) § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lõigete 1, 2 ja 4 alusel juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupa alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008.a pa alammäär 4350.00 krooni kuus. EV lastekaitse seaduse (LaKS) § 10 järgi on lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Tallinna Linnakohtu 30.06.2004.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/19-2990/04 mõisteti välja poolte ühise lapse Jülalpidamiseks igakuine elatusraha summas 1200.00 krooni. Vaidlust ei ole, et poolte ühine laps elab hageja juures, käib koolis. Hageja on tõendanud kommunaalkulude arvega, et lapse eluasemekulu kuus on 986.70 krooni. Nimetatud summale lisanduvad toidu-, transpordi-, riiete-, treeningu- ja hügieeni-tervishoiukulu ning muud ootamatud väljaminekud, kokku 4600 krooni kuus. Kostja ei vaidle vastu, et kulutused lapsele ühes kuus võivad olla 4600.00 krooni. P G OÜ 20.02.2008.a tõendi kohaselt on hageja brutopalk 8635.00 krooni kuus. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tasub kohtuotsuse alusel elatusraha 1000.00 krooni kuus. Kostja juures elavad tema alaealised lapsed A ja A . HM OÜ 28.04.2008.a tõendi kohaselt on kostja igakuine keskmine palk 10 625.21 krooni. 16.06.2008.a arstliku ekspertiisi otsuse nr 428359 kohaselt on kostjal töövõimekaotus 70% üldhaigestumise tagajärjel. Elatusraha suurendamisel arvestab kohus, et hageja kasvatab 10-aastast poega, kellele on vaja lisaks mitmekülgsele toidule osta kasvamise tõttu sageli uusi rõivaid ja jalanõusid. Hagejal tuleb tasuda lapse osa kommunaalteenuste tarbimise eest. Lapse normaalseks ja igakülgseks arenguks on tähtis, et ta saaks osaleda spordiringides ja kultuuriüritustel. Vastavalt
lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Eeltoodut arvestades peab
lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupa alammäärast. Elatise miinimummäära kehtestamisega on 2 seadusandja lähtunud eesmärgist, et nimetatud summa peab tagama lapse huvide kaitse lapse materiaalse kindlustatuse näol (s.o ühe vanema poolt makstav, lapse vajaduste ½ mahu rahuldamiseks kuluv miinimumsumma) ning selle miinimumsumma kehtestamisel on seadusandja arvestanud elatist maksma kohustatud isikul selleks materiaalsete võimaluste eelduslikku olemasolu. Elatise väljamõistmiseks miinimummäärast väiksemas summas on vajalik
lõigetes 5 ja 6 sätestatud erandlike asjaolude esinemine, s.o vanemal, kellelt elatist nõutakse on teisi ülalpeetavaid, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, ta on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtupoolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on esitanud kommunaalteenuste arved ja laste sünnitunnistused tõendamaks oma kulutusi endale ja alaealistele lastele ning tõendi, et tal on töövõimetus 70% ulatuses. Riikliku pensionikindlustuse seadusest (RPKS),
lg 6 p 1 ja ülalpidamiskohustuse olemusest saab järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Vastavalt RPKS § 16 lg 3 on osaliselt töövõimetu isik, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Osaliselt töövõime kaotanud isik võib RPKS § 16 lg 6 järgi olla kaotanud töövõime 10-90% ulatuses. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib anda alust kohustatud vanema osaline töövõimetus, sest isiku võime tööga elatist teenida on sel juhul piiratud. Siiski ei anna üksnes vanema tuvastatud töövõimetus, sh osaline töövõimetus, alati alust elatise vähendamisele alla kehtiva miinimummäära. Töövõimetusega peab kaasnema ka sissetulekute vähendamine.
lg 2 järgi sõltub lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus vanema varalisest seisundist ja seda tuleb arvestada ka elatise vähendamisel
Sellest tulenevalt saab elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista vaid siis, kui lisaks teise lapse ülalpidamisele ning isiku töövõime kaotusele ei ole vanemal ka tema tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta või kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Käesolevas asjas on tuvastatud, et 16.06.2008.a arstliku ekspertiisi otsuse nr 428359 kohaselt on kostja töövõimekaotus 70% üldhaigestumise tagajärjel. Kostja on HM OÜ 28.04.2008.a tõendiga tõendanud, et tema igakuine keskmine sisetulek summas 10 625.21 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et alates 16.06.2008.a arstliku ekspertiisi otsusest tulenevalt oleks tema igakuine sissetulek muutunud. Kuna kostjal on osaliselt töövõime kaotusest hoolimata piisavalt vara: korteriomand Tallinnas xxx (registriosa nr xxx), korteriomand Tallinnas xxx (registriosa nr xxx), sõiduk xxx (reg nr xxx, ehitusaasta 1999), mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole
lg 5 ja lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära mõjuvat põhjust. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik tasuda poolte ühisele lapsele elatusraha miinimumsummas ning et miinimumsumma tasumisel ei oleks tal võimalik samaväärselt ülal pidada temaga koos elavaid alaealisi lapsi. Kohus asub seisukohale, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, säilitades kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Tulenevalt eelnenust asub kohus seisukohale, et puudub mõjuv põhjus elatise suuruse muutmata jätmiseks või alandamiseks alla miinimummäära. 3 Miinimummäärast suurema elatise väljamõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks. Kostjal on kokku kolm alaealist last, mistõttu tema varanduslikku olukorda arvestades ei pea kohus võimalikuks vanemast lahus elava lapse ülalpidamiseks välja mõista hageja taotletud 3000,00 krooni suurust elatist. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vanemast lahus elava lapse vajadused on paremini kaitstud vanemaga koos elavate laste vajadustest ning see kaetakse viimaste arvel. Seega asub kohus seisukohale, et elatise väljamõistmine miinimummäärast suuremas ulatuses ei ole kostja teisi lapsi arvestades põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks väljamõistetud igakuist elatusraha lapsele suurendada 2175.- kroonini.
lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt
Hageja esitas kohtule hagiavalduse 25.02.2008.a ja palub välja mõista kostjalt lapsele igakuine elatusraha alates 01.01.2008.a. Kuna kostjal puuduvad mõjuvad põhjused elatise tagasiulatuvalt väljamõistmata jätmiseks perioodil 01.01. - 24.02.2008.a, siis kohus muudab väljamõistetavat elatusraha suurust tagasiulatuvalt alates 01.01.2008.a. Seega muudab kohus poolte ühise poja ülalpidamiseks Tallinna Linnakohtu 30.06.2004.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/19-2990/04 väljamõistetud elatise suurust alates 01.01.2008.a 2175.00 kroonini kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõuded on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohus on seisukohal, et elatise miinimumsumma on lapse ülalpidamiseks hädavajalik, mistõttu tuleb see tulenevalt TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistada viivitamatule täitmisele. Kohtukulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud hageja menetluskulud tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.