) § 14 lg 3 ning KeHJS § 6 lg 3 ning § 9 kohaselt on vastav pädevus üksnes Keskkonnaministeeriumil. Väärad on vaidlustatud otsuse viited asjaolule, et kaebaja poolt kavandatakse tootmisobjekti. Kaebaja soovib teha üksnes uuringuid Orgita-Haimre dolomiidimaardla piirkonnas. Nimetatud geoloogilise uuringu tulemusel peaks selguma, kas enne kaevandamise alustamist on vajalik läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Ebaõige on vastustaja väide, et kaebaja ei ole esitanud seisukoha andmiseks taotlust koos kõigi nõutavate lisadega. Antud juhul peab arvestama, et vastustaja vaatas geoloogilise uuringu loa taotluse uuesti läbi tulenevalt Tallinna Halduskohtu 14.09.2007 kohtuotsusest. Vastustaja oleks pidanud antud küsimuse läbi vaatama nende dokumentide baasil, mille alusel oli tehtud 2
lg 2 kohaselt tähendab maavara geoloogiline uuring maavara kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtavat geoloogilist tööd. Seega on üheselt öeldud, et geoloogilise uuringu teostamise eesmärgiks on hilisem kaevandamine. Vastustaja leiab, et uuringuloa andmine põhjustaks taotlejale asjatuid kulutusi ja tekitaks ootuse anda talle tulevikus kaevandamise luba. Kaebus ei ole menetluslikult lubatav. Vaidlustatud otsuse puhul on sisuliselt tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 nimetatud arvamusega, mida on kohtupraktikas ja õiguskirjanduses peetud menetlustoiminguteks. Menetlustoiminguid ei saa lahus lõplikust haldusaktist üldjuhul vaidlustada. 4. Tallinna Halduskohtu 07.07.2008 otsusega jäeti AS Floccosa kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused: Vaidlustatud otsus ei vasta ei haldusakti, osahaldusakti ega eelhaldusakti tunnustele, sest ei tekita kaebajale ei õigusi ega kohustusi ega määra õiguslikult siduvalt kindlaks mingit asjaolu enne lõplikku otsustamist. Seadusandja on küll
lg 1 p 9 kohaselt väljendanud seisukohta, et kohaliku omavalitsuse keeldumine nõusoleku andmisest uuringuloa väljastamiseks võib olla aluseks uuringuloa väljastamisest keeldumisele, kuid on sama paragrahvi lg-s 3 selgitanud, et uuringuloa võib kohaliku omavalitsuse keeldumise korral anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Eelnimetatud sättega on seadusandja selgelt määratlenud 3
lg-s 2 toodud arvamuse õigusliku staatuse – tegemist on HMS §-s 16 nimetatud arvamusega ehk menetlustoiminguga, millel ei ole lõplikult siduvat jõudu ehk tegemist ei ole ei halduakti, eelhaldusakti ega haldusorgani siduva kooskõlastusega. Kohaliku omavalitsuse arvamus võib olla küll üheks seadusega määratletud menetlusdokumendiks, kuid selles toodud argumentide ja seisukohtade arvestamine või arvestamata jätmine kuulub uuringuloa väljastaja pädevusse ja ta peab neid kaaluma lõpliku otsuse langetamisel. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et menetlustoimingute või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine eraldi lõplikust haldusaktist on võimalik ainult erandlikel juhtudel, kui tegemist on niivõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kumbagi Riigikohtu poolt nimetatud tingimust menetlustoimingu vaidlustamiseks ei esine.
näeb ette, et lõpliku otsuse geoloogilise uuringuloa väljastamiseks või sellest keeldumiseks langetab kas Keskkonnaministeerium või
lg-s 3 ettenähtud juhul Vabariigi Valitsus, võttes arvesse kõiki seaduses ette nähtud asjaolusid, sealhulgas kohaliku omavalitsuse vastuseisu uuringuloa väljastamisele. Seega puudub kaebajal kaebeõigus. Uuringuloa andmise menetlustoimingute tähtaegade kehtestamise on seadusandja jätnud
Keskkonnaminister on oma 20.05.2005 määruse nr 40 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse vorm, üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele osale esitatavad täpsustatud nõuded, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa andmise menetlustoimingute tähtajad ja üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa vorm“ § 4 määranud kindlaks menetlustähtajad. Nimetatud määruse § 4 lg-s 6 nimetatud tähtaja jookul tuleb keskkonnaministeeriumil langetada MPS § 20 lg-s 1 nimetatud otsus või taotleda Vabariigi Valitsuse nõusolekut, mis on oma olemuselt otsustajale siduv, ja langetada lõplik otsus. Nimetatud otsustest esimest on võimalik vaidlustada halduskohtus tavalises korras. Teisel juhul saab eraldi vaidlustada nii Vabariigi Valitsusse nõusolekut, selle andmisest keeldumist kui ka keskkonnaministeeriumi lõplikku otsust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. AS Floccosa apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 07.07.2008 kohtuotsus. Apellant leiab, et kaevatav otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Halduskohtu seisukoht, et
lg-s 2 toodud kohaliku omavalitsuse arvamuse puhul on tegemist HMS §-s 16 nimetatud arvamusega ehk menetlustoiminguga, millel ei ole lõplikult siduvat jõudu, on ebaõige. Riigiorganile niikuinii antud õigus maavanema kaudu teostada järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksikaktide üle, mistõttu
Kohaliku omavalitsuse arvamuse osas on tegemist haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud otsusega. Kuivõrd nimetatud otsusega väljendab kohalik omavalitsus oma negatiivset hoiakut geoloogilise uuringu loa taotleja avaldusele uuringuloa väljastamiseks, siis on otsus vaieldamatult suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Samuti tehakse nimetatud otsusega õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu, sest 4
lg 1 p 9 kohaselt on kohaliku omavalitsuse mittenõustumine automaatselt aluseks geoloogilise uuringu loa väljastamisest keeldumisele.
lg 1 p 9 sõnastuse kohaselt ei saa Keskkonnaministeerium geoloogilise uuringu loa väljastamise küsimuse otsustamisel hinnata kohaliku omavalitsuse mittenõustumise seaduslikkust ning otstarbekust, vaid seadus sätestab imperatiivselt, et uuringuloa andmisest keeldutakse, kui kohalik omavalitsus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Lõpliku haldusakti vaidlustamisel ei saa apellant piisavalt efektiivselt vaidlustada kohaliku omavalitsuse mittenõustumist ning selle motiive. Muuhulgas ei ole kohalik omavalitsus lõpliku keeldumise vaidlustamise korral ka nimetatud vaidluse pooleks. Kaebaja ei saa mõjutada seda, et Vabariigi Valitsus võtab oma menetlusse geoloogilise uuringu loa väljastamise taotluse ning annab nõusoleku uuringuloa andmiseks. Vabariigi Valitsuse nõusoleku andmisest keeldumise vaidlustamise käigus on loa taotlejal keeruline vaidlustada kohaliku omavalitsuse mittenõustumist ja selle motiive. Seaduses sätestatud võimalus anda uuringuluba Vabariigi Valitsuse nõusolekul, ei taga loa taotleja õiguste piisavat ja efektiivset kaitset ning on kehtestatud pigem riigiorganite enda huvides. Kohaliku omavalitsuse arvamus omab eelhaldusakti tähendust. Haldusasjas nr 3-07-817 asus ka halduskohus seisukohale, et kohaliku omavalitsuse mittenõustumise osas on tegemist vaidlustatava eelhaldusaktiga. Antud juhul ei saa tegemist olla menetlustoiminguga, kuna menetlustoimingutega ei otsustata menetluses olevat küsimust ära lõplikult. Halduskohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et Märjamaa Vallavolikogu 20.11.2007 otsusel nr 139 „Arvamus geoloogilise uuringuloa taotlusele" eksisteerivad haldusaktile omased tunnused, mis kinnitab veelkord, et tegemist on sisult ja vormilt eelhaldusaktiga. Haldusaktile omased tunnused ja vaidlustamisviite esitamise nõude järgimine Märjamaa Vallavolikogu 20.11.2007 otsuse nr 139 väljaandmisel annab alust eeldada, et tegemist on eelhaldusaktiga. 6. Märjamaa Vallavolikogu palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja põhjendused:
Kohaliku omavalitsuse mittenõustuv arvamus ei tähenda tingimata seda, et uuringuluba ei anta. Kohaliku omavalitsuse negatiivse arvamuse tagajärjeks on täiendava menetlusliku nõude rakendumine – Keskkonnaministeeriumil tekib võimalus kaaluda, kas pöörduda loa andmiseks nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuse poole. Kuna
lg 1 p 9 tuleb antud juhul vaadata koosmõjus
lg-ga 3, siis on ebaõige apellandi väide, et Keskkonnaministeeriumil puudub diskretsiooniõigus. Siit tulenevalt on ebaõige ka apellandi väide, et kohaliku omavalitsuse arvamus on Keskkonnaministeeriumi jaoks uuringuloa väljaandmisel lõplikult siduva iseloomuga.
lg 3 regulatsiooni ei saa käsitleda Vabariigi Valitsuse võimalusena teostada riiklikku järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksikakti üle. Antud säte annab võimaluse teha riigi tasandil maavarade kaevandamise strateegilisi otsuseid. Kohaliku omavalitsuse arvamus ei ole õiguslikult siduv eelhaldusakti tähenduses. Kohaliku omavalitsuse mittenõustuv arvamus omab õiguslikku tähendust selles mõttes, et käivitab täiendava menetlusliku nõude – Keskkonnaministeerium peab uuringuloa andmiseks saama nõusoleku Vabariigi Valitsuselt. Lõpliku otsuse langetamisel on Vabariigi Valitsusel võimalik kohaliku omavalitsuse mittenõustuvast arvamusest mööda minna. 5
lg-s 3 sätestatud võimalus pöörduda kohalikult omavalitsuselt uuringuloa väljastamiseks nõusoleku mittesaamisel Vabariigi Valitsuse poole ei ole samastatav VVS § 85 lg-s 1 sätestatud riigi järelevalvepädevusega kohaliku omavalitsuse tegevuse üle. Vabariigi Valitsuse volitused
20 lg 3 tähenduses ei ole seotud kitsalt kohaliku omavalitsuse mittenõustumise õiguspärasuse kontrollimisega. Vabariigi Valitsus võib oma nõusoleku andmisel või selle andmisest keeldumisel lähtuda hoopis muudest kaalutlustest. 9. Kohaliku omavalitsuse arvamuse puhul on sisuliselt tegemist menetlustoiminguga HMS § 16 tähenduses. Haldusmenetluses teise haldusorgani poolt antud kooskõlastus või arvamus ei ole iseseisvaks haldusaktiks, tal ei ole väljapoole suunatud mõju ning ta ei too vahetult kaasa õigusi või kohustuse väljaspool seisvatele isikutele. Kuna menetlustoiminguid ei saa reeglina eraldiseisvalt vaidlustada, kehtib sama põhimõte ka menetluse käigus antavale kooskõlastusele või arvamusele. Kui loa andmisest keeldutakse põhjusel, et kohalik omavalitsus ei andnud nõusolekut, tuleb kaebus esitada loa andja vastu. Nimetatud kaebuse läbivaatamisel kontrollib kohus ka nõusoleku andmisest keeldumise kui menetlustoimingu õiguspärasust, kaasates menetlusse vastava kohaliku omavalitsuse. Vahetult kohaliku omavalitsuse keeldumise peale võib kohtusse pöörduda juhul, kui on ilmselge, et lõplikku haldusakti ei ole võimalik anda. Arvestades
lg 3 regulatsiooni, ei evi kohaliku omavalitsuse keeldumine nõusoleku andmisest uuringuloa menetluses automaatselt sellist mõju, mis välistab uuringuloa väljastamise.
lg 1 p 9 kohaselt on küll kohaliku omavalitsuse mittenõustumine uuringuloa väljastamisest keeldumise aluseks ning uuringuloa andja ei oma vastavas küsimuses kaalutlusõigust. Samas on uuringuloa andjal
lg-st 3 tulenevalt kaalutlusõigus pöörduda nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuse poole. Seega, keeldudes uuringuloa andmisest, ei saa loa andja üksnes viidata
lg 1 p-le 9, vaid vastavast keelduvast otsusest peab nähtuma, miks ei peeta vajalikuks nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuse poole pöördumist. Järelikult on loa andjal võimalik hinnata ka kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumise asjakohasust. Kui loa andja nõustub kohaliku omavalitsusega ning keeldub uuringuloa andmisest, on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalik kohtusse pöörduda eelnevas lõigus kirjeldatud viisil. 10. Ringkonnakohus märgib veel täiendavalt, et kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse vaidlustamise lubamisel ei ole võimalik uuringuloa menetlust läbi viia HMS § 5 nimetatud põhimõtteid järgides: menetlus peab olema eesmärgipärane ja efektiivne, võimalikult lihtne ja kiire. Arvestades, et kohtumenetlus kestab üldjuhul oluliselt kauem kui haldusmenetlus, pole 6
Efektiivsem on tagada kaebaja kaebeõigus pärast loa andjalt keelduva haldusakti saamist. Selleks ajaks on üheselt selge, kas keeldumine on aset leidnud vaid viitega
lg 1 p-le 9, miks loa andja pole pöördunud Vabariigi Valitsuse poole ning kui sinna pöörduti, miks ei ole Vabariigi Valitsus nõusolekut andnud. Seeläbi on võimalik kogu vaidlus lahendada ühe kohtumenetlusega.
-s sätestatud arvamuse andmine ei ole vastustaja jaoks uudne teema, ei olnud välise õigusabi kasutamine möödapääsmatu. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.