) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
1 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt
Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt
lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni.
lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Harju Maakohtu 27.12.2006.a kohtuotsusest tsiviilasjast nr 2-06-8148 (tl 7-8) nähtub, et kohus on mõistnud hagejalt välja elatise poeg KJ ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 3200 krooni kuus alates 05.04.2006.a kuni poja täisealiseks saamiseni kostja kasuks. Hageja palub muuta Harju Maakohtu otsusega välja mõistetud elatusraha suurust ning vähendada temalt välja mõistetud elatise suurust ja mõista temalt välja kostja kasuks igakuine elatis poeg KJ ülalpidamiseks miinimumsummas ehk 2175 krooni, kuna hageja viibib kinnipidamisasutuses ning tal puudub võimalus käesoleval hetkel töötada ning elatist maksta summas 3200 krooni. Hageja on kohtule esitanud 24.10.2007.a. Harju Maakohtu kohtuotsuse tsiviilasjas nr 1-01-7429, millisest nähtuvalt mõisteti hagejale vabaduskaotuslik karistus 4 aastat ja 10 kuud (tl 10-11). Seega hagejal ei ole hetkel võimalik töötada. Hetkel on kostja varaline seisund parem kui hagejal. Kohus asub seisukohale, et vaatamata asjaolule, et hageja viibib kinnipidamisasutuses, ei võta see temalt ära lapse ülalpidamiskohustust. Kostja vaidleb elatise vähendamisele vastu. Kostja väitel ei ole hageja kunagi last materiaalselt toetanud, ka siis, kui ta viibis vabaduses. Samuti märgib kostja, et tagaseljaotsusega hagejalt välja mõistetud elatis summas 3200 krooni on mõistlik ja vastab lapse vajadustele. Kostja kasvatab kahte alaealist last ning tema sissetulekuks on lastetoetus 900 krooni ja vanemahüvitis 4350 krooni (tl 38). Kohus, lähtudes asjaolust, et hagejal puudub käesoleval ajal võimalust töötada, siis vastavalt
lg 3 tuleb hageja nõue elatise suuruse muutmiseks rahuldada ja vähendada igakuist elatusraha nõuet lapse ülalpidamiseks kehtiva miinimummäärani. Eeltoodust lähtudes tuleb muuta Harju Maakohtu 27.12.2006.a. kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-06-8148 välja mõistetud elatist ja mõista hagejalt välja igakuine elatusraha 2175 krooni kostja kasuks poeg KJ(sünd xxx.a) ülalpidamiseks alates 19.02.2008.a. kuni KJ täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a. Hageja palub ennast vabastada Harju Maakohtu 27.12.2006.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-068148 välja mõistetud elatise võlgnevuse tasumisest 70 000 krooni ulatuses vastavalt
.
kohaselt võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Kohus on seisukohal, et seoses hageja viibimisega kinnipidamisasutuses ei võimalda hageja varaline seisund käesoleval ajal elatise võlgnevust tasuda. Samas on kohus seisukohal, et kuriteo toimepanemist ei saa kohus tunnistada selliseks mõjuvaks asjaoluks, mis ei võimaldaks tekkinud võlgnevust tasuda. Kohus lähtub lapse õigusest saada oma vanematelt pidevat ülalpidamist. Hageja taotles tema vabastamist elatise võlgnevuse maksmisest summas 70 000 krooni. Kohus, arvestades hageja praegust olukorda, on seisukohal, et elatise võlgnevuse summat võib vähendada kuni igal aastal kehtiva elatise miinimummäärani. Seega tuleb hageja võlgnevust arvestada alates 05.04.2006.a. igakuiselt kehtivas miinimummääras. 2006.a. oli elatise miinimummäär 1500 krooni ning hageja on olnud võlgnevuses 9 kuud, seega moodustab hageja 3 elatise võlgnevus perioodi 05.04.2006-05.12.2006 eest 13 500 krooni. 2007.a. oli elatise miinimummäär 1800 krooni ning hageja on olnud võlgnevuses 12 kuud, seega moodustab hageja elatise võlgnevus perioodi 01.01.2007-31.12.2007.a. eest 21 600 krooni. 2008.a. on elatise miinimummäär 2175 krooni kuus, seega võlgnevus perioodi 01.01.2008 kuni 18.02.2008 eest moodustab 3525 krooni. Seega asub kohus seisukohale, et hageja võlgnevuseks elatusraha maksmisel lapse ülalpidamiseks perioodi eest alates 05.04.2006 kuni 18.02.2008.a. tuleb lugeda 38 625 krooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue elatise võlgnevuse maksmisest vabastamiseks 70 000 krooni ulatuses tuleb rahuldada osaliselt ja hageja tuleb vabastada Harju Maakohtu 27.12.2006.a. kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-06-8148 välja mõistetud elatise võlgnevuse tasumisest summas 31 375 krooni (70 000 krooni - 38 625 krooni) ulatuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 3 leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.