) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas lepingust. Pooltel ei ole vaidlust veolepingu sõlmimise üle. Leping on sõlmitud suulises vormis tahteavalduste vahetamisega ning tegudega (lepingu täitmisele asumisega). Võlaõigusseaduse § 774 järgi kohustub vedaja kaubaveolepinguga vedama saatja veose 3 sihtkohta ning andma selle saajale. Saatja kohustub selle eest maksma vedajale veotasu. Vaidlust ei ole selles, et hageja on oma kohustused täitnud nõuetekohaselt. Veos on hagejale üle antud ja saajale kätte toimetatud. Veose vedamiseks vastuvõtmine on vormistatud hageja blanketil (tl. 43), mis on hinnatav lastikirjana
Pooled vaidlevad veotasu suuruse üle. Hageja lastikirjas ei sisaldu veotasu suurust; ka ei ole lastikirjas selget viidet tasu arvestamise alustele ega seda reguleerivatele tüüptingimustele. Pooled ei vaidle selles, et tasu tuleb määrata hageja hinnakirja alusel. Hageja on arve esitamisel lähtunud saadetise mahukaalust; kostja on maksekohustuse täitnud lähtudes saadetise üldkaalust. Kohus leiab, et veotasu suuruse määramisel tuleb lähtuda saadetise üldkaalust.
5 järgi eeldatakse, et veose kaal, hulk või sisu vastab lastikirja andmetele. Pooled on lastikirjas (p. 5) märkinud veose brutokaalu. Veost iseloomustava tunnusena on lastikirjal märgitud 97 ühikut kogukaaluga 194 kg. Seega oli kostjal alus eeldada, et märgitud kaal on hinna arvestamise aluseks. Seda eeldust süvendab asjaolu, et hageja blanketses lastikirjas on veose kaalu võimalik märkida erinevates mõõtühikutes. Veose mahukaalu saadetise vastuvõtmisel määratud ei ole. Lastikirja blanketil on veost puudutavas osas lahter „Total Dimensional Weight“ koos märkega: if Applicable, ehk kui on rakendatav. Märgitud lahter jäeti veose vastuvõtmisel tühjaks, seega võis kostja veose üleandmisel eeldada, et hinna arvestamisel lähtutakse veose brutokaalust, mitte muust veose mõõtühikust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Veo- või lastikirjas sisalduv ei kummuta lepingu tingimusi vaid omab nende osas üksnes tõenduslikku tähendust.
3 järgi loetakse juhul, kui veotasu suuruses on kokku lepitud veose arvust, kaalust või muul viisil veose hulgast lähtudes, eeldatakse veotasu arvestamisel, et veokirjal olevad andmed on õiged. Kohus leiab, et selline eeldus kehtib ka lastikirja kohta. Seega lasus hagejal lastikirjast erinevatel tingimustel veolepingu sõlmimise tõendamise koormus. Hageja esitatud veose dokumendid (tl. 64-99) ei kummuta kahepoolselt kinnitatud lastikirja. Veose vastuvõtmisel ei ole hageja selgitanud, et kauba kogus arvestatakse pärast vastuvõtmist ümber. Kostjale ei ole kauba dokumente esitatud enne nende esitamist kohtumenetluses. Seega on dokumendid hinnatavad veose korraldamisega seotud dokumentatsiooniks, millega ei ole võimalik muuta veose vastuvõtmisel kokkulepitud ja lastikirjale kantud tingimusi. Hageja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid, millest saaks järeldada, et pooled sõlmisid veotasus kokkuleppe lähtudes saadetise mahukaalust. Hageja väide selles, et kostjale lepingu sõlmimisel sellisele arvestusele viidati, ei ole tõendatud. Hageja vormistatud lastikiri tõendab vastupidist. Hageja esindaja ei selgitanud, kuidas tutvustati kostjale mahukaalu rakendamist kajastavaid tüüptingimusi. Kohus märgib, et UPS veoteenuse tingimused ja nende lepingus kasutamise eeldused ei ole üldiselt teadaolevaks asjaoluks. Hageja pidanuks tõendama, et UPS tüüptingimustele on lepingu sõlmimisel viidatud ning selgitama seejuures tüüptingimustega tutvumise võimalusi. Kostja väide standardtingimustel veose tellimises on kooskõlas saatelehega (tl. 43), mille p.-s 4 on vastav valik tehtud. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostjal puudus alus eeldada, et kogu UPS kodulehel avaldatud teave muutus tema ja hageja vahel sõlmitud veolepingu osaks.
3 järgi ei loeta lepingu oskas sellist tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingu pool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes 4 oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Lepingu tüüptingimuste asetumine teise äriühingu kodulehe erinevatel linkidel on kohtu hinnangul ebatavaline ning tellijale üllatuslik. Kostja vastuväide üllatusliku tüüptingimuse kasutamisele on põhjendatud. Hageja on esitanud kohustuse täitmise nõude põhjendusega, et veotasu on osaliselt maksmata. Võlaõigusseaduse § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
1 p. 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Pooltel ei ole vaidlust selles, et veotasu sõltub veo sihtkohast ning veosest.
3 alusel eeldatakse veotasu määramisel lastikirja andmete õigust. Pooled on lastikirja kohaselt kokku leppinud tasu maksmise veose pakkeüksuste arvust ja üldkaalust lähtudes. Hageja hindade tsoonitabelis on standardtingimustel Hollandisse saadetud veos 3 tsoonis (tl. 44-47). Kostja on veose hinna arvestamisel lähtunud kolmanda tsooni hinnast (62 kr), mida kasutatakse hageja hinnakirjas ühe üle 100 kg. saadetise kilogrammi kohta (tl. 48). Hageja ei vaidlustanud asjaolu, et kostja on veose üldkaalust ja pakkeüksuste arvust lähtudes tasunud hagejale veotasu kooskõlas hageja hinnakirjaga. Seega on kostja lepingust tuleneva kohustuse nõuetekohaselt täitnud ning hageja täitmisnõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et garantiikirja andmisest tuleneb kostja tingimusteta kohustus tasuda veose eest lähtudes esitatud arvest. Sellist tähendust garantiikirjale omistada ei saa. Garantiikirjast tuleneb kostja tasulubadus eeldusel, et esitatakse arve. Sellest ei saa aga järeldada, et tasumisele kuulub mistahes summas esitatud arve. Kostja on eeltoodud põhjendustel maksekohustuse täitnud hagejaga kokkulepitud tingimustel. Hageja on esitanud viivitusintresside nõude.
1 p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Pooled ei ole lepingu sõlmimisel maksetähtajas kokku leppinud.
7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Hageja on 14.jaanuaril 2008 esitanud kostjale arve P0034, milles on näidatud maksetähtaeg 10 päeva. Arve on põhjendatud osas tasutud kahe maksega, s.o. 25.jaanuaril 2008 summas 7 608.00 krooni ja 30.jaanuaril 2008 summas 7 153.00 krooni. Seega on kostja maksekohustuse täitnud 16 päeva jooksul arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kostja on vastuväidetes osundanud, et Eesti keskmine maksetähtaeg on 17 päeva. Hinnates vaidluse asjaolusid kogumis leiab kohus, et puudub alus eelistada hageja ühepoolselt pakutud maksetähtaega (10 päeva) kostja poolt pakutud keskmisele tähtajale (17 päeva). Hageja ei ole lepingu sõlmimisel osundanud, et talle oleks tähtaeg oluline või et tal oleks maksekohustuse täpse täitmise suhtes eriline huvi. Kostja on maksekohustuse täitnud mõistlikul ajal ning viivitusintresside nõudeks alus puudub. Eeltoodu alusel jagab hageja viivitusintresside nõue põhinõude saatust. kohtukulud Hageja on 14.veebruari 2008 ja 2.juuli 2008 maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1 000 (250 + 750) krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 162 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 5 resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162; 230; 436 ja 442; TsÜS §-st 5 ja
§-st 3 p. 1; 37 lg. 3; 76 lg. 1; 82 lg. 7; 94; 101 lg. 1 p. 1 ja 6; 774; 787 lg. 3; 806 lg. 5; kohus o t s u s t a s: jätta rahuldamata OÜ E hagi AS T vastu kohustuse täitmiseks 14 760.52 krooni väljamõistmises ja viivitusintresside nõudes. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.