Inkasso Agentuur AS-i nõudma kostjalt tasumata
  64. mai
  65. a arvet nr 6167828 1094.64 krooni tasumist.
  66. mail
  67. a lisas Tele 2 Eesti täiendava nõude 2 44.99 krooni Dynamo kuumakse eest, vastav arve väljastati kostjale
  68. juunil 2003.a.
  69. mail
  70. a väljastati kostjale hagihoiatus 1138.78 krooni, millise raha kostja tasus
  71. juunil
  72. a Julianuse Inkasso Agentuur arvele. Sellega loeti tasutuks AS Tele 2 Eesti poolt väljastatud arve nr 6167828
  73. maist
  74. a ja arve nr 6431024
  75. juunist 2003.a. Seoses nõude tasumisega lõpetas Julianuse Inkasso Agentuur menetluse ja kostjale väljastati vastav tõend. Leppetrahvi nõude esitas AS Tele 2 Eesti kostjale
  76. juunil 2003.a arvega nr 6490654 ja seda nõuet ei ole Tele 2 Eesti volitanud Julianuse Inkassot kostjalt sisse nõudma. Tele 2 Eesti loovutas
  77. juuli
  78. a tasumata arvest nr 6490654 tuleneva nõude 823 krooni hagejale
  79. oktoobril
  80. a.
  81. novembri
  82. a kohtuistungile jättis hageja esindaja ilmumata, kuigi oli istungist teadlik allkirja vastu. Ühtegi taotlust või põhjendust istungile ilmumata jätmise põhjuste kohta ei ole hageja kohtule esitanud. KOSTJA LÕPLIK SEISUKOHT (tl 101 ) Kostja seletas, et täitemenetluses on temalt kinni peetud 1818.50 krooni. Kostjalt on varastatud telefon ja dokumendid. Telefoni ostis kostja välja. Tähtajalise lepingu sõlmis kostja seetõttu, et oli kampaania ja siis sai soodustusega telefoni. Kostja arvab, et kui telefon läks kaotsi, siis ta ei olnud 18 kuud lepinguline klient. Telefoni kadumisest kostja Tele 2 Eesti AS-i ei informeerinud. Kostja jõudis kohtuistungil järeldusele, et temalt nõutav 823 krooni võib olla leppetrahv ja kui nii, siis on kostja selles osas hagiga nõus. Kuna kostjalt on täitemenetluses rohkem kinni peetud , siis soovib ta ülejäänud summa tagastamist, samuti kohtutäituri tasu tagastamist. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda, kuna kohtuasi hakkas arenema ilma kostja teadmata ja keegi ei ole kostjalt kohtuväliselt leppetrahvi nõudnud. Kostja on nõus, et poolte kohtukulud jäävad nende endi kanda. KOHTUISTUNG Kohus leidis, et asja on võimalik arutada ilma hageja esindaja kohalolekuta, kuna hageja ei olnud esitanud kohtule taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Kostja võttis hagi esitatud ulatuses õigeks. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Hageja on kohtumenetluse ajal
  83. oktoobri
  84. a avaldusega võrreldes oma algse maksekäsu avaldusega muutnud nõude alust ja on nõuet kostja vastu vähendanud. Kohus lähtub asja otsustamisel nimetatud hageja avaldusest (lk 47-50). Hageja nõuab kostjale esitatud
  85. juuni
  86. a arve nr 6490654 alusel leppetrahvi 823 krooni tasumist. Arve tasumise tähtaeg oli
  87. juuli
  88. a. Arve kohaselt nõutakse kostjalt leppetrahvi 1000 krooni telefoni eest ( lk 74-75). Hageja väidab, et ülejäänud osa leppetrahvist on kostja poolt varasemalt tasutud. Kostja sõlmis Tele 2 Eesti AS-ga
  89. oktoobril
  90. a tähtajalise (18 kuud) mobiiltelefoniteenuste lepingu (lk 51). Lepingu alusel ostis kostja ka mobiiltelefoni Siemens, mille eest tasus 443 krooni. Lepingu kohaselt on selle lahutamatuks lisaks mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused (lk 53), mis sisaldab tähtajalise lepingu lisatingimusi sh leppetrahvi kohta. Tarbija kannab täielikku vastutust teenusepaketis sisalduva mobiiltelefoni säilimise eest alates hetkest, kui ta võtab selle vastu Tele 2 Eesti As-lt. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, siis kohus rahuldab hagi. Kohus leiab, et hagi on tõendatud tähtajalise Tele 2 mobiiltelefoniteenuste lepinguga, üldtingimustega ja arvega nr 6490654
  91. juunist
  92. a. Hagi tuleb rahuldada hageja poolt
  93. oktoobril
  94. a täpsustatud ulatuses. 3 TsMS § 474 lg 2 kohaselt kui viivitamata täitmisele kuuluv lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist. Hageja esindaja on kinnitanud, et hagejale on laekunud tühistatud kohtumääruse alusel toimunud sundtäitmise korras 1676.90 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi 823 krooni ulatuses, siis tuleb lugeda kostja kohustus hagi rahuldatud osas sundtäitmise korras täidetuks ja hageja on kohustatud kostjale tagastama 1676.90 – 823 = 853.90 krooni. Täitekulude, sh kohtutäituri tasu tagastamist täitedokumendi tühistamise korral reguleerib TMS § 42, mille kohaselt on võlgnikul õigus sissenõudjalt nõuda tasutud täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Täitedokumendiks on sel juhul tühistav kohtulahend ja kohtutäituri otsus kulude kohta. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale kõik täitekulud, sest sundtäitmise aluseks olnud Tartu Maakohtu kohtunikuabi
  95. oktoobri
  96. a määrus on tühistatud Tartu Maakohtu
  97. septembri
  98. a määrusega. TsMS § 162 lg 1 sätestab üldreeglina, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas sätestab sama §-i lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Samuti sätestab TsMS § 168 lg 6 täiendavalt, et juhul kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuigi kohus hagi rahuldab, ei pea kohus mõistlikuks panna hageja menetluskulusid kostja kanda. Hagejal ja tema kokku kolmel esindajal on olnud ka endale täielikult ebaselge, millisel alusel on hagi esitatud ja milline on nõude suurus. Hagi täpsustamine on hagejal võtnud aega peaaegu kaks aastat. Algne põhivõla ja viivise nõue muutus menetluse jooksul leppetrahvi nõudeks. Kui kostjale sai selgeks hagi alus ja ese, võttis kostja ka hagi õigeks. Hageja taotleb menetluskuluna ka õigusabikulude panemist kostja kanda. Kohus peab vajalikuks eraldi märkida, et hageja esindajate tegevus käesoleva asja ajamisel oli äärmiselt asjatundmatu ja sellega seotud kulu panemine kostja kanda oleks kostja suhtes ebaõiglane. Käesolevas asjas on hagihind 823 krooni, millelt tuleb tasuda riigilõivu 250 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu üksnes 200 krooni, mistõttu tuleb hagejalt välja mõista riigile täiendavalt riigilõivu 50 krooni. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.