Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK Kxxxx Vxxxxxxesitas 06.05.2008.a. Tartu Maakohtule hagi Axxxx Axxxxx vastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Jõgeva Maakohtu 28.07.2005.a. otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis poolte ühise lapse Rxxxxx Axxxxx, sünd.xxxxxxxxxxa, ülalpidamiseks igakuiselt 1345 krooni kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses (kohtuotsus tl.4-6). Käesolevaks ajaks on suurenenud lapse vajadused ja kõrgenenud hinnad. Hageja avaldab, et arvestades kohtuotsusest möödunud aja jooksul toimunud elukalliduse tõusu, ei ole tänasel päeval kasutada olevate rahaliste vahenditega võimalik poolte ühist last hädavajalikul tasemel enam üleval pidada, vaatamata sellele, et hageja töötab kolme tööandja juures. Hageja leiab, et mõistlik elatisesumma on käesoleval ajal seaduses ettenähtud elatisemiinimum 2175 krooni kuus. Tuginedes PkS §61 lg 3 palub hageja kohtul suurendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist ja mõista välja kostjalt hageja kasuks laps Rxxxxx Axxxxx ülalpidamiseks elatis 2175 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama 16.juuniks 2008.a. Kohus selgitas kostjale määruses kohtule vastamata jätmise tagajärgi ja hoiatas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest(määrus tl.1). Määruse koos hagimaterjalidega on vastu võtnud kostja elukaaslane Mxxxx Mxxxxxx (väljastusteade tl.7).
Kostja kohtule vastanud ei ole. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega
lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et Kxxxx Vxxxxx hagi Axxxx Axxxx vastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes on põhjendatud ja tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu poolt on eelneva kohtumenetluse ajal tehtud kindlaks, et hagejal ja kostjal on 29.08.1997a sündinud poeg Rxxxx Axxxxx(kohtuotsus tl 4-6), mistõttu on Kxxxx Vxxxxxi kasuks Axxxx Axxxxxxx välja mõistetud elatis lapse Rxxxxx Axxxxx ülalpidamiseks.. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja Axxxx Axxxxx Rxxxxx Axxxxx isana, on kohustatud last ülal pidama. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Jõgeva Maakohtu 28.07.2005a otsusega tsiviilasjas nr 2-176/05 on Axxxx Axxxxxxx Kxxxx Vxxxxx kasuks välja mõistetud elatis poeg Rxxxxx Axxxx ülalpidamiseks 1345 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. PkS § 61 lg 3 näeb ette, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Lapse vajadused on suurenenud, elukallidus on tõusnud, kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatis, 1345 krooni kuus, ei ole lapse ülalpidamiseks piisav. Hageja on taotlenud elatise suurendamist 2175 krooni kuus. Hageja sissetulekutest ei piisa lapse ülalpidamiseks. Hageja poolt nõutav elatisesumma on seaduses ettenähtud elatise alammäär. Kostja ei ole avaldanud asjaolusid, mis võiks olla aluseks nõude rahuldamata jätmisel. 2
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Ü.Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.