§-de 29 lg. 1 p.-d 1-2, 60 lg. 1, 61 lg. 1,4,6 alusel. 28.06.2007.a. kohtule saabunud avalduses suurendab hageja nõutavat elatusraha ja palub kostjalt elatis välja mõista igakuise elatusrahana 1 800 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 10.04.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt. Kostja pole nõus hageja põhjendustega abielu lahutamiseks. Pole kostja terrorit, hageja lihtsalt ei soovi enam kostjaga kooselu jätkata, sest elab sisuliselt teise mehega. Hageja asus tööle baari, lapsi hoiavad suvalised isikud ja kostja ei soovi, et tema laps kasvaks olukorras, kus lapse eest ei hoolitseta. Kuna hageja on poolte ühise lapse suhtes käitunud vastutustundetult, siis esitab kostja vastuhagi. III. Kostja vastuhagi. Vastuhagi esitaja selgitab, et tal oli 03.10.2006.a. tööõnnetus, millest tingituna ta viibis taastusravil kuni 26.01.2007.a. Pärast taastusravilt naasmist tekkisid poolte vahel arusaamatused, mille tulemusena oli hageja sunnitud kodunt lahkuma ja asuma elama oma isa juurde. Lapsega pole hagejal õnnestunud kokku saada. Kostja käib tööl baaris ja öisel ajal. Lapsi hoiavad suvalised isikud. Kostja on pöördunud tagasi oma vanade elukommete juurde ega oma vastutustunnet oma laste suhtes. Pooltel on alla aastane laps, kes vajab turvatunnet ja kindlat kodu. Hagejal on renoveerimisel kinnisvara Rakveres. Senikaua saab laps koos hagejaga elada hageja isa juures, kus on väga head tingimused lapse kasvatamiseks. Kuna hageja ei saa ka täiskohaga tööl käia, on tagatud piisav järelevalve lapse üle. Hageja on proovinud pereelu kostjaga korraldada ja pannud aegu kinni perenõustaja ja teiste spetsialistide juurde, kuid kokkulepet ei ole kostjaga õnnestunud saavutada. Hageja soovib oma last ise kasvatada ja tal on selleks olemas kõik vajalikud tingimused. Hageja on arvamusel, et lapsel peab olema üks isa, aga mitte iga vähese aja tagant nn. uus isa. Hageja palub määrata xxxx.a. sündinud E ’i elukohaks K G ’i elukoht, mis momendil xxxx. Hageja palub menetlusse kaasata Sõmeru Vallavalitsus. IV. Asja kohtulik arutelu. 2 Kohtuistungil hageja esindaja seletab, et poolte abielusuhted on lõppenud 2007.a. jaanuarikuust, elatakse eraldi. Abielu pole võimalik jätkata. Ühisvara pooltel ei ole. Hageja palub abielu lahutada, jätta vastuhagi rahuldamata, lapse elukohaks jätta ema elukoht ja välja mõista elatis laps E ülalpidamiseks, sest kostja pole lapse jaoks raha andnud. Hageja on lapsehoolduspuhkusel, ta saab hakkama, kuid kostja rahaline toetus E oleks vajalik, sest teiste laste isad maksavad elatist. Kostja kohtuistungil on abielu lahutamisega nõus ja samuti nõus elatise väljamõistmisega, kui kohus nõnda otsustab. Kostja palub aga määrata lapse elukohaks isa elukoht. Kostja esindaja selgitab, et just kostja on seda last soovinud, ta on võimeline oma last kasvatama. Kostjal on ka paremad materiaalsed tingimused lapse ülalpidamiseks, tema eest hoolitsemiseks ja lapse kasvatamiseks. Kui laps elab isa juures on ka hagejal kergem oma teisi lapsi kasvatada. Kostja esindaja palub vastuhagi rahuldada, määrata laps E elukohana kindlaks K G ’i elukoht, abielu lahutada ja jätta elatis välja mõistmata. V. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et poolte abielu tuleb lahutada, sest
2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtuistungil hageja palub abielu lahutada. Pooled elavad eraldi. Hageja välistab igasuguse kooselu võimaluse kostjaga. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Ühisvara osas vaidlust esitatud ei ole.
3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Vastuhagi on esitatud lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes.
kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Vanemad ei ole lapse elukoha osas kokku leppinud, kuna abikaasade kooselu pärast kostja ravilt koju naasmist ei sujunud ja kostja pidi ühisest kodust lahkuma ning poolte ühine laps jäigi senisesse koju, oma ema ehk hageja juurde.
1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning lg. 4 järgi vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Kõigi menetlusosaliste räägitu kohtuistungil ja poolte senine omavaheline suhtlemine kinnitas, et mõlemad vanemad soovivad oma last kasvatada ja mõlemal vanemal on ka selleks vajalikud tingimused olemas. Selletõttu peab kohus vajalikuks hinnata poolte taotlust last kasvatada lapse huvidest lähtuvalt. Kostja väitel elab ta praegu isa juures ridaelamus, kus on olemas eraldi tuba lapse jaoks, Rakvere linnas on kostjal kinnistu, kuhu on registris registreeritud ka hageja ja hageja teised lapsed. Elukohast oleneb lasteaiakoht Rakveres. Kostja on lasteaiakoha lapsele juba ka broneerinud. Kostja väitel on teda ja tema venda-õde kasvatanud samuti isa üksinda ja on sellega hakkama saanud. Selletõttu on kostja veendunud, et ka tema saab oma lapse kasvatamisega hakkama. Kostja kinnitab, et ta saab töötada ja oma tööd seada nii, et saab lapse eest hoolitseda ja lapse elu korraldada ning et ta ei vaja lapse ülalpidamiseks hagejalt ka materiaalset toetust. Kostja soovib, et tema laps kasvaks ühe ja ainsa isa juures, mitte tingimustes, kus lapse ema ebapüsivate meestuttavate puhul ei ole see tagatud, lapsega suhtlemine aga takistatud. Kostja on veendunud, et ka hageja praegune meestuttav ei ole sobiv isik tema lapse isaks, sest tegemist on kostja enda kauaaegse sõbraga. Hageja kinnitusel elab tema üürikorteris, kus lisaks temale ja poolte ühisele lapsele elavad veel hageja kaks last ja tädipoeg. Viimane annab igas kuus ka 6 000 krooni, et saaks maksta üüri ja muud maksud. Eluasemekulud on talvel 4 500 krooni, suvel vähem. Hageja on veendunud, et üürilepingut niipea üles ei öelda, sest üürileandjaks on tema hea tuttav. Hageja leiab, et ka ühisel lapsel on eluks ja kasvamiseks hageja juures kõik tingimused olemas, tal on oma kodu, kus on õde-venda, kostja saab igal ajal lapsega suhelda, kui ta seda soovib. Hageja soovib, et laps jääks elama hageja juurde ja kostja maksaks elatusraha nagu seda teevad ka teiste laste isad. Hageja kinnitab, et registris on kogu nende pere kirjutatud Rakveres Võidu tänaval asuvale kostja kinnistule, sest muidu poleks lapsed saanud Rakvere lasteaeda ja kooli. Hageja soovib, et laps oleks ka edaspidi Rakvere linna kodanik, sest Sõmerul lasteaeda pole ja Rakveres asuvasse lasteaeda ilma linnaregistris olemiseta ei võeta. 3
MS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei saa väikelapsega hakkama, ei ole ümber lükanud kostja väiteid, et laps eostati ja sünnitati just kostja soovil. Viimane väide on seda usutavam, et hagejal kostjaga abiellumisel oli juba kaks last olemas. Hageja pole tõendanud, et lapse elukoht isa praegustes elutingimusteks poleks lapsele turvaline või ei tagaks lapse igapäevaeluks ja arenguks vajalikke tingimusi või et hageja elamistingimused oleksid sedavõrd kostja omadest sobivamad, et laps peaks nimelt neis tingimustes kasvada saama. Sõmeru valla sotsiaaltöötaja teatel on kostja praeguses elukohas olemas lapsele valmis seatud omaette tuba. Hageja ei selgitanud ega ka tõendanud, et kostja lapse isana ei suuda oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Võttes arvesse poolte majanduslikke tingimusi, peab kohus tagatumaks kostja tingimusi, sest kohtuliku arutelu käigus leidis kinnitust, et hagejal puudub oma kindel sissetulek, millest ta suudaks enda ja oma laste ülalpidamise tagada. Hageja ei tööta, tädipoeg aitab, kuid väidetavalt seni, kuni ta elab hagejaga samas korteris, hageja väitel aitas talle sõiduauto osta sõbranna ning tal on tasuda ka rahalised kohustused. Samuti ei lükanud hageja ümber kostja väiteid hagejal uue meestuttava olemasolu kohta. Järelikult pole põhjendatud jätta last elama ja kasvama ebapiisavatesse ja ebaselgetesse majanduslikesse oludesse ja ebapüsivate suhete keskkonda, kui lapse isa soovib ja suudab sellise olukorra välistada. Kui laps jääkski ema juurde, puuduks seal ikkagi harmooniline keskkond, kus oleks küll kasuvend ja -õde, kuid samaaegselt puuduks isa-ema armastus ja hellus ning vastastikune lugupidamine üksteise vastu. Kohus ei saa võtta aluseks valla esindaja arvamust, et laps võiks siiski jääda ema juurde, kuna selline seisukoht jäi põhistamata. Vastupidi, valla esindaja leidis, et kuna mõlemad vanemad soovivad oma last kasvatada, tuleks püüda korraldada lapse elu nii, et ta saaks mõlema vanema hoolt ja armastust võrdselt. Kohus on seisukohal, et kui mõlemad vanemad armastavadki oma last, aga nad ei ela koos, siis pole võimalik jagada päevi, kuid ja aastaid selliselt, et laps viibiks ajaliselt võrdselt kummagi vanema juures. Lapsest lahus elamine vähendab paratamatult vanema ja lapse koosolemise võimalusi. Lapsel peab olema oma kindel elukoht, kus teine lapsevanem saaks lapsega vabalt ja sundimatult suhelda. Seega on vajalik lapsele määrata üks ja kindel elukoht.
S §-le 28 on ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapsel õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Lapse huvidest lähtuvalt tuleb tagada lapsele õigus suhelda temast lahus elava vanemaga. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Tulenevalt poolte selgitustest ja käitumisest asja menetluse kestel ei saa kohtu arvates pidada tõenäoliseks, et lapse jäämisel ema juurde, saaks isa ühise lapsega lapse praeguses elukohas vabalt ja sundimatult suhelda või teda sealt enda juurde võtta. Kohtu arvates on lapsele vähem traumeeriv, kui lapsega suhtlemist, sellekohase soovi korral, korraldatakse lapse isa elukoha kaudu, sest lapse isa minek lapse ema elukohta ei ole kummalegi vanematest vastuvõetav ning selletõttu tuleks otsida muid võimalusi lapse üleandmiseks ja koju tagasi toomiseks. Samas ilmneb hageja seletusest, et tal on auto, millega ta saab alati sõita ka Rakverre, kus üks lastest käib koolis ja teine lasteaias. Seega pole tal takistusi igal ajal suhelda ka oma pisima lapsega kas Näpil või ka Rakveres. Kohtu jaoks on lapse elukoha määramisel oluline ka hageja enda soov, et laps oleks Rakvere linna kodanik. Asja menetluse ja arutelu kestel selgus, et kostja ei soovinud hüljata perekonda ega ole olnud abielu lahutamisest huvitatud. Kostja on pöördunud erinevate spetsialistide ja õiguskantsleri poole, et saada abi pereprobleemile, selgitust ja toetust soovile kasvatada oma last ise. Kohus jõudis arvamusele, et kostja lapse isana suudab oma last armastuse ja hellusega kasvatada ning teda eluks ette valmistada. Kohtu arvates ei ole üksnes see, et lapsele on oluline ema hoolitsus ja et laps on seni olnud pidevalt koos emaga ning tal puudub isaga üksi elamise kogemus, põhjuseks, et jätta lapse elukohaks tema ema elukoht. Tuvastatust lähtuvalt tuli kohus järeldusele, et laps E G ’i huvides on määrata tema elukohaks isa K G ’i igakordne elukoht. Kuna lapse elukohaks jääb tema isa elukoht ja K G 4 elatise väljamõistmise soovi ei ole avaldanud, jääb hagi elatise nõudes rahuldamata. TsMS § 164 lg. 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kohus juhindus
§-de 29 lg. 2, 50-51, TsMS §-de 164, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent S.Tooming I.Golubev Viru Ringkonnakohus 08.10.2008.a otsustas:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.