2-08-21543/2

2-08-21543 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-21543 Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi M H´i vastu kahju 5´201,85 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – Eesti Haigekassa (registrikood xxx, asukoht xx) Kostja – M H (isikukood xx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista M H kahju 5´201,85 (viis tuhat kakssada üks krooni ja 85 senti) krooni Eesti Haigekassa kasuks.
4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus Välja mõista M H menetluskulu 250 (kakssada viiskümmend) krooni Eesti Haigekassa kasuks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
5. Asjaolud Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmetel oli M H perioodil
6. juuli 2002.a -
7. aprill 2005.a kindlustatud kui määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik, kelle eest tööandja/sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Tööandjaks oli sel perioodil VE ja K OÜ. Töötaja kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töölepingu lõppemisest. Tööandja on kohustatud teatama Eesti Haigekassale töösuhte lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul. Tööandja poolt hilinemisega 10.04.2005.a. esitatud andmete kohaselt lõppes M H tööleping
8. jaanuaril
9. a ja seega ka M H ravikindlustuskaitse lõppes 10.04.2005.a ehk ajast millal tööandja Eesti Haigekassale andmed esitas, kuna selleks hetkeks oli juba möödunud kaks kuud töölepingu lõppemisest (31.01.2005.a). 8.märtsil 2005.a taotles M H Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti ning nimetatud kaart väljastati M H kestusega kuni 08.03.2006.a. Nimetatud kaardi pöördel on kirjutatud, et see ei kehti, kui ravikindlustus Eestis on lõppenud. Kaardi pöördele on kirjutatud ka Eesti Haigekassa kodulehekülje aadress (www.haigekassa.ee), kust oli ja on võimalik täiendavat informatsiooni saada. Seega lõppes M H 10.04.2005.a õigus Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi kasutamiseks, kuna nimetatud kuupäevast lõppes M H ravikindlustuskaitse Eesti Haigekassas.
10. augustil 2005.a Rootsi Vabariigi pädeva asutuse (Försäkringskassan) poolt vormil E 125 väljastatud arve kohaselt osutati M H
11. mail 2005.a Rootsis Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi alusel arstiabi maksumusega 3155 SEK-i (5201,85 krooni). Nimetatud summa on Försäkringskassan poolt esitatud Eesti Haigekassale tasumiseks 16.12.2005.a arve nr 133874-05 koosseisus (kogusumma 1 260 296 SEK). Nimetatud arvega edastati Eesti Haigekassale 108 E 125 vormi, mis sisaldas ka eelnimetatud M H arstiabi osutamist tõendavat vormi. Eesti Haigekassa, kui Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi väljastanud pädev asutus, maksis nimetatud arve 16.03.2006.a vastavalt Euroopa Nõukogu määruse 1408/71 rakendusmääruse 574/72 artiklile
12. Kui isik on teadlik oma kindlustuskaitse peatumisest või lõppemisest, ei tohi ta Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada. Asjaolust, et töölepingu lõpetamisest kahe kuu möödumisel lõpeb ravikindlustuskaitse, oli või pidi M H olema teadlik. Avalik info ravikindlustuskaitse tekkimise, peatumise ja lõppemise ning Euroopa Liidus tervishoiuteenuse saamise kohta on avaldatud Eesti Haigekassa koduleheküljel. Oma ravikindlustuskaitse tekkimise, peatumise ja lõppemise andmeid saab iga isik ka ise vaadata, pöördudes ravikindlustuse andmekogusse panga autentimisteenust rakendades. Eesti Haigekassa on edastanud M H nõudekirjad 22.03.2006.a ja 28.06.2006.a. 15.05.
13. a toimus Eesti Haigekassa juristi ja M H ning Eesti Haigekassa välissuhete osakonna peaspetsialisti ja M H vahel mitu telefonivestlust 5201.85 krooni nõude asjus ning telefonivestlustel teatas M H kokkuvõtvalt, et tema nõuet ei tunnista, tema oli sellel perioodil Rootsis tööl ja Rootsis ka kindlustatud ning temale oli väljastatud ka Rootsis elamisluba. Eesti Haigekassa esitas Rootsi Vabariigi pädevale asutusele päringu, kas M H oli nimetatud perioodil Rootsis kindlustatud või mitte ning päringu vastuses teatas Rootsi Vabariigi pädev asutus, et nad ei saa antud fakti kontrollida ilma, et nad teaksid M H Rootsi isikukoodi. Eesti Haigekassa märgib, et isegi kui M H esitatud väide - et ta oli arstiabi saamise hetkel Rootsis kindlustatud - on tõene, ei oma see antud asjas tähtsust, kuna M H tõendas ravikindlustuskaitse olemasolu Eesti Haigekassa poolt väljastatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaardiga nagu ta oleks Eestis kindlustatud isik, milleks tal aga õigust ei olnud, kuna tema ravikindlustuskaitse Eesti Haigekassas oli lõppenud ning M H oleks pidanud arstiabi saamisel tõendama ravikindlustuskaitse olemasolu oma Rootsis kehtiva ravikindlustusega. Antud juhul on M H alusetult rikastunud 5201.85 krooni ulatuses, kuna ta tõendas oma ravikindlustuskaitset Eesti Haigekassa poolt väljastatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaardiga, milleks tal õigust ei olnud. Sellega rikkus M H RaKS § 21 lg 4 sätestatud kohustust mitte kasutada Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti pärast ravikindlustuse kindlustuskaitse lõppemist ning on seoses sellega alusetult rikastunud summas 5201, 85 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja jätta kohtukulud kostja kanda. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 2 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027, mis sätestab, et isik peab VÕS
14. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Euroopa nõukogu määruste 1408/71 ja 574/72 kohaselt osutatakse isikule teises Euroopa Liidu liikmesriigis viibides vajalikku arstiabi Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi alusel ja esitatakse arve isiku elukohariigi pädevale asutusele. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulu: riigilõiv jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 250 krooni. Kohtunik: 3