KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-2228 Haldusasi V.Š. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB:

1. 06.11.2008 edastas V.Š. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vanglalt kaebuse esitajale tekitatud füüsilise ja moraalse kahju 3000 krooni hüvitamist. Kaebusest nähtuvalt 20.-21.09.2008 öösel ootas kaebaja Tallinna Vanglas tualetti viimist pika aja jooksul (umbes kaks tundi). Väidetavalt tekitati sellega kaebajale füüsilist ja moraalset kahju. 21.09.2008 on kaebaja esitanud Tallinna Vanglale taotluse 3000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks. 03.11.2008 on Tallinna Vangla jätnud kaebaja taotluse rahuldamata.
2. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. 18. novembri 2008 määruses kohus leidis, et esitatud kaebuse läbivaatamine kuulub põhimõtteliselt Tallinna Halduskohtu pädevusse. Kuivõrd kaebuse esitaja oli läbinud vangistusseaduse § 11 lg-s 8 nõutava kohtueelse kohtuvälise menetluse, siis asus kohus seisukohale, et 06.11.2008 kohtule edastatud kaebus on tähtaegne ja lubatav. Samas vajasid täpsustamist esitatud kahjunõude esitamise aluseks olevad asjaolud, riigilõivuga seonduv ja kaebuse menetlusse võtmine antud hetkel ei olnud võimalik. Seetõttu jättis kohus kaebuse

§ 11

lg 2 alusel käiguta, andes kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest. 3. Kohus selgitas kaebajale eelmärgitud määruses järgmist: Kahju hüvitamise nõude tekkimiseks peab tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 kindlaks tegema, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ja kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Kui ükski eelnimetatud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata, siis puudub seaduslik alus kahjunõude rahuldamiseks. Kaebuses on kaebuse esitaja jätnud välja toomata, milles väidetav kahju seisneb. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5, RVastS § 9 lg 1 ja 2 sätetele tuginedes mittevaraline ehk moraalne kahju seisneb eelkõige kahjustatud isiku hingelistes kannatustes, milleks võivad olla alandatus, solvumine, hirm nördimus, mure, kaotusvalu, mida talle on tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Kaebuses ei ole märgitud, milles väidetav mittevaraline (moraalne) kahju seisneb. Kohus märgib, et seadus ei näe ette füüsilise kahju hüvitamise võimalust. Kaebusest ei nähtu põhjusliku seose olemasolu vangla tegevuse ja väidetavalt tekkinud kahju vahel. Samuti ei nähtu ka kaebusest, mil viisil kaebuse esitaja inimväärikust on alandatud. RVastS § 7 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju rahas vaid juhul, kui on toimunud süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu ja eraelu puutumatuse rikkumine või sõnumi saladuse rikkumine või au ja hea nime teotamine ning kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega peab olema tegemist intensiivse õiguste rikkumisega, et isikul tekiks õigus saada kahju rahalist hüvitamist. Moraalse kahju hüvitamise nõude puhul tuleb märkida, kuidas kaebaja kavatseb moraalse kahju tekkimist tõendada, esitada tõendid, millest nähtub kaebajale kahju tekkimine, tõendada põhjuslik seos tekkinud kahju ja seda põhjustanud haldusakti või toimingu vahel. Kaebuse esitajal tuleb selgitada, miks ta leiab, et mittevaraline kahju tuleb hüvitada just rahaliselt, arvestades riigikohtu seisukohta (3-3-1-27-02, p 13), mille kohaselt tuleb lähtuda põhiseaduse (PS) § 25 eesmärgist ja mittevaralise kahju hüvitamise üldistest põhimõtetest. Silmas tuleb pidada, et PS § 25 eesmärk ei ole moraalse kahju tingimusteta ja üksnes rahaline hüvitamine. Mittevaraline kahju võib olla heastatav ka teiste vahenditega, näiteks vabandamisega kannatanu ees. Kohtule tuleb esitada tõendid, millest nähtub, kuidas on kahjunõude summa kujunenud ja esitada selle arvutamise aluseks olevad materjalid. Kohus juhib tähelepanu, et

§ 15

lg 3 ja § 16 lg 2 kohaselt menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kohus märkis samuti, et kaebuse esitaja on esitanud kohtule taotluse vabastada teda riigilõivu tasumisest, kuna ta viibib Tallinna Vanglas ning tal puuduvad igasugused rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Riigilõivu seaduse § 56 lg 11 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse.

§ 91

lg 1 võib kohus isiku taotlusel määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Asjaolu, et isik viibib kinnipidamisasutuses ei tähenda automaatselt seda, et isik oleks maksevõimetu. Kaebaja peab enda maksejõuetust tõendama. Kaebajal tuleb täita käesolevale kohtumäärusele lisatud vormikohane riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus ja teatis majandusliku seisundi kohta, et kohus saaks lahendada riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse vastavalt

§ 91lg-le 1.

2

1. Nimetatud määruse ärakiri saadeti tõlgituna 20.11.2008 V.Š.le Tallinna Vanglasse, kust see tagastati märkusega, et isik on vabastatud ja viibib väidetavalt väljasaatmiskeskuses Harkus. 25.11.2008 edastati määrus taas kinnises ümbrikus kaebajale väljasaatmiskeskusesse, kuid Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tagastas selle 28.11.2008, kuna isik ei asu väljasaatmiskeskuses. Järgmisena saadeti määruse ärakiri Maardusse, aadressile xxxxxxx, kus Tallinna Vangla andmetel elab isiku tädi, kuid 09.12.2008 tagastati post ka sellelt aadressilt märkusega, et ei ela sellel aadressil.
2. Isikul on kohustus teavitada kohut tema asja menetluse kestel oma elukoha (kontaktaadressi) muutumisest. Kaebaja ei ole seda teinud ega ole ka omaalgatuslikult pöördunud kohtusse uurimaks, mis tema kaebusest on saanud. Kohus tõlgendab seda nii, et kuivõrd kaebaja on Tallinna Vanglast vabanenud, siis ei ole ta enam huvitatud pidama kohut vangla vastu.
3. Kohus tegi viimase katse 18.11.2008 määruse sisust kaebaja teavitamiseks 12.12.2008, kui avaldas Ametlike Teadaannete kohtuteadete rubriigis määruse resolutsiooni ja selgitas, et määruse ärakirja saab kätte Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajast. Sellega on määruse ärakiri kaebajale avalikult kätte toimetatud 12.12.2008 ja puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödus 27.12.
4. Tulenevalt asjaolust, et tähtaja lõpp langes puhkepäevale, saanuks kaebaja kohtule vastata veel esmaspäeval, 29.12.
5. Et tänase päeva seisuga ei ole ta seda teinud ning kaebuse puuduste tõttu ei ole võimalik seda menetlusse võtta, siis kuulub kaebus

§ 11lg 3 alusel tagastamisele.

Sellise võimaliku tagajärje eest oli kaebajat kõnealuses määruses hoiatatud. Hurma Kiviloo Kohtunik 3