Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE Pooltevaheline müügitehing fikseeriti 07.02.
) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt
Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Asja materjalidest nähtub, et menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude) on 04.12.2008. a isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte saanud kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Reio Reial (tl 15). Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lõike 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 101 lõike 1 punktide 1 ja 6 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 108 lõikest 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lõige 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud kaupade eest tasumiseks esitatud arvega (tl 9), väljavõttega kostja tasumistest (tl 10), kostja võlgnevuse väljavõttega hageja raamatupidamisest (tl 8) ning viivise võlgnevuse arvestusega (tl 7). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 208 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega G. OÜ hagi D. OÜ vastu võlgnevuse 9 930 krooni ja viivise 9 900 krooni nõudes. Vastavalt
lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt
lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2 Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.