KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-7011 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2008. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 22. mai 2008. a
) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (
§ 49
). Elatise väljamõistmisel arvestatakse vanemate ülalpidamisvõimet, mis tähendab seda, et vanem, kellel on parem varaline seis, peab võtma lapse ülalpidamiskulude katmisest osa suuremas ulatuses, kui väiksema ülalpidamisvõimega lapsevanem. 3 13. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
§ 60lg 1).
14. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (
§ 61lg 2).
- Kohus nõustub hagejaga, et
- a väljamõistetud elatis ei ole piisav, et katta
- aastase tütarlapse ülalpidamiskulusid ja elulisi vajadusi, samuti sellega, et kostja ülalpidamisvõime on parem kui hagejal. Alates
- aprillist
- a kostjalt välja mõistetud elatis 1 000 krooni.
- a arvestas kohus elatise väljamõistmisel mõlema vanema ülalpidamisvõimega (sissetulek / ülalpeetavate arvuga), samuti sellega, et kostjal oli uuest abielust lisaks poolte ühisele lapsele kaks ülalpeetavat (kes olid tol ajal
- ja
- aastased).
- aastal oli hageja netopalk 2 543 krooni ja kostjal 4 312 krooni. Elatise miinimum on sätestatud
§-s 61 lg 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
- aastal oli kuupalga alammäär 2 690 krooni, millest ½ oli 1 345 krooni,
- aastal oli kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni,
- aastal oli kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ oli 1 800 krooni, alates 01.01.
- a on kuupalga alammäär 4 350 krooni, millest ½ on 2 175 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellest väiksema summa väljamõistmine on õigustatud vaid
§ 61lg 5 ja lg 6 alusel.
- Hageja taotleb kohtule esitatud hagis elatise suurendamist summale 3 500 krooni, põhjendusel, et 1 000 krooni lapse ülalpidamiskulude katmiseks on suuteline hageja ise kandma ning 3 500 krooni peaks kandma kostja. Hageja arvestuste kohaselt on tütre ühe kuu ülalpidamiskulud 7 500 krooni ringis (tl 50-87).
- Kostja põhiline vastuväide seisneb selles, kostja ei ole suuteline lapsele 3 500 krooni elatist maksma vähese sissetuleku ja perekonnas kasvavate teiste laste ülalpidamise tõttu, kohtuistungil kostja märkis, et maksimaalselt on ta võimeline elatist maksma 1 500 krooni kuus.
- Järgnevalt kohus kontrollib, milline on vanemate ülalpidamisvõime käesoleval ajal ning kuidas vanemate varaline olukord võrreldes
- aastaga on muutunud. Hagejal oli
- a ning on ka käesoleval ajal üks ülalpeetav. Hageja netopalk oli
- aastal 2 543 krooni ning ülalpidamisvõime 1 271 krooni. Hageja töötab lasteaias Tuhkatriinu, ning tema
- aasta brutopalk oli kokku 65 342 krooni (ühe kalendrikuu keskmine 5 445 krooni, keskmine netopalk 4 614 krooni, tl 9). Hageja
- aasta nelja kuu keskmine brutopalk on 5 436 krooni, keskmine netopalk 4 687,25 krooni (tl 88). Seega on hageja ülalpidamisvõime käesoleval ajal 2 721 krooni /5 443 / 2 = 2 721/. Võrreldes
- aastaga on hageja ülalpidamisvõime paranenud (ca 100%). Kostjal oli
- a ning on ka käesoleval ajal kolm ülalpeetavat (
- aastane tütar M.,
- aastane poeg A. ja
- aastane tütar J.). Kostja netopalk oli
- aastal 4 312 krooni ning ülalpidamisvõime 1 078 krooni. Kostja töötas
- aastal VKG Oil AS-s ning tema
- aasta brutopalk oli kokku 156 572 krooni (ühe kalendrikuu keskmine 13 048 krooni, keskmine netopalk 10 875 krooni, tl 26). Kostja
- aasta kolme kuu keskmine brutopalk on 11 573 krooni, keskmine netopalk 9 731 krooni (tl 41). Seega on kostja ülalpidamisvõime 4 käesoleval ajal 3 188 krooni / 12 753 / 4 = 3 188/. Võrreldes
- aastaga on kostja ülalpidamisvõime paranenud (ca 300%). Kostja on 15.05.
- a (kohtumenetluse ajal) võõrandanud korteriomandid xxx (oli ühisomandis T.S.) ning 04.02.
- a asjaõiguskokkuleppe alusel on omandatud elamumaa xxx (kinnistusraamatusse on omanikuna kantud kostja abikaasa (tl 42; elektroonilise kinnistusraamatu andmed). ARK andmetel kuulub kostjale sõiduk Volkswagen Sharan (ehitusaasta 1999, reg nr xxx). Hagejale kuulub kinnistusraamatu andmetel korteriomand xxx ning ARK andmetel sõiduk Volvo S40 (ehitusaasta 1996, reg nr xxx). Eeltoodust nähtub, et kostjal on paremad võimalused vanema tütre ülalpidamiseks kui hagejal, mistõttu kohus nõustub hagejaga, et kostja peaks maksma elatist suuremas osas kui hageja on võimeline andma tütrele ülalpidamist. Lähtudes nii hageja kui kostja ülalpidamisvõimest, leiab kohus, et elatist tuleb suurendada 3 000 kroonile. Nimetatud summa vastab kohtu arvates lapse vajadustele, samuti on kostja varaliselt võimeline sellist elatist tasuma. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et M. vajab tervisliku seisundi tõttu sageli ravimeid, tal on diagnoositud vasaku neeruvaagna laienemine, allergiline nohu ning ta põeb tihti hingamisteede viirusinfektsioone (tl 12, 51-53). Kostja selgituste kohaselt kannab ta poja A. ülalpidamiseks kulutusi 3 000 krooni kuus ja tütre J. ülalpidamiseks sama palju. Kuivõrd lapsi tuleb kohelda võrdselt, peab kostja vanema tütre (M.) ülalpidamiseks maksma samuti 3 000 krooni elatist. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et kostja kaks last jääksid elatise väljamõistmisel vanemale tütrele varaliselt vähem kindlustatuks.
- Elatis kuulub suurendamisele alates
- veebruarist
- a. VI Kohtu selgitused 20.
§ 61
lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459).
- Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1).
- Elatise väljamõistmise otsuse /---/ tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (TsMS § 468 lg 3). Kohus tunnistab viivitamatult täidetavaks elatise suurendamise alates
- a maikuu eest makstava elatise osas,
- a maikuu elatis tuleb maksta hiljemalt
- maiks
- a. Kohtunik 5