lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige 1 esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 05.11.2008 esitas OÜ A (hageja) hagi EV vastu 5 235.35 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud oma kohustusi, mis tulenevad kostja ja AS-i Tele 2 Eesti vahel 08.01.2002 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel kohustus AS Tele 2 Eesti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning 19.10.2005 AS-i Tele 2 Eesti ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust, millega AS Tele 2 Eesti loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 5 235.35 krooni, millest põhivõlgnevuse nõue on 2 521.57 krooni ja viivis 2 713.78 krooni ning menetluskulud 2 950 krooni, mis koosnevad maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 200 krooni, hagi esitamise tasutud riigilõivust 250 krooni ja õigusabikulust 2 500 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 18.12.2008. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 12.01.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks nimekirja. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 08.01.2002 sõlmitud lepingule. Hagi kuulub rahuldamisele vastavalt kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 231 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja VÕS § 164 lg 1, 2. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagiavalduses menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 2 950 krooni, millest 200 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, hagi esitamise tasutud riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 2 2 500 krooni. Taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 2 950 krooni. Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.