) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt
Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt
On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (
). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti peab lapsega koos elav vanem kindlustama lapsele kodu.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks 2008 kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2800 krooni tütre KV ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni või elatise muutmiseni seadusega sätestatud korras. Keskmised kulud lapsele on kuus 5798 krooni (lasteaed 2 898 krooni, võimlemisklubi 300 krooni, kommunaalkulud 600 krooni, riided ja jalanõud 1450 krooni, mööbel ja voodipesu 150 krooni, toit kodus 950 krooni, vitamiinid, puuviljad, maiustused, mahl 250 krooni, hügieenitarbed 300 krooni, raamatud 350 krooni, kultuuriüritused 250 krooni, ravimid 300 krooni) (tl 12-39). Hageja on lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulek koosneb vanemapalgast 5929 krooni ja peretoetusest 900 krooni. Kostja kohtule kirjalikke vastuväiteid ega tõendeid esitanud ei ole. 18.11.2008.a. toimunud istungil väitis kostja, et ta on kuni 2007.a. lõpuni toetanud hagejat materiaalselt lapse ülalpidamisel. 2008.a. aasta jaanuarist ei ole ta lapsele ülalpidamiseks elatist maksnud, kuna ta ametlikult tööl ei käi, sest põeb psoriaasi (kohtuistungil näitas kostja kohtule oma käsi), mis on takistuseks töö leidmisel. Kostja elab üürikorteri ning maksab igakuiselt üüri summas 4200 krooni + kommunaalkulud. Kostjal mingit vara ei ole. Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatist miinimummääras pluss tulumaksu osa alates hagi esitamisest. Hagi nõudele elatise maksmiseks tagasiulatuvalt kuue kuu ulatuses summas 16 800 krooni, vaidleb kostja vastu, kuna kostja on lapse ülalpidamist osaliselt toetanud ja kostjal on seoses tervisliku seisundiga raske tööd leida, mistõttu ei suuda ta 16 800 krooni maksta.
lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt 6 kuu eest elatusraha summas 2800 krooni kuus, kokku summas 16 800 krooni tütre ülalpidamiseks. Kohus leiab, et nimetatud nõue ei ole põhjendatud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja maksis elatist kuni jaanuarini 2008.a. Hagi on esitatud märtsis 2008.a. Seega ei ole põhjendatud elatise välja mõistmine tagasiulatuvalt 6 kuu eest vastavalt
lg 2 ning nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata ja elatis tuleb kostjalt välja mõista vastavalt
Hageja on esitanud arvestused ja tõendanud, et lapsele kulub keskmiselt 5789 krooni, millest hageja palub jätta kostja kanda 2800 krooni. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulek koosneb vanemapalgast 5929 krooni ja peretoetusest 900 krooni. Hageja on abielus. Hageja ei ole tõendanud oma varalist seisu. Kostja nõustus tasuma lapse ülalpidamiseks elatusraha miinimummääras pluss sellele lisanduv tulumaksu osa alates hagi esitamisest, kuna ta põeb psoriaasi, mistõttu on tal töö leidmine raske ja majanduslik olukord väga raske. Mingit vara kostjal ei ole. Elamiseks on ta sunnitud üürima korterit ja kandma selle kulud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tütre KV (sünd.xxx) ülalpidamiseks igakuine elatusraha 26320 krooni kuni tütre täisealiseks saamiseni xxx.a.
3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.