lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva 1 sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtule 04.08.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Ideal (esialgne võlausaldaja) ja kostja 23.11.2006 rendilepingu nr 2879, mille kohaselt anti kostjale rendile tasu eest sõiduauto XXX riikliku registreerimismärgiga xxx. Kostja kohustus tasuma rendileandjale kõiki lepingujärgselt tasumisele kuuluvaid makseid. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. OÜI ja hageja vahel sõlmiti 18.10.2007 nõude loovutamise leping, mille kohaselt loovutas OÜ I võlanõude hagejale. Rendilepingu p 9.2 kohaselt kohustus rentnik tasuma maksmise viivitamisega viivist 0.25% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 40 919.16 krooni ja viivise seisuga 31.07.2008 summas 40 500 krooni. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostjale toimetati määrus ja hagimaterjalid kätte kohtutäituri kaudu 17.12.2008. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 13.01.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 23.11.2006 sõlmitud rendilepingust nr 2879 ja 18.10.2007 nõude loovutamise lepingust. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule ja VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist ning nõuda viivist. Võlausaldaja võib tulenevalt VÕS § 164 lg 1 oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Viivise määr tuleneb rendilepingu üldtingimuste p 9.2. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 2 500 krooni, mis on hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 2 500 krooni. 2 Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.