Obsah (5)

§ 28§ 26§ 60§ 61§ 70

KOHTUOTSUS ÕIGEKSVÕTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-54592 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi K. G. hagi D. G. vastu

) § 26, § 28 lg 4, § 29 lg 1 p 2 § 30, § 60 lg 1, § 61, § 70 lg 2 Abielu lahutab kohus kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega ka elatise väljamõistmist (

§ 28lg 4, § 29 lg 1 p 2).

Abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest (

§ 26

, § 30 p 3) Vastavalt

§ 60lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele (

§ 61

lg 1) Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. (

§ 61

lg 2) ja igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 61lg 4).

1. Hageja K. G. palub kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 02.06.
2. Hagi on kohtule esitatud 19.08.2008 Vastavalt

§ 70

lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kostja tunnistab hagi, järelikult mõistab kohus elatise välja tagasiulatuvalt alates 02.06.

2. Kohtu 12.11.2008 määrusega kohustati menetluse ajaks D. G. tasuma hagejale K. G. menetluse ajal elatusraha poja A. G. ülalpidamiseks alates 11.11.2008 kuni menetluse lõppemiseni. Kohus selgitas hagejale õigust esitada Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikule pensioniametile taotlus riigilt elatisabi saamiseks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas hageja on vastava taotluse pensioniametile esitanud ning kas talle on elatisabi määratud. Vastavalt elatisabiseaduse § 10 lg 1 läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahend riigile läinud elatisnõude kohta kehtib ka riigi suhtes. Riigil on talle üleläinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevad õigused (elatisabiseaduse § 10 lg 2) Seega, kui hageja K. G. on riigilt saanud elatisabi, läheb elatisabina väljamakstu ulatuses hageja nõudeõigus ühe riigile.
3. Kohtuistungil
4. jaanuaril 2009 loobusid pooled apellatsiooniõigusest. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Menetluskulude jaotus
5. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
6. 01.10.2008 määrusega rahuldas kohus osaliselt K. G. taotluse menetlusabi saamiseks, määrates hagejal tasuda riigilõiv 1 000 krooni kahe võrdse osamaksena 15.oktoobriks 2008 ja
7. novembriks 2008 Hageja tasus 09.10.2008 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumber 2900072136 riigilõivu 500 krooni (09.10.2008) (maksekorraldus t lk 43) Tasumata on teine osamakse 500 krooni. Vastavalt TsMS § 147 lg 3 kui menetlusse võtud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumisest seaduses sätestatud suuruses. Kohtunik