) § 1 lg 2 ja 3 sätestatud eesmärkide ning § 3 toodud põhimõtetega. 2) Detailplaneeringu muutmise algatamine eesmärgiga seadustada ebaseaduslik hoonestus riivab kaebajate kehtivast planeeringust tulenevat õiguspärast ootust planeeringuga hõlmatud kinnistute planeeringukohasele kasutamisele. Selgitamaks, kas planeering vastab aja nõuetele, näeb
Vastustaja haldussuutmatus ebaseaduslike ehituste püstitajaid korrale kutsuda ei saa olla planeeringu muutmise aluseks. 3) Detailplaneeringuga võib planeeritava ala omanike õigusi kitsendada üksnes korrapäraselt kaalutletud avalikust ja puudutatud isikute huvist lähtudes (PS § 32 koosmõjus
Selliseks avalikuks huviks ei saa olla ebaseaduslike ehitiste seadustamiseks kehtivate õigusaktide muutmine. Avaliku huvi puudumisel ei ole võimalik detailplaneeringut muuta, kuna see on juba kord aset leidnud avaliku ja erahuvide kaalumise väljendus. 4) Arvestades Lillevälja tn 11 ja 14 kinnistute suurust ja kehtivast detailplaneeringust tulenevat kaebajate ja naabrite õigustatud ootust, ei ole võimalik kinnistutel ebaseaduslikult püstitatud hooneid nende praeguste mahtudega „piirkonda sobitada". Seda tõendab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.10.2005 kiri M. Velitškole, milles märgiti, et krundil paiknev omavoliliselt püstitatud hoone ei ole ehitatud vastavalt heale ehitustavale, on ebamastaapselt suur, arhitektuuriliselt lahenduselt sobimatu ja risustab esteetiliselt ümbritsevat keskkonda. 5) Lillevälja 14 kinnistu praeguse hoonestuse seadustamine, milleks algatati detailplaneering 6korteriga elamu lubamiseks, ei ole võimalik, kuna 6-korteriga elamu juurde on vaja vähemalt 9 parkimiskohta, mis 836 m2 suurusele krundile ei mahu. 6) Ebaseadusliku hoonestuse seadustamiseks on ette nähtud sobivad vahendid. Ehitusseaduse (EhS) § 59 lg 2 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse kompetentsi. Kõnealuse ebaseadusliku hoonestuse puhul on linna poolne ehitusjärelevalve alane tegevus piirdunud üksikute ebareeglipäraste ja suhteliselt väikeste trahvidega. 7) Korralduse vaidlustamine on õigustatud, kuna tegemist on nii olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Ebaseaduslikud ehitised riivavad kaebajate 2
sätestab, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega ei näe
otsesõnu ette haldusorganite toimingute ja eelhaldusaktide vaidlustamise võimalust planeerimismenetluse varasemates etappides ega sätesta erinevate etappide käigus sooritatavate toimingute ja antavate aktide halduskohtus vaidlustamise võimalust, nagu leidis ka Riigikohus 18.02.2002 otsuses nr 3-3-1-8-
ei näe ette, et juba kehtestatud detailplaneeringute alal uue detailplaneeringu algatamisele peaks tingimata eelnema §-s 29 ettenähtud menetlus, nagu väidavad kaebajad. See nõue oleks vastuolus
lg-s 1 sätestatud igaühe õigusega taotleda planeeringu algatamist.
mõte on eelkõige seotud kohaliku omavalitsuse üldise kohustusega jälgida planeeringute elluviimisega seotud küsimusi. Samas ei välista
seda, et kohalik omavalitsus võib selle kohustuse täitmisel ilmnenud asjaoludel algatada kehtiva detailplaneeringu muutmise.
ei näe ette mingit konkreetset menetluskorda, vaid eelkõige kohustuse kohalikule omavalitsusele kehtestatud planeeringud üle vaadata. Kuidas kohalik omavalitsus seda teeb, on tema kaalutlusõiguse küsimus. Antud kaebuse lahendamisel ei oma
tähendust ka seetõttu, et planeeringu algatamist taotles eraõiguslik isik, mitte kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus rakendas antud juhul talle
3) Kohus ei nõustunud ka kaebajate väitega, mille kohaselt on detailplaneeringu algatamise eesmärk ebaseaduslik ja sellest tulenevalt on välistatud õiguspärase detailplaneeringu vastu võtmine. Nii
loogika kui kohtupraktika näitavad, et planeeringu algatamine ei tähenda, et see tingimata vastu võetakse. Kogu planeeringumenetlus on kujundatud selliselt, et kõik asjast huvitatud isikud saaksid ilma takistusteta selle jooksul oma seisukoha ja arvamuse koostatava detailplaneeringu suhtes välja öelda. Kohalik omavalitsus peab kõiki neid seisukohti ja huvisid kaaluma ja alles seejärel, kui kaalutluse tulemusel kehtestamine osutub otstarbekaks ja õiguspäraseks, langetama põhjendatud otsuse planeeringu kehtestamiseks või tagasilükkamiseks. 4) Kohalikul omavalitsusel on õigus põhjendatud juhtudel muuta kehtivat detailplaneeringut. Tänapäeval on ehitustegevus väga aktiivne ja inimeste arusaamad vajadustest muutuvad. Lisaks vahetuvad tavapärase tsiviilkäibe raames sageli maa- ja majade-korterite omanikud. Uutel omanikel on samasugune õigus nagu senistel elanikel ja naabritel, taotleda endale meeldiva elukeskkonna loomist läbi selleks seaduses ettenähtud vahendite. Kohalikul omavalitsusel on aga tulenevalt eeltoodust kohustus vastavate taotluste saabumisel neid menetleda. Käesoleval juhul on kahel kehtiva detailplaneeringu alale jäävale krundile püstitatud ebaseaduslikult detailplaneeringus ettenähtust suuremad hooned. 5) Nähtuvalt asjas esitatud tõenditest on kohalik omavalitsus rakendanud talle ehitusseadusega lubatud vahendeid ehitusjärelevalve teostamisel ebaseadusliku ehitustegevuse takistamiseks. Sellele vaatamata on ebaseaduslikud ehitised valminud. Tulenevalt tekkinud olukorrast ja nende ehitiste omanike taotlusest algatada kehtiva detailplaneeringu muutmine, on vastustaja kaalutlusõiguse alusel võtnud vastu kaevatava korralduse eesmärgiga „Haabersti linnaosas paiknevate Lillevälja tn 11 ja 14 kinnistutele õigusliku aluseta rajatud elamute ehitusmahtude sobivuse selgitamine antud keskkonda ja vastavalt sellele krundi piiride ning kinnistute 4
lg 2 p 2, 3 ja 4 ja lg 4 kui ka
Neis sätetes ega
-s tervikuna ei sisaldu keeldu seadustada ebaseaduslikult püstitatud ehitis läbi planeerimismenetluse. Lisaks kaebajate huvidele tuleb vastustajal algatatud planeerimismenetluse käigus kindlasti kaaluda ka protsessi algatanud ja käesolevas menetluses kolmandate isikutena osalevate isikute huvisid. 6) Käesolevas asjas ei ole kohaldatav analoogia Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-44-05 toodud olukorraga, sest Riigikohtu seisukoht oli tingitud muuhulgas asjaolust, et planeeringu algatamine mõjutas isikute õigusi õigusvastselt võõrandatud maa tagastamise menetluse peatamise teel ning sellise õiguste riivamise puhul tekkis vajadus otsustada eelnevalt detailplaneeringu algatamise võimaluse üle. Antud asjas ei mõjuta detailplaneeringu algatamine kellegi õigusi. Seetõttu on alusetu kaebajate väide, et planeeringu algatamine on iseenesest seadusevastane. 7) Riigikohus leidis 26.11.2002 otsuses nr 3-3-1-64-02, et juba valmisehitatud hoonete lammutamine ei ole alati mõistlik ja et mitteprojektipärase ehitamise tagajärgede kõrvaldamist ei saa nõuda, kui kõrvaldamise kulud ületaksid kaebajale tekitatud kahju. Seega pole püstitatud omavoliliste ehitiste osaline või täielik lammutamine mitte igakord põhjendatud isegi siis, kui rikkumist teistmoodi kõrvaldada ei saa. Igal juhul tuleb enne taolise otsuse langetamist kaaluda asjassepuutuvate isikute huve ja arvestada ka ebaseaduslikult ehitatud ehitise omanike huve. Algatatud planeerimismenetlus võimaldab kohalikul võimul lähtudes HMS ja
üldistest põhimõtetest läbi planeerimismenetluse kõige paremini kujunenud olukorras kaaluda erinevaid huvisid ja kujundada välja edasine tegevus. 8) Planeeringu kehtestamisest ei teki õiguspärast ootust, et seda uute asjaolude ilmnemisel ei muudeta. Kuna
annab igaühele sisuliselt piiramatu võimaluse teha detailplaneeringu algatamise ettepanek, ei saa sellist ootust juba põhimõtteliselt tekkida. Asjakohatud on väited, justkui põhjustaks algatatud planeerimismenetlus kaebajatele liigseid kulusid, sest nad peavad esitama vastuväiteid ja oma huve kaitsma. Planeerimismenetlus toimub seaduse alusel ning selle üks põhimõtetest on planeeringust huvitatud isikute seisukohtade väljaselgitamine ja kaalumine. Ilma seisukohti väljendamata ei saa huvisid kaitsta. Planeeringu täpse täitmise ja õiguskorra tagamine ei ole ainus kaitsmist vääriv avalik huvi. Avalik huvi võib seisneda ka selles, et ebaseaduslikud ehitised, mida on võimalik seadustada, seadustatakse põhjendatud juhtudel ühiskonnale ja selle liikmetele võimalikult väheste kulutustega. Nende kahe risti vastukäiva huvi kaalumine on vastustaja kaalutlusõiguse peamiseks sisuks käesoleva kohtuasja aluseks oleva olukorra edasisel lahendamisel. 9) Kohus ei nõustunud väitega, et ainuüksi planeerimismenetluse algatamine riivab kaebajate õigusi - halvendab vaadet naabrite kinnistult, vähendab päevavalgust ja kinnistute turuväärtust. Kahe esimese puhul ei riiva kaebajate õigusi mitte planeeringu algatamine, vaid ebaseaduslik ehitustegevus. Kolmas väite on tõendamata. Kaebajad ei esitanud kaebuses viidatud ekspertiisi. 10) Kaebajad ei tõendanud, et eksisteerivad erilised asjaolud, mis võimaldaksid vaidlustada kohtus Tallinna Linnavalitsuse 28.02.2007 korralduse nr 344-k ja selle tühistada. Toiming on seaduspärane, selle sooritamisel ei ole tehtud olulisi menetlusvigu ning see ei riiva kaebajate subjektiivseid õigusi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 8. M. Kausi ja O. Velleste apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada nende kaebused uue otsusega järgmistel põhjendustel. 1) Igaühel on küll õigus teha kohalikule omavalitsusele ettepanek planeerimismenetluse algatamiseks, kuid kohalikul omavalitsusel puudub vastav kohustus. Kohus ei kontrollinud, kas korralduse vastuvõtmisel teostati seadusest tulenevat kaalutlusõigust kohaselt või mitte. 5
lg 2 koosmõjus
Korralduses formaalselt korrektsena näiva eesmärgi kirjelduse taga ei peitu muud, kui vastustaja soov kõnealused ebaseaduslikud ehitised planeeringu muutmise teel seadustada. Väärib tähelepanu, et vastustaja sõlmis enne menetluse algatamist vastava planeerimismenetluse korraldamise ja rahastamise lepingu planeerimismenetluse algatamise ettepaneku teinud isikuga ning Lillevälja tn 11 ja 14 omanikega seotud isikute poolt algatatud planeering on läbinud kooskõlastusringi. Ebaseaduslike ehitiste ehitusmahtude sobivuse hindamine, ebaseaduslikest ehitusmahtudest lähtuv krundi piiride ja ehitusmahtude muutmine ei ole kohane planeerimismenetluse eesmärk, vaid vahend eesmärgi (suurendada olemasolevaid mahte või mitte) saavutamiseks. See, et halduse tegevus ei ole ettenähtav, osundab hea haldustava rikkumisele. 4) Planeerimismenetluse läbiviimine pole vajalik. Vastustaja seisukoha kujundamiseks oleks "ebaseaduslike ehitiste sobivuse hindamiseks" piisanud
§-s 29 sätestatud planeeringu ülevaatamisest või halduse sisesest menetlusest. Planeerimismenetlus tähendab planeeringuga hõlmatud kinnistu omanikele möödapääsmatult kulutusi. Sobivamad oleks EhS §-s 61 toodud meetmed. Antud juhul ei ole vastustaja varasema (üksikud ettekirjutused ebaseaduslike ehitiste omanikele vastavalt EhS §-le 61, samuti varem vastustaja poolt korduvalt väljendatud selgelt eitav suhtumine ebaseaduslike ehitiste seadustamise võimalikkusesse) ja praeguse tegevuse (kehtiva detailplaneeringu muutmise algatamine) alusel võimalik hinnata, missugune on vastustaja seisukoht kõnealuste ebaseaduslike ehitiste suhtes. Seega ei ole avaliku halduse tegevus järjekindel, mis viitab ka hea haldustava rikkumisele. 5) Planeerimismenetlus ei ole mõõdukas meede. Korraldusega kõrvaldatakse kehtiva planeeringuga hõlmatud kinnistute omanike õigustatud ootus, et kehtivat planeeringut ei muudeta ilma mõjuva põhjuseta. Selline õigustatud ootus tuleneb detailplaneeringu erilistest mõjust puudutatud õigusruumile - tegemist on üldkorraldava haldusaktiga, millest lähtuvalt teevad sellega hõlmatud kinnistute omanikud ja nende naabrid endi jaoks olulisi otsuseid. Kohalik omavalitsus ei saa hea halduse tavast ja õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt asuda kord kehtestatud planeeringut muutma ilma, et selleks oleksid olemas eelnevad kinnistute omanike ja naabrite õigustatud ootust üles kaaluvad asjaolud. Selleks ei saa lugeda ebaseadusliku ehitise omaniku huvi ehitist legaliseerida. Tähtsust ei oma, kas planeeringu muutmine on kohalikule omavalitsusele võrreldes ehitusjärelvalve teostamisega rohkem või vähem kulukas meede. 6) Planeerimismenetlus käsitleb ebavõrdselt Lillevälja 11 ja 14 kinnistute omanikke võrreldes kehtiva planeeringuga hõlmatud kinnistute omanikega, sest võimaldab algatatud planeeringuga muuta Lillevälja 11 ja 14 kinnistute ehitusmahte, aga mitte nende naaberkinnistute omasid. 7) Planeeringu algatamisega riivatakse kaebajate õigustatud ootust ja mõju kinnistu väärtusele. Kaebajatele tuli üllatusena kohtu seisukoht, et nad ei tõendanud oma väidet planeeringu algatamisest tingitud naaberkinnistute väärtuse vähenemise osas. Kohus pidanuks tulenevalt uurimispõhimõttest osundama ekspertiisi läbiviimise vajadusele. 9. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et halduskohtu otsus on õige. Riigikohtu praktika kohaselt on planeerimisotsustused oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitavad. Kohtul puudub pädevus õiguspäraste planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsel õigustatud nõudma õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Kohaliku omavalitsuse otsustada on, millist menetlust ta planeeringute ülevaatamiseks
Ükski õigusakt ei keela selleks kasutada huvitatud isikute õigusi kõige paremini arvestavat ja kaitsvat planeerimismenetlust. Kaebajate väited on 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.