lg-test 1 ja 2 on hagejatel õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist koos kohustuse täitmisega või selle asemel. Hagejad on nõudnud kahju hüvitamist.
12 lg-st 2 oli hagejatel sellisel juhul kohustus anda kostjale täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Kuna hagejad on kostjat puuduste esinemisest teavitanud ning kostja on 20.11.2003 allkirjastanud elamu üldtööde lõpetamise akti, on hagejad andnud kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja ei ole puuduseid parandanud või teinud ettepanekut puuduste parandamiseks ja seega on hagejatel õigus nõuda VÕS § 100 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 lg 1, 2 alusel kahju hüvitamist. Igal hagejal on õigus kõrvaldada ehitise ühiskasutuses olevatel osadel esinevad puudused ning seega on igal hagejal õigus nõuda ka puuduste kõrvaldamisega tekkiva kahju hüvitamist. VÕS § 73 lg 1 kohaselt on hagejad solidaarvõlausaldajad ning kostjalt tuleb kahjuhüvitis välja mõista kõigi hagejate kasuks solidaarselt. Edasine puuduste kõrvaldamine on reguleeritud kaasomanike omavaheliste suhetega. Puudustega tehtud tööde või tegemata tööde eest kahju hüvitamise nõude töövõtulepingu alusel rahuldas kohus kõigi hagejate osas summas 229 254, 85 krooni ja G. Elhuveigi osas 52 177 krooni ulatuses. Kohus tugines VÕS § 635 lg-le 1 ning leidis, et kohtul tuli analüüsida kolme asjaolu: 1) töövõtja tehtud töö vastavus lepingutingimustele; 2) kas töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest; 3) kas hagejad saavad nõuda kahju hüvitamist. Kõigi müügilepingute juurde sõlmisid pooled lisakokkulepped, milles määrati ära kostja poolt tehtavad elamu sise- ja välistööd. Lisaks on G. Elhuveigi ja kostjaga sõlmitud lepingu p 2.3 sätestatud, et müügilepingu ese vastab lepingutingimustele, kui müüja on viinud elamu ja korteri 3 käesolevas lepingus ja selle lisades toodud tingimustele vastavasse seisundisse. Lepingu p-s 3.1.9 kinnitas müüja, et müüja poolt koostatava dokumentatsiooni kohaselt ehitatav elamu võimaldab selle sihipärast kasutamist. Nimetatud kinnitusest tuleneb müüja kohustus viia elamu elamiseks sobivasse olukorda, s.t teha ka lepingu lisas kokkuleppimata, kuid elamu kasutamiseks hädavajalikud tööd vähemalt keskmisele kvaliteedile vastavalt. G. Elhuveigil on õigus nõuda hagejalt ka selliste elamu kasutamiseks vajalike tööde teostamist, mida ei ole eraldi toodud lepingu lisas. R. Palmiga sõlmitud lepingu 4.1 leppisid pooled kokku, et müüja kohustus vastavalt lepingu lisale 2 teostama omal kulul lepingu esemes ehitustöid. Kuna kostja ei ole muid kinnitusi andnud, tekib R. Palmil nõudeõigus vaid seoses lepingu lisas 2 13 loetletud töödega. L. Saarega sõlmitud lepingu p 2.9 leppisid pooled kokku, et müüja kohustub teostama kinnistul asuva teise korruse ruumides hiljemalt 15.04.2003 ehitustööd ning kinnistul ehitustööd hiljemalt 31.07.2003 vastavalt lisale
lg 2 p-st 2 kui lepingupooled ei ole töövõtulepingus tehtava töö omadustes eraldi kokku leppinud, tuleb töö nõuetekohasuse üle otsustada otstarbe järgi, milleks tellija seda vajas, kui töövõtja sellisest kasutussoovist teadis. Keldris asub keskküttekatel, katla kasutamiseks peavad olema keldris tehtud elektritööd summas 30 000 krooni ja katla juurde pääsemiseks peab keldri põrandad olema tasandatud, kulutuste summa on 19 000 krooni. Kuna kostjal oli kohustus ehitada välja kõigi hagejate jaoks küte, on kõigil hagejatel ka nimetatud puuduste kõrvaldamise nõudeõigus. Kuna kostja ei võtnud lepinguga R. Palmi ja L. Saare ees kohustust keldribokside välja ehitamiseks, ei ole neil ka vastavat nõudeõigust. Katla paigutamine keldrisse ei tekita kostjal keldri väljaehitamise kohustust. Hagejad ei saa nõuda selliste tööde tegemist, milles ei ole lepingus kokku lepitud või mis ei ole vajalikud elamu kasutamiseks. Kuna G. Elhuveigi ja kostja vahel sõlmitud lepingus on sätestatud kostja kohustus ehitada viimistlemata sein ilma ukseta, ei saa ka G. Elhuveig nõuda keldri viimistlustööde tegemist. Hagejate ühine nõue maja välistööde osas: Sokli viimistlustööd summas 35 750 krooni. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et sokli viimistlus on lõpetamata, puudub krohv ja värv. Puuduvad kaetud tööde aktid ning keldri seinad on kohati seestpoolt märgunud. Kordusekspertiisi kohaselt puudub soklil välisviimistlus, mida saaks pidada lõpetatud tööks. Kohtuistungil selgitas ekspert, et hea ehitustava näeb ette, et sokkel on krohvitud ja värvitud. Ehitustavaga ei ole vastuolus, et sokkel on viimistletud ehitusplaatidega, kui see vastab projektile. Individuaalelamu projektist nähtub, et sokkel peaks olema krohvitud silekrohviga ja värvitud ilmastikukindla silikaatvärviga. Kostja ei ole avaldanud, milliste plaatidega on sokkel viimistletud ning tõendamata on hüdroisolatsiooni olemasolu. Hagejate 15 sõlmitud lepingute lisades ei ole ära toodud sokli viimistlust, kuid fassaadi viimistluseks on märgitud, et see on kaetud ilmastikukindla polümeerkrohviga. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et sokkel on kaetud ilmastikukindlate ehitusplaatidega ning majal on hüdroisolatsioon, tuleb hagejate nõue sokli viimistlemise ja hüdroisolatsiooni puudumise osas rahuldada. Kuna mõlema töö tegemata jätmine on maja kestvuse jaoks oluline, on nõudeõigus kõigil hagejatel. Majaesise parkla asfalteerimistööd koos äärekivide paigaldamisega summas 83 700 krooni. Kostja kinnitas elamu üldtööde lõpetamise programmis 20.11.2003, et äärekivid paigaldatakse 07.12.2003 (tl 46). Ekspertiisiakti kohaselt on majaesine parkla lõpetamata (asfalteerimine, alused, äärekivid). Ekspert selgitas kohtuistungil, et ilma äärekivideta asfalt mureneb äärtest. Hagejate sõlmitud lepingute lisades võttis kostja endale kohustuse katta parkla asfaldiga. Kuna pooled ei ole parklale esitatavaid nõudeid lepingus täpsustanud ning eksperdi arvamusest nähtuvalt tagab äärekivide paigaldamine keskmise kvaliteedi, luges kohus kõikide hagejate nõude kogu ulatuses põhjendatuks. Kuna kostja ei põhjendanud, miks peaks parkla ääristamiseks kasutama kõnnitee äärde mõeldud kive ega toonud parkla ääristamiseks kuluvat kivide kogust, ei saa vähenda eksperdi nimetatud summat kostja esitatud AS Betoneks pakkumise alusel. Piirdeaia viimistlus koos värava paigaldamisega summas 22 340 krooni, s.h viimistlus (krohv + värv 16 000 krooni, värv laudisele 3840 krooni, jalgvärav 2500 krooni. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et majaesine piirdeaed on lõpetamata, väravad paigaldamata, piire on vajunud tänava poole kaldu. 27.03.2007 kohtuistungil võttis kostja omaks, et aed ei ole sirge. Õige on kostja väide, et poolte vahel puudub kokkulepe, et puit-osa peaks olema värvitud ning et elamut ümbritseval aial peaks olema jalgvärav. Kuna lepingute lisades on toodud tööd väga üldsõnaliselt, tuleb lõppviimistlusel lähtuda heast ehitustavast ning keskmisest kvaliteedist. Pooled on kokku leppinud, et aed krohvitakse. Ekspert on leidnud, et krohvitud aed vajab hea ehitustava kohaselt värvimist. Ekspert leidis kohtuistungil, et kui puitaed on immutatud, ei ole seda vaja värvida. Samas ei ole kostja tõendanud, et ta on paigaldatud aeda immutanud. Kulutused krohvimisele ja värvile on põhjendatud. Samuti kulutused jalgväravale. Lepingutes ei ole küll eraldi välja toodud jalgvärava ehitamise kohustust, kuid eelduslikult ehitatakse 16 jalgvärav igale elamut ümbritsevale aiale. Kuna kõikides hagejatega sõlmitud lepingutes on kostja võtnud kohustuse tänavapoolse aia ehituseks krohvitud kergkruusaplokkidest, metallvarbadega, on kõikidel hagejatel tekkinud nõudeõigus. Rõdude metallkonstruktsioonide värviparandused - 6750 krooni. Kohus leidis, et asjas ei ole tõendatud, et nimetatud tööde puhul oleks tegemist tööga, mis oli poolte vahel kokku lepitud ja mis jäi tegemata või on tehtud puudustega. Katusetööd summas 9764 krooni. Kostja omaksvõtuga on tõendatud, et katus ei vasta lepingutingimustele ja selle parandamise hind. 09.10.2007 kohtuistungil ei vaielnud kostja vastu, et katus jookseb läbi ning ei soovinud vaidlustada teise ekspertiisi summat katuse parandamise eest. Kuna katuse paigaldamise kohustus on kõikide hagejatega sõlmitud lepingute lisades, on kõikidel hagejatel nõudeõigus kahju hüvitamiseks. Katlamajatööd 13 133 krooni. Samal kohtuistungil oli kostja nõus hüvitama katlamajaga seotud kahju 13 133 krooni. Katlamajatööde vajalikkust tõendavad ka 25.01.2007 akt ja ettepanek. Kuna keskkütte ehitamise kohustus on kõikide hagejatega sõlmitud lepingute lisades, on kõikidel hagejatel nõudeõigus kahju hüvitamiseks. Kordusekspertiisi kohaselt on ehitushinnad võrreldes ekspertiisi tegemise ajaga kallinenud 5,8%. Kostja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Seetõttu on põhjendatud arvestada hagejate esitatud kahjusummadele juurde 5,8%. G. Elhuveigi nõuded korteri 3 puuduste osas kuuluvad rahuldamisele summas 49 289 krooni. Uste remonttööde 510 krooni osas tuleb nõue rahuldada. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et G. Elhuveigile kuuluva korteri 3 välisuks ja rõduuksed vajavad reguleerimist-häälestamist. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisast nähtuvalt oli kostjal kohustus paigaldada korterile välisuks ja siseuksed. Ventilatsiooni korrastamine 1416 krooni. Selle nõude jättis kohus rahuldamata. Vaidlust ei ole, et korteri 3 ventilatsioonitorustikule on sulgemiseks pandud käsitsi suletavad ventilatsiooniklapid. Kordusekspertiisi kohaselt ei riku käsitsi suletavad klapid ehitusnorme. Kuna lepingu lisas ei ole täpsemalt kokku lepitud, tuleb lähtuda tavapärastest nõuetest. Eksperdi 17 arvamustest ei selgu, et ventilatsioonile ei tohiks tavapäraselt paigaldada käsitsi suletavaid klappe. Parketi vahetamine koos liistudega 32 214 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisas on kokku lepitud, et kostja katab põranda laminaatparketiga. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et parkett on paigaldatud ebakvaliteetselt, kriiksub ja lainetab. Ekspert leidis, et võiks proovida parketti üles võtta, põranda tasandada ja parketi tagasi panna, aga sellest ei pruugi olla abi. G. Elhuveig kinnitas menetluse kestel, et ta on lahti võtnud osad põrandaliistud, kuid puudusi kõrvaldada see ei aidanud. Eeltoodu alusel on G. Elhuveigil õigus nõuda parketi vahetamist või kahju hüvitamist. Ekspertiisiakti kohaselt maksab ääreliistude vahetamine 5100 krooni, kordusekspertiisi kohaselt laminaatpõranda asendamine koos käibemaksuga 31 860 krooni. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et hageja korteris on pähkli imitatsiooniga laminaatparkett. Kuna kostja esitatud pakkumised on tamme laminaatparketi kohta, ei saa neist puuduse hinna määramisel lähtuda. Viimistlustööd summas 10 915 krooni. Ekspertiisiakti kohaselt esineb korter 3 seintel vee jälgi, seinad tuleb üle värvida ja seinte värvi parandamise hinnaks on 12 000 krooni. Ekspert selgitas kohtuistungil, et kui sein on kahjustatud osaliselt, tuleb värvida üle kogu tuba. Kostja leidis, et seinte ülevärvimisel tuleb kahjustatud ruumide suurust arvestades hageja nõutud summat vähendada. Kostja ei ole tõendanud, et tema esitatud ülevärvitava pinna arvestused on õiged. Nimetatud asjaolu ei nähtu selgelt ka korteri 3 asendiplaanist. Kütte parendamine 2950 krooni. Ekspertiisiakti ning kordusekspertiisiga on tõendatud, et korteris 3 on radiaatoreid ebapiisavalt. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole radiaatorite arv ja suurus tubades ühtlase temperatuuri saavutamiseks piisav. Kordusekspertiisi kohaselt ei ole korterite üksikute tubade ühtlast temperatuuri võimalik reguleerida katlamajast, kuna tubade soojakaod on erinevad. Kordusekspertiisi kohaselt maksab puuduse kõrvaldamine 3540 krooni. Kulutused abimaterjalile, abivahenditele ja transpordile summas 23 198, 80 krooni ning kaudsed kulutused 17 723, 60 krooni. Neid kulutusi ei ole hageja tõendanud. Kohus leidis, et hageja nõude saab rahuldada vaid summas 2700 krooni, milline kuluks ekspertiisiakti kohaselt põranda kaitseks maalritööde ajal. Ülejäänud osas G. Elhuveigi nõue rahuldamisele ei kuulu. 18 Kohus leidis, et kostja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest põhimõtteliselt alati. Sellest üldpõhimõttest on töövõtulepingu puhul kolm olulist erandit, seda kui tellija 1) ei teata töö puudustest mõistliku aja jooksul pärast puuduste avastamist, 2) kui pooled on kokku leppinud töövõtja vastutuse piiramises ning kui 3) töö lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas tellijast tulenev sündmus või asjaolu, mille toimumise riski kannab tellija. Kostja tugines esimesele punktile, esitades vastuväite, et hagejad ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja on ekslikult tuginenud tarbijatöövõtule kohaldatavale kahekuulisele tähtajale. Hagejad on poolte vahel sõlmitud lepingutega omandanud kinnisasja ning sellele ehitatava elamu. Antud vaidluses on elamu TsÜS § 54 lg 1 kohaselt kinnisasja oluline osa, mitte vallasasi. Seega ei saa poolte vahel sõlmitud lepingutele kohaldada tarbijatöövõttu reguleerivaid sätteid. Pooltevahelistes lepingutes oli kokku lepitud tööde valmimise tähtajad, millest kostja kinni ei pidanud. Kostja allkirjastas 20.11.2003 elamu üldtööde lõpetamise programmi. Programmis on osade tööde plaanitav valmimistähtaeg 30.11.2003 ning osadele töödele 07.12.2003. Kostja omaksvõtuga on tõendatud, et hagejad teatasid talle kõikidest puudustest töö käigus, s.t mõistliku aja jooksul. Seega ei esine kostja vastutust välistavaid asjaolusid. Puudustest teatamise ning 20.11.2003 allkirjastatud programmiga on tõendatud, et hagejad andsid kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Täiendava tähtaja andmine on tõendatud ka kostja omaksvõtuga, et hagejad teavitasid teda kogu ehitamise ajal ehitusel olevatest puudustest. Kostja ei ole puuduseid parandanud või teinud ettepanekut puuduste parandamiseks. Eeltoodu alusel vastutab kostja töövõtulepingu järgi puudustega tehtud või tegemata tööde eest ning hagejatel on VÕS § 100 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 lg 1, 2 järgi õigus nõuda kahju hüvitamist. G. Elhuveigi leppetrahvi nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna umbes poolteist aastat pärast töö valmimise tähtaega leppetrahvi nõude esitamine ei ole 19 mõistlik ning seda ei ole tehtud viivitamata. VÕS § 159 lg 2 eesmärk on tõkestada õiguste kuritarvitamine leppetrahvi nõudele ajalise piiri seadmisega ja kaitsta võlgniku positsiooni lepingulistes suhetes. Teade leppetrahvi maksmise nõude esitamise kohta võimaldab võlgnikul valmistuda selle maksmiseks ja võtta tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks. Leppetrahvi esitamise tähtaeg ei peatu läbirääkimiste ajaks ning TsÜS § 167 lg 1 ei rakendu. Hageja pidi juba 31.07.2003 aru saama, et kostja on jätnud osad tööd tähtaegselt tegemata ning osad tööd on tehtud puudustega. Leppetrahvi nõudmine ei ole sõltuv sellest, kas kostja hiljem tööd lõpetab ning puudused kõrvaldab.
Kostja on kahel korral esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks ning Viimsi vallavalitsus leidis teisel korral, et ei pea detailplaneeringu algatamist õigeks. Kuna kostjal ei ole võimalik vallavalitsuse tegevust mõjutada, ei saa ta ka kooskõlastada elamu ehitusprojekti ning hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata. Kuna hagi on põhinõude osas rahuldatud, tuleb kostjalt TsMS § 60 lg 1 ning § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõista hagejate õigusabikulud ja riigilõiv hagi rahuldatud osa arvestades. Kuna ekspertiisiaktide koostamine ei ole seotud dokumentide esitamise ja leppetrahvi nõudega, tuleb ekspertiisitasude välja mõistmisel lähtuda ainult kahjuhüvitise nõude rahuldamise määrast. Hagejad on tasunud riigilõivu 34 250 krooni, ekspertiisitasudeks 50 000 krooni ja kuludena õigusabile igaüks 15 519 krooni. Kostjalt kuulub hagejate kasuks väljamõistmisele riigilõiv 16 000 krooni, ekspertiisitasud 34 000 krooni (68%) ja õigusabikulud 15 994 krooni (5% rahuldatud nõudest), kokku 65 994 krooni, st iga hageja kasuks 21 998 krooni. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti temalt välja kostjate kasuks solidaarselt kahju hüvitisena 122 466 krooni ning teha asjas uus otsus, millega jätta nimetatud ulatuses hagiavaldus rahuldamata, ning vastavalt sellele jaotada ümber menetluskulud. Ühtlasi 20 kordab apellant 05.03.2008 määruse peale esitatud määruskaebuses sisalduvat taotlust, paludes määruse, millega mõisteti kostjalt välja hagejate kasuks solidaarselt kahju hüvitisena täiendavalt 43 828, 34 krooni ning G. Elhuveigi kasuks kahju hüvitisena täiendavalt 1005, 84 krooni tühistada. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Maakohus on kostjalt ebaõigesti välja mõistnud kahju hüvitisena monoliitraudbetoontrepi tööde maksumuse 31 376 krooni; keldri elektritööde maksumuse 30 000 krooni; keldri põrandatööde maksumuse 19 000 krooni; sokli viimistlustööde maksumuse 35 750 krooni; piirdeaia laudise viimistlustööde maksumuse 3840 krooni ja jalgvärava paigaldamise maksumuse 2500 krooni. Hagejad tutvusid elamuga enne müügilepingute sõlmimist ning on lepingutes vastavalt kinnitanud, et on lepingu eseme koosseisu kuuluva kaasomandisse jääva elamu üle vaadanud ning selle olemusest teadlikud. Seda, et nad olid tõepoolest enne müügilepingute sõlmimist objektiga tutvunud, on hagejad ise selgesõnaliselt kinnitanud ka 11.12.2007 toimunud eelistungil. Muuhulgas kinnitasid hagejad eelistungil, et lepingute sõlmimise ajal oli pooleliolevas elamus olemas trepp sellisel kujul nagu praegu. Vaatamata elamu ülevaatamisel nähtud trepi lahendusele ei leppinud pooled kokku trepi ümbertegemises. Hagejad aktsepteerisid trepi osas eksisteerinud lahendust. Vaidlusalune trepp ei ole käsitletav sellise puudusena mille ümbertegemise kulude hüvitamist saavad hagejad kostjalt nõuda. Kostja kohustus teostama üksnes need tööd, milles pooled olid selgesõnaliselt kokku leppinud. Lisaks kasutavad hagejad vaidlusalust treppi tänaseni igapäevaselt, mistõttu ei saa väita, et trepp ei ole käesoleval kujul kasutatav. Trepi astmete kõrgus on muudetav trepi ülevalamisega, mistõttu puudub vajadus trepi asendamiseks (lammutamine ja uue ehitamine). Tööde maksumus ei ole põhjendatud. Hagejate ja kostja vahel sõlmitud lepingutest ei tulene kostja kohustust teostada keldri elektritööd. Samuti on ekspert L. Rahumägi 11.12.2007 istungil leidnud, et katlaruumi on võimalik kasutada ilma, et oleksid teostatud keldri elektritööd. Vaatamata eksperdi arvamusele asus kohus ekslikult 21 seisukohale, et kostjal on keldri elektritööde teostamise kohustus. Samuti ei tulene lepingutest kostja kohustust teostada keldri põrandatööd. Ka ekspert L. Rahumägi on leidnud, et katlaruumi on võimalik kasutada ilma, et oleksid teostatud keldri põrandatööd. Vaatamata eksperdi arvamusele asus kohus ekslikult seisukohale, et kostjal on keldri põrandatööde teostamise kohustus. Sokli viimistlus vastab kehtivatele nõuetele ning pooled ei ole kokku leppinud sokli krohvimises ja värvimises. Muuhulgas kinnitasid hagejad 11.12.2007 istungil, et lepingute sõlmimise ajal oli pooleliolevas elamus olemas sokkel sellisel kujul (ehk sellise viimistlusega) nagu praegu. Kuna hagejad olid sokli viimistlusega tutvunud ja pooled ei leppinud kokku täiendavates viimistlustöödes, tuleb asuda seisukohale, et hagejad aktsepteerisid kostja tehtud sokli viimistlustöid. Samuti on ekspert L. Rahumägi 11.12.2007 eelistungil märkinud, et ei ole ehitustavaga vastuolus, kui sokkel on viimistletud ehitusplaatidega. Hagejad ei ole hüdroisolatsiooni puudumist tõendanud. Seda, et elamus on hüdroisolatsioon paigaldatud, toetab ka ekspert L. Rahumägi 02.07.2007 ekspertiisi p-s 1.6, mille kohaselt isolatsioonid on paigaldatud. Kohus on ekslikult pannud hüdroisolatsiooni olemasolu tõendamise kohustuse kostjale ning leidnud, et hüdroisolatsioon on paigaldamata. Pooled ei ole pidanud menetluse käigus vaidlust selle üle, kas piirdeaiale paigaldatud laudis on immutatud. Kostja väidetele laudise immutamise kohta ei ole hagejad kordagi vastu vaielnud. Samuti ei ole ekspert L. Rahumägi 11.12.2007 istungil pidanud vajalikuks laudise ülevärvimist kui see on immutatud. Seega on kohus omaalgatuslikult teinud otsuse osas, mille üle pooltel vaidlus puudub. Kohus on asunud oletuslikule seisukohale, et kostjal oli jalgvärava ehitamise kohustus. Samas on ekspert L. Rahumägi 11.12.2007 istungil selgitanud, et temale teadaolevalt ei ole normi, mis ütleb, et peab värava ehitama. Kohus ei saa ilma otsust põhjendatult motiveerimata asuda seisukohale, et kostjal oli jalgvärava paigaldamise kohustus. Olukorras, kus pooled ei ole tõendanud, millises osas tööde käigus pretensioone esitati, ei saa kohus asuda seisukohale, et tõendatud on kõigi tööde osas pretensioonide esitamine. Juhul, kui kostja on kogu esimese astme 22 menetluse jooksul vaielnud vastu hagejate väidetele pretensioonide esitamise kohta, ei saa eeldada kostja omaksvõttu kõigi tööde osas. Seega on ekslik kohtu seisukoht, et kostjale teatati kõikidest puudustest töö käigus. Maakohtu 05.03.2008 määrus on käsitletav tsiviilkohtumenetluse korda rikkunud kohtu iseseisva otsusena. Kohtu poolt tehtud muudatused ei ole käsitletavad vigade parandamisena TsMS § 447 lg 2 mõistes, vaid iseseisva sisulise kohtuotsusena. Kohus ei ole otsuse põhjendavas osas ega resolutsioonis eraldi arvutanud väljamõistetud summadelt käibemaksu suurust. Otsuse tegemisel on lähtutud üksnes ekspertiisis teostatud summadest, andmata sealjuures hinnangut sellele, kas summad on arvestatud käibemaksuga või ilma. Olukorras, kus kohus ei ole otsuse põhjendavas osas ega resolutsioonis andnud hinnangut käibemaksu kohta, ei ole tegemist kohtu arvutusveaga. Ka menetluskulude osas ei pea apellant kohtuotsust õigeks. Kohus rahuldas protsentuaalselt umbes 50% hagejate hagiavalduses esitatud rahalistest nõuetest ning jättis täiendavalt rahuldamata mitterahalise nõudena hagejate dokumentatsiooni esitamise nõude. Kohus on kohaldanud seadust ebaõigesti, mõistes kostjalt välja hagejate menetluskulud ja jättes kostja kulud tema enda kanda olukorras, kus hagejate hagiavaldus jäi valdavas osas rahuldamata. Põhjendamatu on ka menetluskulude väljamõistmine hagejatele võrdses ulatuses, arvestamata, et G. Elhuveigi varaliste nõuete summa kokku oli tunduvalt suurem kui ülejäänud hagejate varaliste nõuete summa. Samuti ei kattu hagejate esitatud 16.04.2007 arvete nr 0006, 0007 ja 0008 spetsifikatsioon nimetatud arvete sisu ja osutatud teenuste mahuga. Viidatud spetsifikatsioon kattub hoopis 13.09.2007 arvete nr 0051, 0052 ja 0053 spetsifikatsioonidega. Eeltoodust tulenevalt on alust kahelda 16.04.2007 arvete nr 0006, 0007 ja 0008 seotuses käesoleva kohtumenetlusega. Hagejate vastus apellatsioonkaebusele Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse kaevatavas osas muutmata. Hagejate vastuapellatsioonkaebus 23 Vastuapellatsioonkaebuses paluvad hagejad maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõistmata kahju hüvitisena 43 828, 43 krooni ja G. Elhuveigi kasuks välja mõistmata kahju hüvitisena 1005, 84 krooni ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõistetaks nimetatud summad kostjalt välja. Kohus juhindus hüvitise suuruse määramisel ekspertiisiaktis toodud hindadest, jättes tähelepanuta, et ekspert näitas kõigi tööde hinnad ilma käibemaksuta ning tõi eraldi real välja tööde kogumaksumuse koos 18% käibemaksuga. Kuna hagejad on füüsilised isikud, ei ole neil võimalust tekkinud käibemaksu maha arvestada. Samas tuleb hagejatel elamu sise- ja välistöid tellida ja materjale osta käibemaksukohustuslastelt. Seega tuleb kostjalt välja mõista täiendavalt tööde maksumuse hindadele lisanduv käibemaksu osa. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid hagejate kaebuse põhjal tuleb kaevatavat otsust muuta ning suurendada kostjalt väljamõistetud summasid arvestamata jäänud käibemaksu võrra. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 tuleb kohtuotsus osaliselt tühistada ning uue otsusega mõista kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja täiendavalt 43 828, 34 krooni ning hageja Gamal Elhuveigi kasuks täiendavalt 1005, 84 krooni. Ühtlasi tuleb ümber jaotada ka menetluskulud. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegium on seisukohal, et kaevatav kohtuotsus on kostja apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas põhjendatud ja seaduslik. Kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtu vastavaid põhjendusi korrata, sest nõustub nendega. Vastuseks kostja kaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohus ei ole asja läbivaatamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ega hinnanud vääralt tõendeid. Pooltevaheliste lepingute kohaselt kohustus kostja teostama elamu ehitustööd. Maakohus on põhjendatult leidnud, et trepp on puudustega ning tuginenud 24 vastavate tööde hinna määramisel 16.02.2007 ekspertiisiaktile. Kohus hindas kõiki sellekohaseid tõendeid ning jõudis järeldusele, et trepi osas esinevate puuduste kõrvaldamine on võimalik vaid trepi lammutamise ja uue ehitamise teel. Kostja vastutuse osas viitas kohus õigesti ka Riigikohtu lahendile, mille kohaselt on juhul, kui müügiobjektiks on pooleliolev ehitis, puudusena käsitatav ka juba tehtud tööde ümbertegemise vajadus. Asjaolu, et hagejad tutvusid elamuga enne müügilepingute sõlmimist, kuid ei taotlenud elamu ülevaatamisel nähtud trepi lahenduse muutmist ega trepi ümbertegemist, ei vabasta kostjat vastutusest puuduste eest. See, et poolte vahel kokkulepitud tööde hulka ei kuulunud eraldi trepi ümberehitus, ei tähenda, et tegemist ei oleks ehitise puudusega. Maakohus märkis õigesti, et vaidlusalust puudust ei olnud võimalik vaatluse käigus tuvastada. Ekspertarvamuse kohaselt on ebaühtlaste astmetega trepi parandamine võimalik selle ümberehitamise teel. Ringkonnakohus nõustub hagejate seisukohaga, et lepingute punktid, mis käsitlesid ehitise ülevaatamist ja teadlikkust selle seisukorrast, ei ole hinnatavad apellandi väidetud viisil. Nimetatud punktid olid lülitatud lepingu eseme valduse üleandmist ja sellega kaasnevaid kohustusi käsitlevasse alajaotusesse, millest võib järeldada, et nende eesmärgiks ei olnud ehitise seisukorra fikseerimine. Kohtuotsus on õige ka keldri elektri- ja põrandatööde maksumuse väljamõistmise osas. Maakohus leidis õigesti, et keldri osas oli elamu kasutamiseks vajalik, et seal oleksid tehtud elektritööd ning katla juurde pääsemiseks peab põrand olema tasandatud. Kohus tugines VÕS § 461 lg 2 ple 2, mille kohaselt kui lepingupooled ei ole töövõtulepingus tehtava töö omadustes eraldi kokku leppinud, tuleb töö nõuetekohasuse üle otsustada otstarbe järgi, milleks tellija seda vajas, kui töövõtja sellisest kasutussoovist teadis. Keldris asub keskküttekatel, katla kasutamiseks ja selle juurde pääsemiseks peavad keldris olema tehtud elektritööd ja tasandatud põrandad. Maakohus ei hinnanud sellekohaseid tõendeid ebaõigesti. Ekspert Leo Rahumägi poolt 11.12.2007 kohtuistungil väljendatud seisukoht, et katlaruumi on võimalik kasutada ka siis, kui elektri- ja põrandatööd on tegemata, ei andnud kohtule alust jätta hagejate vastavad nõuded rahuldamata. TsMS § 232 lg-test 1 ja 2 tulenevalt lasub kohtul kohustus hinnata seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustada 25 oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, kusjuures ühelgi tõendil ei ole üldjuhul kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Ka sokli välisviimistluse maksumuse ja hüdroisolatsiooni puudumisest tingitud nõude osas ei ole ringkonnakohtul põhjust maakohtu otsust muuta. Asjaolu, et elamuga tutvumisel nägid hagejad soklit samas seisundis, ei võimalda teha järeldust, et just sellisel kujul viimistletud soklit hagejad saada soovisidki. Lepingutest nähtuvalt olid hagejad muuhulgas üle vaadanud ehitise dokumentatsiooni, mille hulgas oli ka individuaalelamu projekt (tl 1860, II köide), mille välisviimistluse alajaotuses nähti ette, et sokkel ja välisseinad krohvitakse ja värvitakse. Sellest tulenevalt oli hagejatel õigustatud ootus vastavale välisviimistlusele. Eksperdi Leo Rahumägi poolt kohtuistungil antud selgituse kohaselt ei ole hea ehitustava järgi vaja soklit krohvida, kui plaadid on korralikult paigaldatud, kuid praegusel juhul on soklit vaja krohvida ja värvida ("kui sokkel on viimistletud ehitusplaatidega ja see projektis niimoodi oli" - tl 73, II köide). Seega on asjas tuvastatud, et sokli viimistlus ei vastanud kehtivatele nõuetele. Apellandi vastupidine käsitlus ei ole õige. Asjaolu, et pooled ei leppinud kokku eraldi töid sokli osas, ei võimalda teha järeldust, et just sellist soklit hagejad tahtsidki. Ka ei nõustu kolleegium apellandi väidetega, et hüdroisolatsiooni puudumist oleks tulnud tõendada hagejatel. Antud juhul pidi selle olemasolu tõendama kostjal. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 27.12.2002 määrusega nr 71 kinnitatud Eri liiki ehitiste ehitamisel tehnilistele dokumentidele esitatavate nõuete §-s 7 on nimetatud, milliste tööde kohta koostatakse kaetud tööde aktid. Kaetud tööde aktid koostatakse ehitaja poolt ehitise nende osade kohta, mis kaetakse järgmistel etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning seoses millega kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks. Hüdroisolatsiooni olemasolu oleks kostja saanud vastavate aktidega tõendada. Seda kostja ei teinud. Piirdeaia laudise viimistlustööde ja jalgvärava paigaldamise maksumus osas on kohus hagi rahuldanud samuti õigesti. Asja materjaliga kooskõlas ei ole apellandi väide, et pooled ei vaielnud selle üle, kas piirdeaia laudis on immutatud või mitte. Hagejad on oma 13.09.2007 esitatud seisukohtades seadnud kahtluse alla laudise immutatuse ning väitnud, et sellekohased 26 tõendid puuduvad. Seetõttu ei ole õige ka apellandi viide TsMS § 436 lg-s 4 sätestatu rikkumisele. Asjaolu, et ekspert Leo Rahumägi selgitas 11.12.2007 kohtuistungil, et temale teadaolevalt ei ole normi, mis ütleb, et värava peab ehitama, ei kinnita kostja väiteid piirdeaia vastavusest lepingule. Samas on ekspert ka lisanud, et igal piideaial on reeglina värav. Hinnates esitatud tõendeid kogumis tuvastas maakohus õigesti, et ka nimetatud nõue kuulub rahuldamisele. Piirdeaeda, millesse on jäetud värava funktsioonile vastav ava, ei ole võimalik hinnata lepingule vastavaks. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, et maakohtu järeldus puudustest teatamise kohta on ebaõige. TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. 09.10.2007 eelistungil võttis kostja õigeks, et hagejad teatasid talle puudustest pidevalt töö käigus (tl 284, I köide). Seejuures ei ole kostja nimetanud, millisest puudusest ta ei olnud õigeaegselt teadlik või milline pretensioon esitati hilinemisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tulenevalt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäetakse kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse, kui hagi rahuldatakse osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. TsMS § 60 lg 8 kohaselt jaotatakse samal viisil ka apellatsioonimenetluse kulud. Õigusabikulude osas tuleb arvestada TsMS § 61 lg 1 p-st 1 tulenevat piirmäära. Kuna ringkonnakohus suurendab kostjalt väljamõistetud summasid, mille tulemusel rahuldatakse hagejate ühine nõue 311 544, 20 krooni ulatuses ning hageja Gamal Elhuveigi nõue 53 182, 84 krooni ulatuses, siis vastavalt sellele mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja ka tasutud riigilõivu ning kantud ekspertiisikulud. Lisaks eelnevale jäi rahuldamata hagejate ühine mitterahaline nõue ning hageja Gamal Elhuveigi nõue leppetrahvi saamiseks, millest tulenevalt jätab ringkonnakohus esimeses 27 kohtuastmes kantud õigusabikulud kummagi poole enda kanda. Kuna hagejad ise on oma taotluses jaotanud kulud omavahel võrdselt, siis lähtub sellest ka kohus. Taotluse kohaselt on hagejad kandnud esimese astme kohtus kulusid järgmiselt: riigilõiv 34 250 krooni, ekspertiisitasud kokku 50 000 krooni ning õigusabikulud 46 557 krooni (tl 77-80, II köide). Kostja taotluse kohaselt on ta teinud kulutusi õigusabile 61 916, 57 krooni (tl 97-100, II köide). Hagi rahuldati kokku summas 364 727, 04 krooni (311 544, 20 + 53 182, 84), s.o 75,5 % ulatuses (põhinõudes hageti 393 940, 86 + 88 913 = 482 853, 86 krooni). Nimetatud põhinõudelt tulnuks tasuda riigilõivu 22 750 krooni. Seega tuleb hagi esitamisel tasutud riigilõivust kostjalt hagejate kasuks välja mõista 17 176 krooni (75,5 %). Samas ulatuses tuleb kostjalt välja mõista ka hagejate kantud ekspertiisikulud (tasutud kokku 50 000 krooni), s.o summas 37 750 krooni. Esimese astme kohtukulud kokku 54 926 krooni tuleb kostjalt välja mõista. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning hagejate vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Hagejad tasusid oma kaebuselt riigilõivu 2500 krooni, mis tuleb kostjal neile hüvitada. Õigusabile tegid hagejad kulutusi 11 328 krooni, millest tuleb kostjal vastav osa hüvitada. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse summas 122 466 krooni ning hagejad summas 44 834, 18 krooni. Seega vaidlustati ja lahendati hagejate kasuks nõudeid summas 167 300, 18 krooni, millest 5% on 8365 krooni. Nimetatud ulatuses kuulub apellatsioonimenetluse õigusabikulu hüvitamisele. Kahes kohtuastmes kantud menetluskulude katteks kuulub kostjalt väljamõistmisele seega kokku 65 791 krooni, s.o 21 930 krooni iga hageja kasuks. Ü. Jänes U. Loonurm 28 M. Klaar 29
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.