Kohtu põhjendused 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 1 alusel jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa
lg 7 mõttes.
lg 1 alusel kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja võttis kohtule 11.11.2008 esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus rahuldab hagi tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6, § 108 lg-le 1 ja § 113 lg-le 1.
lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Hageja menetluskuludena on tõendatud ja põhjendatud: 1) riigilõiv suuruses 1000.00 krooni ja 2) tasu õigusabi eest suuruses 5900.00 krooni. Hageja poolt oli hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu suuruses 1250.00 krooni, kuid vastavalt hagihinnale (
lg-d 1 ja 2) ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg-le 1 pidi tasuma 1000.00 krooni. Seega seaduses ettenähtust enamtasutud ulatuses on hagejal õigus tasutud riigilõivu riigilt tagasi saada, esitades käesoleva otsuse teinud kohtule vastavasisuline taotlus. Imbi Sidok kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.