KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohus Piret Rõuk Kohtunik Otsuse avalikult
- oktoobril 2008.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja teatavakstegemise aeg ja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis koht Tsiviilasja number 2-08-6371 Tsiviilasi K L hagi MLvastu lapsele elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: K L(isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostja: ML (isikukood: xxx, elukoht: xxx) esindajad Resolutsioon
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista ML igakuine elatis alates 20.02.2008.a summas 2175.00 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni poolte xxx.a sündinud poja K L(L) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks, s.o kuni xxx.a saamiseni K L kasuks, mis tuleb kanda arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx SEB Pangas.
- Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord ja Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile tähtaeg kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtukulude jaotus Kohtuistungi aeg ja koht Hagimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda. toimumise Kirjalik menetlus Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt kostja ei toeta poolte ühist last K t (sünd. xxx.a). Poeg elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Samuti on hageja ülalpidamisel xxx .a sündinud laps. Kulutused lapsele ühes kuus 8450.00 krooni: eluasemekulud 3100.00 krooni, kulutused toidule 1500.00 krooni, kulutused transpordile 1000.00 krooni, sidekulud 400.00 krooni, kulutused tervishoiule 100.00 krooni, kulutused hügieenitarvetele 100.00 krooni, 1 kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 1300.00 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 450.00 krooni, muud vältimatud püsikulutused (jalgpalli- ja judotreeningud) 500.00 krooni. Hageja igakuine töötasu on 9000.00-10 000.00 krooni. 20.02.2008.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses ja 11.06.2008.a hagiavalduse täpsustuses palub hageja välja mõista kostjalt lapsele igakuine elatusraha alates 20.02.2008.a 3000.00 krooni hageja kasuks. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on võtnud osa lapse ülalpidamisest, tasudes vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks hagejale 2000.00 krooni kuus, v.a perioodil november 2007.a kuni märts 2008.a, kuna viibis sel ajal vanemapuhkusel ning ei olnud võimeline tasuma samal ajal hageja võlgnevust korteriühistu ees ja lapsele elatusraha. Alates märtsikuust 2008.a on kostja tasunud elatusraha 1500.00 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Seetõttu ei ole kostja võimeline K ülalpidamiseks enam tasuma, kuna muul juhul jääksid teised lapsed halvemasse olukorda. Kostja igakuiseks sissetulekuks on vanemahüvitis summas 12 666.00 krooni, tema abikaasa töötasu on 4500.00 krooni kuus, abikaasadele kuulub sõiduauto xxx
(2002). Igakuiste kulutuste hulka kuuluvad eluasemelaenu tagasimakse 7300.00 krooni, eluaseme püsikulud 800.00-1300.00 krooni, kulutused sidele ja transpordile summas 1000.00 krooni, kulutused lastele, toidule, tervisele, hügieenile jms. Samuti on kostja seisukohal, et suviti viibib laps tema ema juures maal ning sel ajal puuduvad hagejal kulutused lapse ülalpidamiseks. Lisaks leiab kostja, te hageja näidatud lapse ülalpidamiskulud on ülepaisutatud, kuna 7-aastase lapse kulud ühes kalendrikuus ei saa olla ligi 9000.00 krooni, vaid u 3500.00-4000.00 krooni. Kostjale jääb ka ebaselgeks, milliste vahendite arvel hageja last ülal peab, kui tema igakuine sissetulek on u 9000.00-10 000.00 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (edasPKS) § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg-te 1, 2, 4 alusel juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008.a palga alammäär 4350.00 krooni kuus. Vaidlust ei ole selles, poolte ühine alaealine poeg elab hageja juures, käib Tallinna lasteaias Pääsusilm. Töövõimetuslehega nr 25606, 21.05.2008.a on tõendatud, et hagejal on sündinud veel üks laps ja J L F OÜ 12.03.2008.a tõendi kohaselt oli hageja keskmine sissetulek kuus 13 799.17 krooni. Kostja 19.05.2008.a Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt on kostja alates 19.12.2007.a vanemahüvitise saaja, mille suuruseks on 15 669.00 krooni kuus. Kostja on nõus tasuma poolte ühise lapse elatusrahana 2000.00 krooni kuus. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja peab ülal kaht alaealist last (poolte ühine poeg K ja tütar M , sünd. xxx .a) ja kostja kolme alaealist last (poolte ühine poeg K ; tütar A , sünd. xxx .a ja poeg M , sünd. xxx.a). Samuti ei ole vaidlust selles, et poolte ühine laps K käib lasteaias, võtab osa treeningutest, vajab laps lisaks mitmekülgsele toidule, kasvamise tõttu sageli uusi rõivaid ja jalanõusid, tasuda tuleb ka lapse osa kommunaalteenuste tarbimise eest ning lapse normaalseks ja igakülgseks arenguks on tähtis, et ta saaks osaleda kultuuri- ja spordiüritustel, sünnipäevadel jms. Pooled vaidlevad selle üle, kas lapse ülalpidamiskulud kalendrikuus on nii suured, et kostjal tuleks hagejale tasuda elatusraha summas 3000.00 krooni kuus, ning kas kostja tasudes 2 hagejale suuremat elatusraha, kui 2000.00 krooni kuus, paneb oma kaks ülejäänud alaealist last sellega halvemasse olukorda. Hageja on tõendanud Tallinna lasteaia arvega, kommunaalkulude arvega, AS A maksekorraldusega, judoklubi A maksekorraldusega, jalgapalliklubi F Jalgpallikool maksekorraldusega, et lapse ülalpidamiskulu kuus on 2561.33 krooni. Nimetatud summale lisandub toidu-, riiete- ja hügieeni-tervishoiukulu ning muud ootamatud väljaminekud. Laps käib lasteaias, iseseisev sissetulek puudub. Kostja on nõustunud, et kulutused lapsele ühes kuus võivad olla 3500.00-4000.00 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et kulutused lapsele oleksid ühes kalendrikuus 8450.00 krooni. EV lastekaitse seaduse (LaKS) § 10 järgi on lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Laste võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklist 2, mille järgi tunnustavad ja tagavad konventsiooniga ühinenud riigid kõigile lastele võrdselt konventsioonis sätestatud õigused. Konventsiooni artikkel 18 järgi tunnustavad riigid põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Vanematel või teatud juhtudel seaduslikel hooldajatel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Ka PKS § 50 lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Samuti on vanem PKS § 60 lg 1 kohaselt kohustatud oma lapsi ülal pidama. Eeltoodust tulenevalt peab vanem tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Miinimummäärast suurema elatise väljamõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks. Kostja on esitanud Pelgulinna arve nr 000016, 06.05.2008.a lasteaia arve, KÜ arve nr 08041, pangakonto väljavõtted, laenulepingu nr eel-131106ML tõendamaks oma kulutusi kahele ülejäänud lapsele. Kohus nõustub siinkohal kostjaga selles, et ka kaks temaga koos elavat vajavad lisaks mitmekülgsele toidule, kasvamise tõttu sageli uusi rõivaid ja jalanõusid, tasuda tuleb ka laste osa kommunaalteenuste tarbimise eest ning laste normaalseks ja igakülgseks arenguks on tähtis, et nad saaks osaleda kultuuri- ja spordiüritustel, sünnipäevadel jms. Elatusraha väljamõistmisel arvestab kohus, et hageja kasvatab 7-aastast poega, kellele on vaja lisaks mitmekülgsele toidule osta kasvamise tõttu sageli uusi rõivaid ja jalanõusid. Hagejal tuleb tasuda lapse osa kommunaalteenuste tarbimise eest. Lapse normaalseks ja igakülgseks arenguks on tähtis, et ta saaks osaleda spordiringides ja kultuuriüritustel. Kostja on tööealine ja töövõimeline isik ning peab tagama oma lastele võimaluse toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi ülal, seda ka olenemata asjaolust, et ta käesoleval ajal on vanemapuhkusel. Seega peab kostja töövõimelise isikuna tegema kõik endast oleneva, et tagada poolte ühise lapse ülalpidamiskohustuse täitmine vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras. Elatise miinimummäära kehtestamisega on seadusandja lähtunud eesmärgist, et nimetatud summa peab tagama lapse huvide kaitse lapse materiaalse kindlustatuse näol (s.o ühe vanema poolt makstav, lapse vajaduste ½ mahu rahuldamiseks kuluv miinimumsumma) ning selle miinimumsumma kehtestamisel on seadusandja arvestanud elatist maksma kohustatud isikul selleks materiaalsete võimaluste eelduslikku olemasolu. Sellest tulenevalt on elatise väljamõistmiseks miinimummäärast väiksemas summas vajalik PKS § 61 lg-tes 5, 6 sätestatud erandlike asjaolude esinemine, s.o vanem, kellelt elatist nõutakse on teisi ülalpeetavaid, ta on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtupoolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Tuginedes eelnenule, samuti sellele, et kostja on osanik H OÜ-s, kostjal on piisavalt suur sissetulek kodulaenu saamiseks summas 1 450 000.00 krooni, 3 kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik tasuda poolte ühisele lapsele elatusraha miinimumsummas. Samas nõustub kohus kostjaga selles, et õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elava lapse vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Seega asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatusraha lapsele miinimumsummas, s.o 2175.00 krooni kuus. Kohus on seisukohal, et puudub PKS § 61 lg 6 p-s 3 sätestatud mõjuv põhjus elatise suuruse alandamiseks alla miinimummäära. PKS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus välja elatise hagi esitamisest kohtule, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist. Kostja vastuväidete kohaselt maksis ta hagejale seoses korteri xxx müügiga 275 000 krooni. VÕS § 200 lg 1 p-st 1 ja PkS § 72 lg-st 1 tuleneb, et elatise nõuet ei saa tasaarvestada, mistõttu kohus ei arvesta seda rahasummat elatise hagi lahendamisel. Seega mõistab kohus välja kostjalt igakuise elatusraha alates 20.02.2008.a summas 2175.00 krooni poolte xxx.a sündinud poja ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõuded on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning hagi tuleb osaliselt rahuldada. Tulenevalt TsMS § 445 lg 1 määrab kohus lapsele elatusraha maksmise viisiks, selle kandmise hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx SEB Pangas. Kohtukulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud hageja menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. Kohtunik: /allkiri/ 4