2-08-9520/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 14.11.2008.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-9520 Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad KO hagi A HA vastu vanema kande ebaõigeks tunnistamise nõudes. Hageja KO (isikukood xxx, elukoht xxx); hageja esindaja I Tšetõrkin (OÜ Õigusabi, xxx); Menetluse liik kostja A HA (isikukood xxx, elukoht xxx). Kirjalik menetlus Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada.
2. Tunnistada ebaõigeks U HA (sündinud xxx.a. xxx, isikukood xxx, elukoht xxx) sünniaktis, mille kohta on xxx.a. tehtud kanne nr xxx Tallinna Perekonnaseisuametis sündide registreerimise raamatusse, kanne isa A HA (sündinud xxx.a. Tallinnas, isikukood xxx, elukoht xxx) kohta.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. Kohtuotsus saata Tallinna Perekonnaseisuametile täitmiseks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud KO esitas 13.03.2008.a. hagi A HA vastu sünniaktis tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ning A HA sõlmisid abielu xxx.a. Abielu lahutati Perekonnaseisuametis xxx.a. Seejärel algas hagejal M M suhe, millest sündis xxx.a. poeg U. Kuna lapse sündimise hetkeks olid hageja ning M M vahelised suhted katkenud ning hageja elas koos oma endise abikaasa A HA , kanti lapse sünnitunnistusele lapse isaks A HA. Hageja palub tuvastada, et xxx.a. sündinud U HA sünniakti tehtud isa kanne on ebaõige. Kostja seisukoht 21.04.2008.a. esitas kostja vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt võtab hagi õigeks. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. U HA (sünd. xxx.a.) sünniakti (t lk 21) kohaselt on tema vanematena on sünniakti kantud emana hageja KHA (nüüd O) ja isana kostja, A HA. Perekonnaseaduse (PKS) § 44 lg 2 p 1 kohaselt võib vanema kohta tehtud kannet kohtus vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana. Tuginedes PKS § 44 lg 1 võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Asjaolu, et U HA ei põlvne A HAst, kes on tema sünniakti kantud isana, on tõendamist leidnud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonna uuringuaktiga nr xxx xxx.a. (t lk 28-29). Seega on kohtumenetluse käigus leidnud tuvastamist asjaolu, et A HA ei ole U HA bioloogiline isa ning on olemas alus vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et U HA sünniaktis tehtud isa kanne A HA kohta tuleb tunnistada ebaõigeks, kuivõrd A HA ei ole U HA bioloogiline isa. Menetluskulu Poolte menetluskulu jätta poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Ene Tsefels Kohtunik