lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik ( laenuandja) andma teisele ( laenusaajale) rahasumma või asendatava asja ( laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. 3
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesoleval juhul on hageja ja kostja leppinud käenduslepingu nr 05-081957-KÄ1 p 1 kohaselt kokku laenusaaja ja käendaja solidaarses vastutuses laenuandja ees.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus leiab, et pooltevahelise käenduslepingu nr. 05-081957-KÄl p 1 alusel vastutab käendaja võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 500 000 krooni tasumise eest. Seega on hagejal õigus suunata oma nõue kostja kui käendaja vastu 500 000 krooni ulatuses. Käesoleval juhul ei esita hageja kostja vastu nõuet põhivõlgnikult võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks, vaid üksnes põhivõlgnevuse tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane kostja viide
§-le 145 lg 2. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagile ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuivõrd kostja vastutus hageja ees tuleneb pooltevahelisest käenduslepingust, mille täitmine on kostjale kohustuslik. Kostja poolt esiletoodu ei saa olla aluseks käenduslepingust tulenevast maksekohustusest vabanemiseks. Kostja seisukoha kohaselt soovis ta vähendada AS F võlgnevust laenu tagatiseks olnud korteri võõrandamise teel. Kohus on seisukohal, et isegi juhul kui kostja poolt märgitud korter oleks võõrandatud tingimustel, mida kostja on esile toonud, ei oleks kostja vabanenud käenduslepinguga endale võetud kohustusest, kuivõrd vaidlust ei ole selles, et AS F võlgnevus hageja ees ületab mitmekordselt kostjalt käenduslepingu alusel nõutavat summat. Seisuga 30.11.2007.a. võlgneb laenusaaja hagejale laenulepingu alusel 3 642 036,20 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. 4 Tiia Mõtsnik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.