← Eesti

3-07-702/87

Obsah (5)§ 29§ 1§ 26§ 10§ 9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-

) § 1 lg 2 ja 3 sätestatud eesmärkide ning § 3 toodud põhimõtetega. 2) Detailplaneeringu muutmise algatamine eesmärgiga seadustada ebaseaduslik hoonestus riivab kaebajate kehtivast planeeringust tulenevat õiguspärast ootust planeeringuga hõlmatud kinnistute planeeringukohasele kasutamisele. Selgitamaks, kas planeering vastab aja nõuetele, näeb

§ 29ette planeeringu ülevaatamise menetluse.

Vastustaja haldussuutmatus ebaseaduslike ehituste püstitajaid korrale kutsuda ei saa olla planeeringu muutmise aluseks. 3) Detailplaneeringuga võib planeeritava ala omanike õigusi kitsendada üksnes korrapäraselt kaalutletud avalikust ja puudutatud isikute huvist lähtudes (PS § 32 koosmõjus

§ 1lg 2, 3 ja § 3 lg 3).

Selliseks avalikuks huviks ei saa olla ebaseaduslike ehitiste seadustamiseks kehtivate õigusaktide muutmine. Avaliku huvi puudumisel ei ole võimalik detailplaneeringut muuta, kuna see on juba kord aset leidnud avaliku ja erahuvide kaalumise väljendus. 4) Arvestades Lillevälja tn 11 ja 14 kinnistute suurust ja kehtivast detailplaneeringust tulenevat kaebajate ja naabrite õigustatud ootust, ei ole võimalik kinnistutel ebaseaduslikult püstitatud hooneid nende praeguste mahtudega „piirkonda sobitada". Seda tõendab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 24.10.2005 kiri M. Velitškole, milles märgiti, et krundil paiknev omavoliliselt püstitatud hoone ei ole ehitatud vastavalt heale ehitustavale, on ebamastaapselt suur, arhitektuuriliselt lahenduselt sobimatu ja risustab esteetiliselt ümbritsevat keskkonda. 5) Lillevälja 14 kinnistu praeguse hoonestuse seadustamine, milleks algatati detailplaneering 6korteriga elamu lubamiseks, ei ole võimalik, kuna 6-korteriga elamu juurde on vaja vähemalt 9 parkimiskohta, mis 836 m2 suurusele krundile ei mahu. 6) Ebaseadusliku hoonestuse seadustamiseks on ette nähtud sobivad vahendid. Ehitusseaduse (EhS) § 59 lg 2 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse kompetentsi. Kõnealuse ebaseadusliku hoonestuse puhul on linna poolne ehitusjärelevalve alane tegevus piirdunud üksikute ebareeglipäraste ja suhteliselt väikeste trahvidega. 7) Korralduse vaidlustamine on õigustatud, kuna tegemist on nii olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Ebaseaduslikud ehitised riivavad kaebajate 2

(8)3-07-702 õigusi - halvendavad vaadet naabrite kinnistutelt, vähendavad privaatsust. Samuti rikuvad need ehitised planeeritust suurema ehitusmahuga planeeritud ala arhitektuurilist ja ehituslikku tasakaalu. Ainuüksi planeeringu muutmise algatamine vähendab naaberkinnistute turuväärtust.
  1. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata ja leidis, et eelhaldusakti vaidlustamine enne lõplikku haldusakti on õigustatud vaid juhul, kui sellega on vältimatult kindlaks määratud lõpliku haldusakti sisu. Detailplaneeringu algatamine kujutab endast planeerimismenetluse esimest etappi, milles planeering on alles ettevalmistavas staadiumis ja ei ole teada, kas üldse ja milline planeering kehtestatakse. Planeerimismenetluse vaheetappe saab vaidlustada üksnes juhul, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest või kui menetlusnorme on rikutud viisil, mis muudab võimatuks kaebajate õiguste ja huvide asjakohase arvestamise. Käesoleval juhul ei ole teada, kas detailplaneering sellisel kujul ka kehtestatakse ja tegemist ei ole olulise menetlusveaga. Detailplaneering algatati järgimaks head haldustava ebaseaduslike hoonete suhtes põhjaliku analüüsi tegemiseks ja järgnevaks otsustamiseks. Kohalik omavalitsus peab järelevalve korras kaaluma erinevaid huve kogumis ja tegema vajadusel ettekirjutusi ja otsustusi, mis on kõige otstarbekamad kujunenud olukorras. Lillevälja tn 11 ja 14 valminud ja olemasolevad ehitused ei ole mitte õigusliku aluseta püstitatud ehitised, vaid ehitised, mis ei ole ehitatud vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloale. Ettekirjutused ja trahvid nende vastavusse viimiseks ehitusprojektile ja ehitusloale ning seega ka nende väljaandmisel aluseks olnud detailplaneeringule, ei ole andnud rahuldavat tulemust. Riigikohus on asunud seisukohale, et juba valmis hoonete lammutamine ei ole reeglina mõistlik. Mitteprojektipärase ehitamise tagajärgede kõrvaldamist ei saa nõuda, kui kõrvaldamise kulud ületaksid kaebajale tekkinud kahju. Kaebajatel ei ole halduskohtusse pöördumise õigust, kuna kaevatav eelhaldusakt ei riku nende õigusi ega piira nende vabadusi. Samuti ei nähtu kaebusest, et kaebajatele kuuluks servituudist tulenev õigus keelata naabril püstitada ehitist üle teatud kõrguse, saada piiramata mahus loomulikku valgust või keelata kõike, mis võib takistada väljavaadet kinnistult. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-3-1-59-02, et kaebuse esitajatel ei ole põhjendatud huvi, kui haldusakt või toiming ei riku ega ole kunagi rikkunud tema õigusi.
  2. Kolmandad isikud A. Gitelman ja A. Sidjolkin palusid jätta kaebuse rahuldamata, leides, et vaidlustatud korraldus ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi.
  3. Kolmas isik T. Anossova palus jätta kaebuse rahuldamata ja leidis, et käesolevas asjas ei ole kohaldatav analoogia Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-44-05 toodud olukorraga. Detailplaneeringu algatamine ei mõjuta kellegi õigusi, mistõttu on alusetu kaebajate väide, justkui oleks planeeringu algatamine iseenesest seadusvastane. Kaebajate subjektiivseid õigusi ei ole detailplaneeringu algatamisega rikutud ja neil puudub õigus halduskohtusse pöörduda. Väide, nagu vähendaks planeeringu muutmise algatamine naaberkinnistute turuväärtust, on oletuslik.
  4. Kolmandad isikud M. Velitško, I. Velitško, J. Velitško, B. Koulikov ja L. Deforž palusid jätta kaebuse rahuldamata. Kaebusest ei nähtu, milles seisneb oluline menetlusviga, mis tingib detailplaneeringu edasise menetluse õigusvastasuse. Planeerimismenetluse lõpetamine algatamisstaadiumis tähendaks, et isikute (sh kaebajate) huvid ja vajadused jäävad tähelepanuta. Vastustaja valis kõige õigema tee Lillevälja tn 11 ja 14 kinnistutele õigusliku aluseta ehitatud elamute sobivuse selgitamiseks ja sellele vastavalt kinnistute ehitusõiguse määramiseks. Trahvide jätkuv määramine ei lahendaks tekkinud probleeme.
  5. Tallinna Halduskohtu 20.12.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebajatelt mõisteti võrdsetes osades (igaühelt 1475 krooni) välja kolmanda isiku T. Anossova kasuks kohtukulud summas 5900 krooni ning M. Velitško, I. Velitško, B. Koulikovi, J. Velitško ja L. Deforži 3
(8)3-07-702 kasuks summas 5900 krooni (igaühelt 295 krooni). Kaebajatelt mõisteti võrdsetes osades (igaühelt 110,25 krooni) välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud summas 441 krooni. 1)

§ 26

sätestab, et planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega ei näe

otsesõnu ette haldusorganite toimingute ja eelhaldusaktide vaidlustamise võimalust planeerimismenetluse varasemates etappides ega sätesta erinevate etappide käigus sooritatavate toimingute ja antavate aktide halduskohtus vaidlustamise võimalust, nagu leidis ka Riigikohus 18.02.2002 otsuses nr 3-3-1-8-

  1. Samas leiti, et sellest reeglist võib teha erandi otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomika põhimõttest, mida võimaldab haldusmenetluse seadus (HMS) §
  2. Erandlikult on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (vt ka 3-3-1-44-05). 2) Asja materjalidest ei nähtu menetlusviga ega kaebajate õiguste rikkumist, mille puhul oleks võimalik nimetatud erand teha.

ei näe ette, et juba kehtestatud detailplaneeringute alal uue detailplaneeringu algatamisele peaks tingimata eelnema §-s 29 ettenähtud menetlus, nagu väidavad kaebajad. See nõue oleks vastuolus

§ 10

lg-s 1 sätestatud igaühe õigusega taotleda planeeringu algatamist.

§ 29

mõte on eelkõige seotud kohaliku omavalitsuse üldise kohustusega jälgida planeeringute elluviimisega seotud küsimusi. Samas ei välista

§ 29

seda, et kohalik omavalitsus võib selle kohustuse täitmisel ilmnenud asjaoludel algatada kehtiva detailplaneeringu muutmise.

§ 29

ei näe ette mingit konkreetset menetluskorda, vaid eelkõige kohustuse kohalikule omavalitsusele kehtestatud planeeringud üle vaadata. Kuidas kohalik omavalitsus seda teeb, on tema kaalutlusõiguse küsimus. Antud kaebuse lahendamisel ei oma

§ 29

tähendust ka seetõttu, et planeeringu algatamist taotles eraõiguslik isik, mitte kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus rakendas antud juhul talle

§ 10lg 5 antud diskretsiooniõigust otsustada detailplaneeringu algatamine.

3) Kohus ei nõustunud ka kaebajate väitega, mille kohaselt on detailplaneeringu algatamise eesmärk ebaseaduslik ja sellest tulenevalt on välistatud õiguspärase detailplaneeringu vastu võtmine. Nii

loogika kui kohtupraktika näitavad, et planeeringu algatamine ei tähenda, et see tingimata vastu võetakse. Kogu planeeringumenetlus on kujundatud selliselt, et kõik asjast huvitatud isikud saaksid ilma takistusteta selle jooksul oma seisukoha ja arvamuse koostatava detailplaneeringu suhtes välja öelda. Kohalik omavalitsus peab kõiki neid seisukohti ja huvisid kaaluma ja alles seejärel, kui kaalutluse tulemusel kehtestamine osutub otstarbekaks ja õiguspäraseks, langetama põhjendatud otsuse planeeringu kehtestamiseks või tagasilükkamiseks. 4) Kohalikul omavalitsusel on õigus põhjendatud juhtudel muuta kehtivat detailplaneeringut. Tänapäeval on ehitustegevus väga aktiivne ja inimeste arusaamad vajadustest muutuvad. Lisaks vahetuvad tavapärase tsiviilkäibe raames sageli maa- ja majade-korterite omanikud. Uutel omanikel on samasugune õigus nagu senistel elanikel ja naabritel, taotleda endale meeldiva elukeskkonna loomist läbi selleks seaduses ettenähtud vahendite. Kohalikul omavalitsusel on aga tulenevalt eeltoodust kohustus vastavate taotluste saabumisel neid menetleda. Käesoleval juhul on kahel kehtiva detailplaneeringu alale jäävale krundile püstitatud ebaseaduslikult detailplaneeringus ettenähtust suuremad hooned. 5) Nähtuvalt asjas esitatud tõenditest on kohalik omavalitsus rakendanud talle ehitusseadusega lubatud vahendeid ehitusjärelevalve teostamisel ebaseadusliku ehitustegevuse takistamiseks. Sellele vaatamata on ebaseaduslikud ehitised valminud. Tulenevalt tekkinud olukorrast ja nende ehitiste omanike taotlusest algatada kehtiva detailplaneeringu muutmine, on vastustaja kaalutlusõiguse alusel võtnud vastu kaevatava korralduse eesmärgiga „Haabersti linnaosas paiknevate Lillevälja tn 11 ja 14 kinnistutele õigusliku aluseta rajatud elamute ehitusmahtude sobivuse selgitamine antud keskkonda ja vastavalt sellele krundi piiride ning kinnistute 4

(8)3-07-702 ehitusõiguse määramine, Lillevälja tee 14 kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine elamu ja ärimaast elamumaaks ja Lillevälja tänava rekonstrueerimiseks vajaliku maa määramine." Nimetatud eesmärk ei ole seadusega vastuolus, sest vastab nii

§ 9

lg 2 p 2, 3 ja 4 ja lg 4 kui ka

§ 1lg 2 ja 3 toodule.

Neis sätetes ega

-s tervikuna ei sisaldu keeldu seadustada ebaseaduslikult püstitatud ehitis läbi planeerimismenetluse. Lisaks kaebajate huvidele tuleb vastustajal algatatud planeerimismenetluse käigus kindlasti kaaluda ka protsessi algatanud ja käesolevas menetluses kolmandate isikutena osalevate isikute huvisid. 6) Käesolevas asjas ei ole kohaldatav analoogia Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-44-05 toodud olukorraga, sest Riigikohtu seisukoht oli tingitud muuhulgas asjaolust, et planeeringu algatamine mõjutas isikute õigusi õigusvastselt võõrandatud maa tagastamise menetluse peatamise teel ning sellise õiguste riivamise puhul tekkis vajadus otsustada eelnevalt detailplaneeringu algatamise võimaluse üle. Antud asjas ei mõjuta detailplaneeringu algatamine kellegi õigusi. Seetõttu on alusetu kaebajate väide, et planeeringu algatamine on iseenesest seadusevastane. 7) Riigikohus leidis 26.11.2002 otsuses nr 3-3-1-64-02, et juba valmisehitatud hoonete lammutamine ei ole alati mõistlik ja et mitteprojektipärase ehitamise tagajärgede kõrvaldamist ei saa nõuda, kui kõrvaldamise kulud ületaksid kaebajale tekitatud kahju. Seega pole püstitatud omavoliliste ehitiste osaline või täielik lammutamine mitte igakord põhjendatud isegi siis, kui rikkumist teistmoodi kõrvaldada ei saa. Igal juhul tuleb enne taolise otsuse langetamist kaaluda asjassepuutuvate isikute huve ja arvestada ka ebaseaduslikult ehitatud ehitise omanike huve. Algatatud planeerimismenetlus võimaldab kohalikul võimul lähtudes HMS ja

üldistest põhimõtetest läbi planeerimismenetluse kõige paremini kujunenud olukorras kaaluda erinevaid huvisid ja kujundada välja edasine tegevus. 8) Planeeringu kehtestamisest ei teki õiguspärast ootust, et seda uute asjaolude ilmnemisel ei muudeta. Kuna

annab igaühele sisuliselt piiramatu võimaluse teha detailplaneeringu algatamise ettepanek, ei saa sellist ootust juba põhimõtteliselt tekkida. Asjakohatud on väited, justkui põhjustaks algatatud planeerimismenetlus kaebajatele liigseid kulusid, sest nad peavad esitama vastuväiteid ja oma huve kaitsma. Planeerimismenetlus toimub seaduse alusel ning selle üks põhimõtetest on planeeringust huvitatud isikute seisukohtade väljaselgitamine ja kaalumine. Ilma seisukohti väljendamata ei saa huvisid kaitsta. Planeeringu täpse täitmise ja õiguskorra tagamine ei ole ainus kaitsmist vääriv avalik huvi. Avalik huvi võib seisneda ka selles, et ebaseaduslikud ehitised, mida on võimalik seadustada, seadustatakse põhjendatud juhtudel ühiskonnale ja selle liikmetele võimalikult väheste kulutustega. Nende kahe risti vastukäiva huvi kaalumine on vastustaja kaalutlusõiguse peamiseks sisuks käesoleva kohtuasja aluseks oleva olukorra edasisel lahendamisel. 9) Kohus ei nõustunud väitega, et ainuüksi planeerimismenetluse algatamine riivab kaebajate õigusi - halvendab vaadet naabrite kinnistult, vähendab päevavalgust ja kinnistute turuväärtust. Kahe esimese puhul ei riiva kaebajate õigusi mitte planeeringu algatamine, vaid ebaseaduslik ehitustegevus. Kolmas väite on tõendamata. Kaebajad ei esitanud kaebuses viidatud ekspertiisi. 10) Kaebajad ei tõendanud, et eksisteerivad erilised asjaolud, mis võimaldaksid vaidlustada kohtus Tallinna Linnavalitsuse 28.02.2007 korralduse nr 344-k ja selle tühistada. Toiming on seaduspärane, selle sooritamisel ei ole tehtud olulisi menetlusvigu ning see ei riiva kaebajate subjektiivseid õigusi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 8. M. Kausi ja O. Velleste apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada nende kaebused uue otsusega järgmistel põhjendustel. 1) Igaühel on küll õigus teha kohalikule omavalitsusele ettepanek planeerimismenetluse algatamiseks, kuid kohalikul omavalitsusel puudub vastav kohustus. Kohus ei kontrollinud, kas korralduse vastuvõtmisel teostati seadusest tulenevat kaalutlusõigust kohaselt või mitte. 5

(8)3-07-702 2) Kaalutlusotsus on kaalutlusvigadega. Vastustaja ei ole kaevatava korralduse vastuvõtmisel kaalumist läbi viinud, sest esindaja väitel ei ole planeerimismenetluse algatamiseks erinevate osapoolte huvide kaalumine vajalik, see leiab aset planeerimismenetluse käigus. Isegi kui vastustaja teostas diskretsiooniõigust, on seda kaebajate arvates tehtud puudulikult. 3) Planeerimismenetlus ei ole kohane meede. Korraldusega nr 344-k algatatud planeerimismenetluse eesmärk ei vasta seadusele (

§ 9

lg 2 koosmõjus

§ 1lg 2).

Korralduses formaalselt korrektsena näiva eesmärgi kirjelduse taga ei peitu muud, kui vastustaja soov kõnealused ebaseaduslikud ehitised planeeringu muutmise teel seadustada. Väärib tähelepanu, et vastustaja sõlmis enne menetluse algatamist vastava planeerimismenetluse korraldamise ja rahastamise lepingu planeerimismenetluse algatamise ettepaneku teinud isikuga ning Lillevälja tn 11 ja 14 omanikega seotud isikute poolt algatatud planeering on läbinud kooskõlastusringi. Ebaseaduslike ehitiste ehitusmahtude sobivuse hindamine, ebaseaduslikest ehitusmahtudest lähtuv krundi piiride ja ehitusmahtude muutmine ei ole kohane planeerimismenetluse eesmärk, vaid vahend eesmärgi (suurendada olemasolevaid mahte või mitte) saavutamiseks. See, et halduse tegevus ei ole ettenähtav, osundab hea haldustava rikkumisele. 4) Planeerimismenetluse läbiviimine pole vajalik. Vastustaja seisukoha kujundamiseks oleks "ebaseaduslike ehitiste sobivuse hindamiseks" piisanud

§-s 29 sätestatud planeeringu ülevaatamisest või halduse sisesest menetlusest. Planeerimismenetlus tähendab planeeringuga hõlmatud kinnistu omanikele möödapääsmatult kulutusi. Sobivamad oleks EhS §-s 61 toodud meetmed. Antud juhul ei ole vastustaja varasema (üksikud ettekirjutused ebaseaduslike ehitiste omanikele vastavalt EhS §-le 61, samuti varem vastustaja poolt korduvalt väljendatud selgelt eitav suhtumine ebaseaduslike ehitiste seadustamise võimalikkusesse) ja praeguse tegevuse (kehtiva detailplaneeringu muutmise algatamine) alusel võimalik hinnata, missugune on vastustaja seisukoht kõnealuste ebaseaduslike ehitiste suhtes. Seega ei ole avaliku halduse tegevus järjekindel, mis viitab ka hea haldustava rikkumisele. 5) Planeerimismenetlus ei ole mõõdukas meede. Korraldusega kõrvaldatakse kehtiva planeeringuga hõlmatud kinnistute omanike õigustatud ootus, et kehtivat planeeringut ei muudeta ilma mõjuva põhjuseta. Selline õigustatud ootus tuleneb detailplaneeringu erilistest mõjust puudutatud õigusruumile - tegemist on üldkorraldava haldusaktiga, millest lähtuvalt teevad sellega hõlmatud kinnistute omanikud ja nende naabrid endi jaoks olulisi otsuseid. Kohalik omavalitsus ei saa hea halduse tavast ja õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt asuda kord kehtestatud planeeringut muutma ilma, et selleks oleksid olemas eelnevad kinnistute omanike ja naabrite õigustatud ootust üles kaaluvad asjaolud. Selleks ei saa lugeda ebaseadusliku ehitise omaniku huvi ehitist legaliseerida. Tähtsust ei oma, kas planeeringu muutmine on kohalikule omavalitsusele võrreldes ehitusjärelvalve teostamisega rohkem või vähem kulukas meede. 6) Planeerimismenetlus käsitleb ebavõrdselt Lillevälja 11 ja 14 kinnistute omanikke võrreldes kehtiva planeeringuga hõlmatud kinnistute omanikega, sest võimaldab algatatud planeeringuga muuta Lillevälja 11 ja 14 kinnistute ehitusmahte, aga mitte nende naaberkinnistute omasid. 7) Planeeringu algatamisega riivatakse kaebajate õigustatud ootust ja mõju kinnistu väärtusele. Kaebajatele tuli üllatusena kohtu seisukoht, et nad ei tõendanud oma väidet planeeringu algatamisest tingitud naaberkinnistute väärtuse vähenemise osas. Kohus pidanuks tulenevalt uurimispõhimõttest osundama ekspertiisi läbiviimise vajadusele. 9. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et halduskohtu otsus on õige. Riigikohtu praktika kohaselt on planeerimisotsustused oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitavad. Kohtul puudub pädevus õiguspäraste planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsel õigustatud nõudma õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Kohaliku omavalitsuse otsustada on, millist menetlust ta planeeringute ülevaatamiseks

§ 29mõttes kasutab.

Ükski õigusakt ei keela selleks kasutada huvitatud isikute õigusi kõige paremini arvestavat ja kaitsvat planeerimismenetlust. Kaebajate väited on 6

(8)3-07-702 oletuslikud ja tulenevalt asjaolust, et planeerimise käesolevas etapis ei ole teada, kas üldse ja millisel kujul detailplaneering kehtestatakse. Pindi Kinnisvara hindaja Tõnis Meisteri koostatud arvamus ei käsitle konkreetset olukorda planeeringupiirkonnas ega tõenda midagi.
  1. M. Velitško, I. Velitško, B. Koulikov, J. Velitško ja L. Deforž palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebajate väited on vastuolulised. Esmalt väidavad nad, et ehitusmahu sobivuse hindamiseks ei ole planeerimismenetlus kohane meede, samas leiavad, et kehtiva detailplaneeringuga on ehitusmahud kindlaks määratud. Planeerimismenetlus on antud juhul õige ja kohane meede, sest läbi selle saavad kõik isikud, sh kaebajad kaasa rääkida ehitusmahtude sobivuse küsimuses. Kui kaebajad tahavad oma kinnistute ehitusmahtu muuta, peavad nad ise avaldama soovi vastavate detailplaneeringute muutmiseks. Isegi kui kaebajatel oleks kaebeõigus ja kui tegemist oleks diskretsioonivigadega, siis need ei kujutaks endast selliseid vigasid, mis kindlasti tooks kaasa ebaõige lahenduse.
  2. T. Anossova vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja leiti, et esitatud tõendist ei nähtu, kuidas detailplaneeringu algatamine mõjutab kaebajate kinnisvara väärtust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks ning uue otsusega M. Kausi ja O. Velleste kaebuste rahuldamiseks alust. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud õigesti tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ei pea halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  4. Halduskohus leidis õigesti, et kaevatav detailplaneeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt, tegemist on menetlustoiminguga, mida saab halduskohtus erandlikult vaidlustada nii nagu ka lõplikule haldusaktile (detailplaneeringu kehtestamise otsusele) eelnevat akti juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane, või kui see rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Halduskohtu seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt Riigikohtu 18.02.2002 otsus nr 3-3-18-02, 13.10.2005 otsus nr 3-3-1-44-05, Riigikohtu 23.04.2008 otsus nr 3-3-1-12-08).
  5. M. Kausi ja O. Velleste väitel riivab planeeringu algatamine nende õigustatud ootust ja mõju kinnistu väärtusele. Kaebajatel võib kehtestatud detailplaneeringust kui soodustavast haldusaktist tekkida arvestatav usaldus selle kehtima jäämise suhtes. See ei tähenda aga, et kohalikul omavalitsusel poleks üldse kaalutusruumi detailplaneeringu muutmiseks. M. Kausi ja O. Velleste poolt ringkonnakohtule esitatud Pindi Kinnisvara hindaja Tõnis Meistri arvamus ei tõenda, et planeeringu algatamine tingiks nende kinnistute väärtuse vähenemist. Tallinna üldplaneeringu järgi on kõnealuse ala juhtfunktsiooniks ettevõtluse segahoonestusala, kus võib paikneda nii ettevõtlus kui ka elamud.
  6. Halduskohus selgitas kohtuotsuse punktides 14 – 17 detailplaneeringu algatamist ja menetlemist ning ehitusjärelevalve teostamist kohaliku omavalitsuse poolt. Ka ringkonnakohtu 7
(8)3-07-702 arvates ei saa pidada detailplaneeringu algatamise eesmärki ebaseaduslikuks ja õiguspärase detailplaneeringu vastuvõtmist välistavaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole M. Kausil ja O. Vellestel alust nõuda, et kohalik omavalitsus peaks suutma lahendada planeeringu alal tekkinud probleemid ilma planeerimismenetlust läbiviimata. Planeeringumenetluses osalejatele kaasnevad aga paratamatult kulutused, mille tegemise suuruse ja vajalikkuse üle tuleb otsustada menetlusosalistel endal.
  1. Halduskohus järeldas õigesti, et M. Kausil ja O. Vellestel puudub kohtuotsuse põhjenduste punktis 13 toodud erandlik kaebeõigus. Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu sedavõrd olulist menetlusviga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane, ega M. Kausi ja O. Velleste õiguste rikkumist sõltumata menetluse lõpptulemusest.
  2. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohalikul omavalitsusel tuleb kaasata kaebuse esitajad aktiivselt detailplaneeringu koostamise menetlusse ning kaaluda nende huve juba kõnealuse detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamisel. Planeeringu algatamine ei tähenda, et Lillevälja tn 11 ja 14 püstitatud ehitised oleksid seaduslikud. Kui kaebuse esitajad leiavad, et nimetatud ehitised rikuvad nende õigusi, võivad nad pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ja taotleda ehitiste lammutamiseks ettekirjutuste tegemist. Samuti võivad kaebuse esitajad esitada Harju Maakohtule asjaõigusseadusest tulenevaid asjakohaseid nõudeid oma õiguste rikkumise kõrvaldamiseks või rikutud õiguste taastamiseks.
  3. Neil põhjendustel jäävad M. Kausi ja O. Velleste apellatsioonkaebused rahuldamata ning halduskohtu otsus vaidlustatud osas muutmata.
  4. Kolmandate isikute M. Velitško, I. Velitško, B. Koulikovi, J. Velitško ja L. Deforži esindaja märkis, et halduskohus rahuldas nende menetluskulud hüvitamise taotluse osaliselt, kokkuleppel esindatavatega loevad nad väljamõistmata jäetud kulud apellatsioonimenetluse kuludeks ja paluvad välja mõista kokku summas 11 800 koos käibemaksuga. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust, et menetlusosaline saaks halduskohtus põhjendamatuteks peetud menetluskulusid lugeda apellatsioonimenetluse kuludeks. HKMS § 93 lg 1 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Nimetatud nõue kehtib kõigis kolmes kohtuastmes. Kolmandad isikud ei esitanud ringkonnakohtule tõendeid apellatsioonimenetluses kulude kandmise kohta ning nende taotlus jääb seetõttu rahuldamata.
  5. Kolmanda isiku Tamara Anossova esindaja taotles apellatsioonimenetluses kantud 6 018 krooni väljamõistmist ja esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad M. Kausilt ja O. Vellestelt välja mõistmisele HKMS § 93 lg 5 alusel. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.