lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 10.12.2008 esitas E SOÜ (hageja) hagi OÜ K (kostja I) ja M M(kostja II, koos kostjad) vastu solidaarselt 13 562 krooni ja viivise 6 925.09 krooni nõudes. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 11.12.2008 viivised 0.15 % päevas põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga I 20.09.2007 krediiditingimustega müügilepingu nr 3457, mille oluliseks osaks oli krediiditingimustega müügilepingu üldtingimused. Lepingu p 4.2 kohaselt on hagejal õigust nõuda viivist 0.15% päevas arve-saatelehe alusel tuleneva makse tähtajaks tasumata jätmise eest. Hageja ja kostja II vahel on 21.09.2007 sõlmitud käendusleping, mille p 1.1 kohaselt kohustus kostja II hageja ees vastutama 20.09.2007 hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Vastutuse maksimumsummaks on 25 000 krooni (käenduslepingu p 1.2). Kostja I ei ole tasunud arveid ettenähtud ajaks ning võlgneb hagejale 13 562 krooni. Hageja on arvestanud põhivõlalt viivist 6 925.09 krooni. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. OÜ K juhatuse liige M Msai määrused ja hagimaterjalid kätte 16.12.2008. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esindaja on esitanud tagaseljaotsuse tegemiseks taotluse 04.01.2009.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja ja kostja I vahel on võlasuhe tulenevalt 20.09.2007 sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 3457. Hageja ja kostja II vahel on 21.09.2007 sõlmitud käendusleping, millega kostja II 2 kohustub vastutama hageja ees kostja I kohustuste nõuetekohase täitmise eest, mis tulenevad 20.09.2007 lepingust. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja I ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu kuulub nõue kostja II vastu kostjaga I solidaarselt 20 487.09 krooni nõudes rahuldamisele (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 145 lg 1 alusel.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud menetluskulude nimekirja, millest tulenevalt taotleb hageja kostjatelt menetluskulude väljamõistmist solidaarselt: riigilõiv 1 000 krooni ja lepingulise esindaja kulu 4 130 krooni.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt
Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses 1 500 krooni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.