2-07-50228/2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks

2. 2008.a, kohtukantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-50228 Tsiviilasi N L (IK xxx, xxx) hagi V B (IK xxx, elukoht xxx) vastu elatusraha suurendamiseks Asja läbivaatamine
5. a , avalikul kohtuistungil Esindajad Kostja esindaja Z B RESOLUTSIOON
6. Rahuldada hagi.
7. Suurendada elatusraha ning mõista välja alates 01.01.
8. a kostja V B´ilt hageja N L kasuks igakuine elatusraha summas 4350 krooni kuus alaealiste laste – xxx.a sündinud poeg N K ning xxx.a sündinud tütar J K ülalpidamiseks kuni poeg N K täisealisuseni xxx.a ja edasi igakuine elatusraha summas 2175 krooni kuus kuni tütar J K täisealisuseni xxx.a. Menetluskulude jaotus
9. Menetluskulud ( riigituludesse väljamõistetav riigilõiv) jätta kostja kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Edasikaebamise kord Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse määruskaebuse esitajale kätteandmisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 03.12.2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt lahutati V K (endine V B -L) ja V B abielu xxx.a. Sellest abielust sündis 2 last – xxx.a poeg N ning xxx.a tütar J . Harju Maakohtu 05.05.2006.a määrusega määrati J ja N K eestkostjaks hageja N L, kellest sai kohtumääruse jõusutmisel alaealiste seaduslik esindaja põhjusel, et laste ema V K ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline laste kasvatamisega tegelema. Laste isalt V B on Tallinna Linnakohtu 02.11.2000.a. otsusega ära võetud laste suhtes vanema õigused. Käesoleval ajal elavad lapsed hageja juures ning on tema ülal pidamisel. Tallinna Linnakohtu otsusega 14.06.2000.a mõisteti V Blt välja elatusraha 1 100 krooni kuus kuni xxx.a sündinud poeg N täisealiseks saamiseni xxx.a ja edasi 650 krooni kuus kuni xxx.a sündinud tütre J täisealiseks saamiseni xxx.a V L kasuks. Harju Maakohtu 12.03.
10. a kohtuotsusega suurendati laste elatusraha kokku 3 000 kroonile. Seoses elatusraha alammäära suurendamisega palus hageja kohtul alates 01.01.
11. a välja mõista kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks 4350 krooni elatusraha kuus kuni kuni poeg N täisealiseks saamiseni ja edasi 2175 krooni kuus kuni xxx.a sündinud tütre J täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul jääks poeg Artur, kes sündis perre kostja teisest abielust, hagi rahuldamise korral varaliselt vähemkindlustatuks kui on seda lapsed N ja J . Lisaks eeltoodule toidab ning kasvatab kostja oma praeguse abikaasa kahte alaealist last, kes on jänud isata. Elatusraha 18375.49 kroonine võlgnevus tõenab, et juba varem määratud elatusraha suurus ei ole kostjale jõukohane. Kohtuistungil juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et 400 000 kroonine pangalaen, mille kostja perekond võttis seoses koreri remondiga, vajab kustutamist. Samuti tuleks laste emalt V K elatusraha laste ülalpidamiseks välja mõista. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Tulenevalt PKS § 61 lg 3 võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Riigikohus on asunud seisukohale (kohtuasi nr 3-21-57-04), et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus lähtuvalt kummagi vanema sissetuleku suurusest ning lapse vajadustest. Elatusraha määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. Viidatud sätte lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni. Nimetatud sätte lg 5 järgi võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
12. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus analüüsib esmalt seda, kas kostja teisest abielust sündinud poeg Artur osutuks varaliselt vähemkindlustatuks juhul, kui N ja J ülalpidamiseks elatusraha selle alammääras välja mõista. T A AS tõendi kohaselt (toim lk 23) on kostja keskmine palk käesoleval ajal 12 495.67 krooni. Kohus arvestab, et kolmel viimasel kuul on kostja palk olnud vahemikus 12 356.90 kuni 14 248.70 krooni, mis viitab palga tõusule või võimalusele lisa teenida. Kohtu hinnangul on kostja sissetulek seega piisav, et elatusraha alammäära ulatuses kõigi kolme lapse ülalpidamiskulud katta. 400 000 kroonine pangalaen (tagasimakse suurus 2700 krooni kuus) oli kostja ning tema abikaasa ühine otsus, mille vastuvõtmisel kostja pidanuks kaaluma, kas sellise laenukoormuse juures laste ülalpidamiseks vahendeid jätkub või mitte. Kohtu hinnangul võinuks kostja laenu arvelt eelkõige oma elatusraha võlgnevuse hagejale välja maksta ning sellega oma majandusesisu optimeerida. Kohus möönab, et lisaks A kasvab peres veel kaks alaealist last, kelle isa on surnud (toim lk 26). Samas tuleb arvestada, et kostjal puudub kohtustus viidatud lastele ülalpidamist anda. Kostja praeguse abikaasa Z B keskmine palk on tema enda andmetel 6610.50 krooni. Nähtuvalt SA T L palgatõendist (toim lk 24) on palk viimasel kahel kuul oluliselt tõusnud. Z B töötab hooldustöötajana. Tuleb arvestada, et Eesti Vabariigis tööpuuduse probleemi ei ole ning seega on lisatöö leidmine võimalik. N ja J on faktiliselt hageja ülalpidamisel, kes saab pensioni, mille suurus on 3138 krooni. Eeltoodust järelduvalt jõudis kohus seisukohale, et hagi rahuldamise korral ei ole poeg Arturit varaliselt vähem kindlustatud kui N ja J . Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest ei ole elatusraha alammäära väljamõistmiseks, mille suurus on käesoleval ajal 2175 krooni, vajadust lapse kulutusi tõendada (tsiviilasi nr 3-2-1-7-05). Elatusraha alammääral on baassumma tähendus. Samuti on elatusraha alammäära tõstmine piisav alus, et elatusraha suurendamist nõuda. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille järgi on laste emal kohustus N ja J ülalpidamises jõukohaselt osaleda, kuid eeltoodu ei vabasta kostjat laste ülalpidamise kohustusest. Lähtudes eeltoodust jõudis kohus järelduseni, et elatusraha tuleb suurendada ning elatusraha alammäär laste ülalpidamiseks kostjalt välja mõista. Seega kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulud (riigilõiv) jääb kostja kanda. RLS § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja riigilõivust vabastatud. KOHTUNIK EPP HAABSAAR .