lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja esindaja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus, et kostja sai 23.02.2007.a. hagejalt ostutellimuse nr 137 alusel 100 ovaalset aknakilpi RAL
lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kohtuistungil ja kohtule esitatud kirjalikes materjalides õigeks võtnud asjaolu hageja arve saateleht nr 70748 saadetud 100 ovaalset aknakilpi on kostja saanud. Kostja ei ole esitanud ühtegi materjali selle kohta, et kostja on hageja poolt saadetu tagastanud, kostja väited on jäänud paljasõnaliseks, kuna kostja oma väiteid ei ole millegagi kinnitanud. Seega antud vaidluses on tegemist poolte vahel võõrandamislepinguga so lepingud mille esemeks on mingi asja alatiseks üleandmise kohustus ühelt isikult teisele, seejuures muutub üleantava asja juriidiline kuuluvus. Võlaõigusseadus reguleerib võõrandamislepingutest müüki, 3 vahetust, faktooringut ja kinget. Poolte vaheline suhe on käsitletav müügilepingu sätete järgi kuna VÕS § 208 lg 1 müügileping on leping, millega üks isik (müüja) kohustub andma teisele isikule (ostjale) üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja võtma asja vastu. Klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese ehk asi TsÜS § 49. Müügilepingust tulenevad müüjale 2 põhikohustust : anda ostjale üle müüdud asi ( sisuliselt tähendab valduse üleandmist) ja anda üle omandiõigus müüdud asjale. Seega hagejal kui müüjal on müügilepingujärgsed kohustused täidetud, mida kinnitab ka kostja, et aknakilpidel käis V järel R autojuht-varustaja, kes allkirjastas V arve-saateleht nr 70748 fakti osas, et on kauba kätte saanud. Poolte vahel on vaidlus selles, et müüdud asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt on olulisimaks asja lepingutingimustele vastavuse määramisel poolte vahel sõlmitud müügilepingu sisu. Müüdud asja lepingu kohaselt nõutavad omadused on eelkõige määratud lepingupoolte erikokkulepete kaudu. Kuna niisuguseid erikokkuleppeid poolte vahel sõlmitud ei ole, ei ole kohtul asjaolu, mille kohta hinnangut anda. Müüja vastu õiguskaitsevahendit kasutada sooviv ostja peab eelneva põhjal seega õiguskaitsevahendi kasutamiseks lisaks asja lepingutingimustele mittevastavuse aluseks olevale puudusele (§-d 217, 77) tõendama üksnes asjaolu, et vastav puudus esines asjal juba selle temale üleandmise hetkel. Eelmärgitu esinemist kostja poolt ei ole esile toodud. Ostja müügilepingust tulenevad põhikohustused sisalduvad VÕS § 208 lg 1: ostja on kohustatud tasuma müüjale ostuhinna, ostja on kohustatud müüdud asja vastu võtma. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust ja kuna võlgnik so kostja on rikkunud nimetatud kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna hageja on müüja kohustused täitnud, kostja on täitnud müüdud asja vastuvõtmise kohustuse, kuid täitmata jätnud müüjale ostuhinna tasumise kohustuse, on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja nõutu 1180 krooni väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus Seoses sellega, et kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.