§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB-is (endine SEB Eesti Ühispangas) või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal juhul viitenumber 3100057358. Muus osas ei ole käesolev kohtuotsus vaidlustatav. Menetluse käik 1 2-08-1328 Kohus rahuldas 30.04.2008 tagaseljaotsusega Eesti Panga hagi AK vastu ja mõistis AK välja põhivõlgnevuse 18 970.83 krooni. Hageja palus kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista ka intress 1 837 krooni. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 1 p 1 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Hageja esitas kostja vastu nõude intressi väljamõistmiseks, mille kohus jättis lahendamata. Kohus lahendab nõude täiendava otsusega.
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Juhindudes TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 4 ei pea täiendava otsuse tegemiseks asjas kohtuistungit korraldama, kui asi lahendati kohtuistungit pidamata. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 12.10.2000 sõlmitud õppelaenulepingust ja 03.04.2001 ning 03.07.2002 sõlmitud õppelaenulepingu muudatustest. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on leppinud võlalt intressi tasumise. Kuna kostja on jätnud nii põhivõla kui intressi tasumata, tuleb võlgnetavad summad temalt välja mõista. TsMS § 448 lg 5 kohaselt on täiendav otsus täiendatava otsuse osa. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-test 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.