← Eesti

3-07-1025/43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi

  1. jaanuar 2009, Tallinn 3-07-1025 Diana Okase tühistamiskaebus ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni 16.03.2007 otsusele haldusmenetluse uuendamisest keeldumise ja taotluse läbi vaatamata jätmise peale koos taotlusega teha ÕVVTK maakonnakomisjonile ettekirjutus menetluse uuendamiseks Tallinna Halduskohtu 19.08.2008 otsus Salme Regati apellatsioonkaebus
  2. detsember 2008 Kaebaja – Diana Okas, esindaja adv Peep Rajavere Vastustaja – ÕVVTK Lääne maakonnakomisjon, esindaja Kristel Jupits Kolmas isik – Salme Regat, esindajad Tiiu Korpus ja adv Raini Nõu RESOLUTSIOON Jätta Salme Regati apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.08.2008 otsus muutmata. Mõista ÕVVTK Lääne maakonnakomisjonilt Diana Okase kasuks välja menetluskulud 9558 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 3-07-1025 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni 24.05.1995 otsusega nr 112 tunnistati Pärna A-25 talu tagastamise õigustatud subjektideks maade tagastamise osas Salme Regat ja kaebuse esitaja Diana Siiraku (nüüd Okas) isa Rein Siirak mõlemad võrdses ½ mõttelises osas. R. Siirak on surnud ja tema vara, sealhulgas ka maa tagastamise nõudeõiguse, on pärinud kaebuse esitaja D. Okas. 25.06.1998 muudeti otsust nr 112 S. Regati taotlusel ja tunnistati S. Regat õigustatud subjektiks ka ½ hoonete osas ja märgiti, et hooned võõrandati. Otsust parandati 09.12.2004 õigustatud subjekti S. Regati perekonnanime osas. D. Okas esitas 08.03.2007 ÕVVTK Lääne maakonnakomisjonile taotluse, milles palus uuendada haldusmenetlus ja muuta maakonnakomisjoni 24.05.1995 otsus nr 112 (25.06.1998 ja 09.12.2004 parandatud redaktsioonis). Taotluse kohaselt tunnistas maakonnakomisjon ebaõigesti Pärna talu A-25 hooned õigusvastaselt võõrandatud varaks ja S. Regati õigustatud subjektiks nimetatud vara suhtes. ÕVVTK Lääne maakonnakomisjon jättis 16.03.2007 protokollilise otsusega menetluse uuendamata ja D. Okase taotluse läbi vaatamata, leides, et puuduvad haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p-des 1-4 sätestatud haldusmenetluse uuendamise õiguslikud alused.
  4. D. Okas esitas 24.05.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles maakonnakomisjoni 16.03.2007 otsuse tühistamist ning maakonnakomisjonile ettekirjutuse tegemist uuendada haldusmenetlus. Kaebuse esitaja leiab, et sisuliselt oli otsuse – jätta haldusmenetlus uuendamata ja D. Okase esindaja taotlus läbivaatamata – näol tegemist haldusakti andmisega toimingust keeldumisega. 25.06.1998 ja 09.12.2004 otsuste tegemisse kaebuse esitajat ei kaasatud ning otsuseid talle kätte ei toimetatud ning kuna Pärna talu nr.A-25 hooned olid ja on vallasasjast ehitistena algul Johannes Siiraku ning peale tema surma D. Okase omandis, siis ei rikkunud 25.06.1998 otsuse nr 112 parandus iseenesest ka D. Okase omandiõigust. D. Okase õigusi ei kahjustanud S. Regati õigus nõuda taluhoonete eest riigilt kompensatsiooni. ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni 25.06.1998 ja 09.12.2004 otsused hakkasid D. Okase seadusega kaitstud huve ja õigusi rikkuma siis, kui S. Regat esitas Tallinna Halduskohtule täienduse kaebusele, millega taotles haldusasjas nr 3-06-1047 (liidetud haldusasjaga nr 306-308) D. Okase kui omaniku pahausksuse tuvastamist, peale mida oleks võimalik hooned ära võtta ja hoopis Salme Regatile tagastada. D. Okase taotluse rahuldamata jätmine ja haldusmenetluse uuendamisest keeldumine rikub D. 2

(13)3-07-1025 Okase õigusi, kuna tema osavõtuta haldusmenetluses ning teda ära kuulamata tehtud otsuste alusel üritatakse ära võtta tema omand talle kuuluvatele vallasasjast ehitistele. ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni 16.03.2007 otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Haldusmenetlus tulnuks uuendada ja otsus nr 112 tulnuks tühistada S. Regati ½ Pärna talu nr A-25 talu hoonete osas õigustatud subjektiks tunnistamise osas. ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni seisukoht, et haldusmenetluse uuendamiseks puudub alus, on ebaõige. Kaebajat ega J. Siirakut tema eluajal ei kaasatud 25.06.1998 ja 09.12.2004 otsuste tegemisel menetlusse, neid ei ole huvitatud isikutena ära kuulatud, neile pole antud võimalusi esitada oma sisulisi vastuväiteid S. Regati Pärna A-25 talu hoonete õigusvastase võõrandamise ja tagastamise subjektsuse küsimuses. Kaebuse esitaja märgib muuhulgas, et S. Regati omand lõppes kolhoosiperest lahkumisega ja vara osastamata jätmisega, mistõttu Pärna A-25 hooneid ei võõrandatud S. Regatilt õigusvastaselt. Kaebuse esitaja märgib, et tulenevalt menetluse uuendamise ning HMS § 3 lg 1 ja § 11 mõttest on kaebaja menetlusse astumine ja taotluste esitamine menetluse uuendamise aluseks iseenesest. Kuivõrd ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni toimikus puuduvad kohtule esitatud kaebusele lisatud dokumendid – arhiiviteatis, avaldus, majaraamat, majapidamise arvestusraamatu väljavõtted, siis ainuüksi nendes väljavõtetes sisalduva teabe näol oli tegu uute asjaoludega, mis vastavalt HMS § 44 lg 1 p-le 2 tingivad haldusmenetluse uuendamise. Kuivõrd ei D. Okast ega tema isa ei olnud menetlusse kaasatud, siis ei saanud neid dokumente ka varem esitada. Ilmselt on ebaõige ÕVVTK maakonnakomisjoni väide, et nimetatud tõendid ja asjaolud olid esitatud S. Regati kaebuses Haapsalu rajooni RSN TK 24.12.1970 otsuse nr 203 õigusvastaseks tunnistamiseks. Maavalitsuse toonane esindaja jättis need tõendid kogumata. ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni 16.03.2007 otsust ei saa lugeda seaduslikuks ka seetõttu, et selle tegemisel on osalenud isik, kes pidanuks taanduma. ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni koosseisus on D. Okase taotluse lahendamisest osa võtnud Neeme Sild, kes esindas huvitatud isikut S. Regatit kohtus haldusasjas, milles 12.09.1995 otsusega tühistati Haapsalu Rajooni RSN TK 24.12.1970.a. otsus nr 203. Haldusmenetlus, nagu ka kohtumenetlus, ei pea mitte ainult olema erapooletu ja läbipaistev, vaid peab sellisena ka näima. 3. ÕVVTK Lääne maakonnakomisjon palus jätta kaebuse rahuldamata. Arusaamatu on kaebuse esitaja väide, et vaidlustatud otsuse näol oli tegemist haldusakti andmisega toimingust keeldumisega. Kuivõrd kaebuse esitaja on oma 3
(13)3-07-1025 kaebuses nõudnud ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni otsuse tühistamist, siis ta on ise välistanud komisjoni poolt toimingu tegemise. Asja lahendamisel omab olulist kaalu seadusejõus olev kohtuotsus haldusasjas nr 3-235/26, mille osas kaebaja ei ole kasutanud Riigikohtule teistmise või kohtuvigade avalduse esitamise õigust ja võimalust. Haldusmenetluse uuendamise taotlusele esitatud tõendid ja väited oleks tulnud kaebajal esitada haldusasja nr 3-235/26 läbivaatamise ajal. Maakonnakomisjon ei saa jõustunud kohtuotsuseid meelevaldselt tõlgendada. Kaebaja võttis haldusasja nr 3-235/26 läbivaatamisest isiklikult osa. Seega olid kaebajale kui protsessiosalisele seadusega tagatud õigused, ka taotluste ja tõendite esitamise õigus. Kui kaebaja oma protsessiõigusi ei kasutanud, siis on kaebuse esitaja poolt väiklane aastaid hiljem hakata maakonnakomisjoni ja selle liikmeid süüdistama selles, mida ta ise oleks võinud teha, kuid mingil põhjusel tegemata jättis. Seetõttu on kohatud kaebaja väited võimalikule erapoolikusele asja maakonnakomisjonis läbivaatamise osas, kuna tegemist on kollegiaalse otsusega. Kaebusest nähtub, et kaebaja on hakanud pidama vaidlustatud maakonnakomisjoni otsust haldusmenetluse uuendamata ja taotluse läbivaatamata jätmise kohta tema õigusi rikkuvaks ja vabadusi piiravaks ainuüksi seetõttu, et haldusasja nr 3-06-1047 läbivaatamise ajal on endise Pärna talu nr A-25 ½ mõttelise osa ehitiste osas õigustatud subjektiks tunnistatud S. Regat esitanud pahausksuse tuvastamise nõude käesolevas haldusasjas kaebajaks oleva D. Okase kui ehitise omaniku vastu, kuid mitte seetõttu, et maakonnakomisjoni tegevus või otsus oleksid õigusvastased. 4. Kolmas isik S. Regat vaidles kaebusele vastu ja palus see rahuldamata jätta. Kaebusest nähtuvalt üritab kaebaja sisuliselt vaidlustada Lääne Maakohtu 12.09.1995 otsust haldusasjas nr 3-235/26 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.1995 otsust haldusasjas nr II-3/258, millised mõlemad on ammu jõustunud. Kaebaja poolt on ainetu proovida seada kahtluse alla ja sisuliselt vaidlustada kohtuvõimu poolt tuvastatud fakti, et kolmandale isikule kuulunud ehitised võõrandati seonduvalt 24.12.1970 otsusega nr 203. Selline juba jõustunud kohtuotsuste ümber vaatamine ei ole vastavuses ka seaduslikkuse, õiguskindluse, õigusselguse, usalduse kaitse jms õigusriigile omaste põhimõtetega. Kuivõrd võib öelda, et antud asjas on jõustunud kohtuotsus olemas, siis peaks halduskohus lõpetama käesoleva asja menetluse HKMS § 24 lg 1 p 5 kohaselt. Kaebajal ei olnud õiguslikku alust taotleda vastustajalt haldusmenetluse uuendamist ning vastava otsuse põhjendatuse kontrolli. Kaebaja 08.03.2007 4
(13)3-07-1025 taotluses ei olnud toodud menetluse uuendamise alust vastavalt HMS § 44 lg-le
  1. Ka ei olnud õiguslikku alust faktiliselt põhjendatud, sidudes mingi faktilise asjaolu mõne HMS § 44 lg 1 õigusliku alusega. Kuivõrd sellist alust ei olnud märgitud, võib järeldada, et kaebaja mõistis ka ise, et sellist alust ei ole olemas. Ka kaebuses ei ole märgitud selliseid asjaolusid, mis võiksid tingida menetluse uuendamise. Maakonnakomisjoni 25.06.1998 ja 09.12.2004 haldusaktid on jõustunud ning neid pole varasemalt ka vaidlustatud. Kaebaja ei ole esile toonud ka seda, miks neid ei saanud varem vaidlustada. Oluline on ka see, et kaebaja esitas oma uuendamise taotluse umbes 1 aasta pärast seda, kui halduskohtu haldusasjas nr 3-06-308 alustati kohtumenetlust. Kolmandal isikul on tekkinud õiguslikult kaitstud usaldus selle vastu, et kolmanda isiku huvides antud haldusaktid jäävad kehtima. Isegi kui eeldada, et kaebaja võinuks taotleda menetluse uuendamist, siis ei ole kaebaja kaebuses selgitanud, kuidas vastaks tema käitumine HMS § 44 lg-s 3 sätestatule. Oma menetluse uuendamise taotluses ei ole kaebaja muuhulgas ka märkinud, millisel õiguslikul alusel oleks saanud 24.05.1995 otsust nr 112 muuta. Vastustaja vaidlusalune otsus ei saa avaldada kahjulikku mõju kaebaja õigustele, kuivõrd kaebaja ei vaidlustanud varasemalt 25.06.1998 ja 09.12.2004 haldusakte. Kui kaebaja leidis, et tema õigusi rikutakse, siis tulnuks kaebus esitada varem. Kohtul ei ole vastavalt kohtupraktikale võimalik teha haldusorganile ettekirjutust haldusmenetluse vastavaks uuendamiseks. See, kas on alust uuendada haldusmenetlust, on haldusorgani pädevuses otsustada ning kohus ei saa võtta endale haldusorgani funktsiooni.
  2. Tallinna Halduskohtu 11.02.2008 määrusega jäeti kolmanda isiku taotlus asjas menetluse lõpetamiseks rahuldamata ning halduskohtu 14.02.2008 määrusega ennistati kaebuse esitamise möödalastud tähtaeg ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni 16.03.2007 otsusele ning jäeti rahuldamata kolmanda isiku taotlus menetluse lõpetamiseks. Tallinna Halduskohtu 21.02.2008 määrusega jäeti rahuldamata kolmanda isiku taotlused, milles kolmas isik palus tagastada D. Okase kaebus või jätta kaebus läbi vaatamata ning et kohus lahendaks asja lõplikult. Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2008 määrusega jäeti S. määruskaebus halduskohtu 21.02.2008 määruse peale läbi vaatamata. Regati
  3. Tallinna Halduskohtu 19.08.2008 otsusega rahuldati D. Okase kaebus ja tühistati ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni 16.03.2007 otsus ning tehti komisjonile ettekirjutus menetluse jätkamiseks kaebaja poolt 08.03.2007 koostatud taotluse alusel. Otsusega mõisteti ÕVVTK Lääne 5
(13)3-07-1025 maakonnakomisjonilt D. Okase kasuks välja kantud menetluskulud summas 15 398 krooni ja 50 senti. Vastustaja otsus mitte uuendada haldusmenetlust ning jätta kaebaja 08.03.2007 taotlus läbi vaatamata, rikub D. Okase õigusi, luues ÕVVTK maakonnakomisjoni 24.05.1995 otsuse nr 112 25.06.1998 redaktsiooni muutmata jätmisel eelduse ja võimaluse talle väljastatud pärimistunnistuses nimetatud endise Pärna talu nr A-25 hoonete ½ ulatuses üleminekuks S. Regatile. Uuteks loetakse tõendid siis, kui need said teatavaks või kui neid oli võimalik esitada alles pärast esimese haldusmenetluse lõppu. Vastustaja ei ole taotluse rahuldamisest keeldumisel tuginenud mitte ÕVVTK maakonnakomisjonis toimunud menetlusele, vaid toonud taotluse tagasilükkamise alusena esile
  1. aastal toimunud halduskohtumenetluse, mille toimumise ajal tõendid olid väidetavalt kaebajale teada. Selline väide oleks kohtu arvates põhjendatud, kui kaebaja oleks olnud menetlusse kaasatud. Vastustaja aga ei esita oma vaidlustatud otsuses toodu kinnituseks mingeid tõendeid, vaid kritiseerib kaebajat, kes olevat lihtsalt jätnud oma õiguse taoliste tõendite esitamiseks kasutamata. Kaebaja poolt uuendamistaotluses esitatud tõendeid vastavalt lisale ei olnud maakonnakomisjonile varem esitatud ning vastavas õigusvastaselt võõrandatud vara toimikus nr 5964 need puudusid. Selliseid tõendeid ei olnud ka haldusasja nr 3-235/26 toimikus. See, et D. Okas ega ka Lääne Maavalitsuse esindaja ei teinud kohtumenetluses piisavalt pingutusi tõendite leidmiseks, ei saa olla nende tõendite esitamisel maakonnakomisjonile käesolevas vaidluses aluseks järeldusele, et D. Okas teadis nimetatud tõendite olemasolust juba
  2. aasta kohtumenetluse ajal. D. Okas ei olnud maakonnakomisjoni poolt subjektiotsuse uue
  3. aasta redaktsiooni ettevalmistamise menetlusse kaasatud, mistõttu jäeti loomata kaebajale võimalused temapoolsete seisukohtade avaldamiseks. Kohus leiab seega, et D. Okase esindaja poolt 08.03.2007 taotluse lisadena esitatud dokumendid kujutavad endast uusi olulisi tõendeid HMS § 44 lg 1 p 2 tähenduses, mis võivad anda alust järelduseks, et täitevkomitee motiveerimatu ja ebapiisaval informatsioonil põhinev ning seetõttu ka õigusvastane otsus nr 203, mis oli D. Okase õigusi riivavalt aluseks S. Regati tunnistamisel omandireformi õigustatud subjektiks Pärna talu ½ hoonete osas, oli lõppjärelduses õige ja need tõendid ei olnud haldusmenetluse ajal teada. Seega oli menetluse uuendamiseks alus olemas. Haldusorganil puudub diskretsiooniõigus taotluse menetlusse võtmise otsustamisel, kui esineb uuendamise alus. Kui kaebaja menetluse uuendamise taotlus oli esitatud puudustega, sealhulgas ka ilma taotluseta ennistada taotluse esitamise möödalastud tähtaeg, siis tuleb kaebajale anda võimalus puuduste kõrvaldamiseks, määrates selleks tähtaja. 6
(13)3-07-1025 Kuna menetlustähtaja ennistamine on haldusorgani pädevuses ning vastustaja ei ole seda küsimust saanud seni sisuliselt käsitleda, siis ei võta kohus selles küsimuses seisukohta ning seetõttu ei saa rahuldada ka kaebuse taotlust teha komisjonile ettekirjutus haldusmenetluse uuendamiseks, kuna haldusmenetluse uuendamine on sõltuvuses taotluse tähtaegsuse küsimusega. Vaidlustatud otsus sisaldab ebaõiget kaalutlust, just nagu ei saaks D. Okase pärimisõigus ja seeläbi ka omandiõigus Pärna talu nr A-25 hoonetele olla ümberlükatav, mis võis juba menetluse efektiivsuse põhimõttest lähtudes mõjutada komisjoni asumist seisukohale taotlust mitte rahuldada. Kohtu hinnangul ei ole asjakohatud kaebaja viited N. Silla poolt tegemata jäetud enesetaandusest. Avaliku teenistuse eetikakoodeksi, mis tulenevalt korruptsioonivastase seaduse § 29 p-st 10 on avaliku teenistuse seaduse lisa ja millest avalik teenistuja peab oma teenistuskohustuste täitmisel lähtuma, p 13 järgi peab ametnik hoiduma ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse. MENETLUSOSALISTE APELLATSIOONIMENETLUSES SEISUKOHAD 7. S. Regati apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 19.08.2008 otsus ja teha uus otsus, millega jätta D. Okase kaebus rahuldamata, või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant leiab, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnormi ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. Otsusest ei selgu, miks ei ole õige S. Regati väide, et D. Okase 08.03.2007 taotluse ja kaebuse esitamise faktiline põhjus on selles, et D. Okas üritab sisuliselt jõuda tulemini, millega Lääne Maakohtu 12.09.1995 otsust haldusasjas nr 3-235/26 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.1995 otsust haldusasjas nr II3/258, millised mõlemad on ammu jõustunud, muudetaks. Kohus ei andnud hinnangut S. Regati väitele, et kui D. Okase tahtejärgne olukord peaks tekkima, tähendaks see sisuliselt seda, et eelmärgitud kohtumenetlused muutuksid vastavalt mõttetuks, kuivõrd neist ei tuleks enam haldusmenetluses täielikult lähtuda. Kohus ei analüüsinud S. Regati väidet, mille järgi kohtuvõimu ja haldusorgani poolt varasemalt lubatavalt tehtu tulevikus ümberpööramine D. Okase kasuks ja S. Regati kahjuks ei ole õiguspärane. 7
(13)3-07-1025 08.03.2007 haldusmenetluse uuendamise taotluses ei olnud märgitud ainsamatki menetluse uuendamise õiguslikku alust vastavalt HMS § 44 lg-le 1 ning et menetluse uuendamise alust ei olnud ka faktiliselt põhjendatud, sidudes mingit faktilist asjaolu mõne HMS § 44 lg 1 õigusliku alusega. Kohus ei teinud kindlaks, et halduskohtule esitatud kaebuses märgiti, et haldusmenetlus tulnuks uuendada kahel erineval põhjusel, samas ei toodud selliseid põhjusi esile haldusmenetluse uuendamise taotluses. Kohtuotsuse pinnalt pole jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine, järeldamaks, et asjas on ilmnenud uued olulised tõendid, mis ei oleks olnud D. Okasele kunagise haldusmenetluse ajal teada. Kohus kohaldas HMS § 44 lg 1 p 2 vääralt. Otsusest ei selgu, miks ei ole õige S. Regati väide, mille järgi D. Okase väidetu, nagu ei oleks D. Okast ega J. Siirakut maakonnakomisjoni 25.06.1998 ja 09.12.2004 otsuste tegemisel menetlusse kaasatud (J. Siirak suri seejuures
  1. aastal), et neid ei ole huvitatud isikutena ära kuulatud vms, ei ole D. Okase jaoks mingid uued asjaolud, millistele saaks D. Okas aastaid hiljem tugineda. Kohus ei võtnud seisukohta järgmise S. Regati märgitu osas ega põhjendanud, miks ei ole õige S. Regati väidetu, et D. Okasel ei ole õiguslikku alust, millele toetuvalt oleks ta üldse õigustatud taotlema, et maakonnakomisjon kontrolliks 25.06.1998 otsuse põhjendatust. Kohus ei vastanud S. Regati väidetele, et maakonnakomisjoni 25.06.1998 ja 09.12.2004 haldusaktid on jõustunud ning et neid pole varasemalt vaidlustatud, kehtetuks tunnistatud või tühistatud, ning et ei saa ca 10 aastat hiljem hakata vaidlustama eeskätt 25.06.1998 otsust, kuigi D. Okas teadis või vähemalt pidi sellest haldusaktist teadlik olema alates
  2. aastal. Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta S. Regati märgitu, et D. Okas pole toonud veenvalt esile, millised asjaolud takistasid tal varasemalt selle kõige tõstatamist. Kohus ei motiveerinud, miks ta ei tuvastanud, kas D.Okas esitas haldusmenetluse uuendamiseks taotluse haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise väidetavate asjaolude teadasaamisest alates või mitte. Ainuüksi D. Okase käitumise mittevastavus HMS § 44 lg-le 3 pidi välistama kaebuse rahuldamise. Kohtul puudus õiguslik alus teha maakonnakomisjonile ettekirjutus menetluse jätkamiseks, teades, et kaebaja taotles hoopis ettekirjutuse tegemist haldusmenetluse uuendamiseks. Sellega rikkus kohus HKMS § 19 lg-t
  3. 8
(13)3-07-1025 Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebaja sõnaselgelt taotletut tuleks tõlgendada kui taotlust teha ettekirjutus haldusmenetluse jätkamiseks. D. Okasel ei olnud õigust kohtusse pöörduda, sest D. Okase õigusi ei ole rikutud või tema vabadusi piiratud. S. Regat leiab jätkuvalt, et D. Okasel puudus ilmselgelt õigus esitada käesolevas asjas kaebus, isegi kui eeldada, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Apellant esitab ka vastuväite seoses Tallinna Halduskohtu 21.02.2008 määrusega, millega ei jäetud D. Okase 17.05.2007 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebust läbi vaatamata. S. Regat soovis 03.03.2008 määruskaebusega selle kohtumääruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta D. Okase kaebus läbi vaatamata, kuid Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 07.05.2008 määrusega omakorda S. Regati 03.03.2008 määruskaebuse läbi vaatamata, kuna seda ei pidavat saama esitada. S. Regat taotleb kohtul D. Okaselt S. Regati kasuks välja mõista täiendavad menetluskulud summas 18 842 krooni.
  1. ÕVVTK Lääne maakonnakomisjon toetab apellatsioonkaebuses esitatud nõuet tühistada halduskohtu 19.08.2008 otsus.
  2. D. Okas palub jätta S. Regati apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja põhjendused on järgmised. D. Okase kaebuse ja haldusasja esemeks on üksnes küsimused, kas ÕVVTK Lääne maakonnakomisjoni 16.03.2007 otsus on vaidlustatav, kas see rikub D. Okase seadusega kaitstud õigusi ning kas see oli põhjendatud ja seaduslik. Neis asjaoludes on halduskohtu otsus piisavalt motiveeritud, põhjendatud ja seaduslik. Halduskohus ei saanud käesolevas asjas lahendada küsimust muuhulgas näiteks D. Okase esitatud haldusmenetluse uuendamise taotluse tähtaegsusest, sest seda ei olnud algatanud haldusorganina ÕVVTK Lääne maakonnakomisjon ega anda hinnangut taotluse sisulise põhjendatuse kohta, sest maakonnakomisjon keeldus haldusasja uuendamisest ja jättis taotluse läbi vaatamata. Haldusmenetluse uuendamise taotluses sisaldus ka taotlus, millise uue haldusakti võiks vastustaja menetluse tulemusena välja anda. Kui selline taotlus ei olnud ÕVVTK Lääne maakonnakomisjonile arusaadav, siis tulnuks kooskõlas HMS § 15 lg-ga 2 anda taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ehk see väidetav puudus ei saanud ega tohtinud olla taotluse läbivaatamata jätmise aluseks. Põhjendamatu on seisukoht, et D. Okas on taotlenud haldusmenetluses ühe haldusakti põhjendatuse kontrolli ja kohtumenetluses teise haldusakti kontrolli. Selle segaduse on põhjustanud mitte D. Okas või tema esindaja, vaid ÕVVTK 9
(13)3-07-1025 Lääne maakonnakomisjon oma väljaantavate haldusaktide segase dateerimise ja järjestamisega. Kohus on selgitanud, et etteheide selle kohta, et D. Okas pole veenvalt esile toonud, miks ta ei saanud kaebuse aluseks olevaid asjaolusid varem esitada, puudutab haldusmenetluse uuendamise taotluse esitamise tähtaegsust HMS § 44 lg 3 järgi, mida peab järgima haldusorgan. Kui haldusorgan leiab, et taotlus võib olla esitatud tähtaega rikkudes, siis tuleb isikule anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks HMS § 15 lg 2 alusel muuhulgas tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, mitte aga jätta taotlust läbi vaatamata. D. Okase hinnangul ei ole ka S. Regati usaldus asjaoluks, mida tuleb kaaluda haldusmenetluse uuendamisel. D. Okas märgib, et esitas kaebuses need asjaolud ja väited, mida oleks soovinud ka siis, kui ta oleks menetlusse õigeaegselt kaasatud. Kohus tegi ÕVVTK Lääne maakonnakomisjonile põhjendatult ettekirjutuse D. Okase menetluse jätkamiseks ning see oli arvestades menetluslikku olukorda ainuvõimalik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et paljud apellatsioonkaebuse väited väljuvad vaidluseseme piiridest. Antud juhul on küsimus selles, kas vastustajal oli kohustus menetlus uuendada või mitte. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on puutumus haldusaktidega, mille suhtes ta menetluse uuendamist taotles. Menetluse uuendamise taotluse esitamisel ja selle läbivaatamisel ei ole asjakohased nt küsimused, kui kaua on haldusaktid kehtinud, mille suhtes menetluse uuendamist taotletakse, miks ei ole isik neid haldusakte kohtus vaidlustanud, kas haldusakte on usalduse tõttu üldse võimalik menetluse uuendamise korral kehtetuks tunnistada, mis ajenditel menetluse uuendamise taotlus esitati, kas haldusaktid on õiguspärased. Menetluse uuendamise üle otsustamisel on oluline vaid, et esineks HMS § 44 lgs 1 nimetatud alus ning taotlus oleks esitatud HMS § 44 lg-s 3 nimetatud tähtaja jooksul. Ühe HMS § 44 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel puudub haldusorganil kaalutlusõigus otsustamaks, kas menetlus uuendada. Haldusorganil on vastavasisuline kohustus. Küsimused, kas arvestada tuleb haldusakti adressaadi usaldusega, kas haldusaktid on õiguspärased jms, tulevad hindamisele siis, kui haldusorgan otsustab, milline on konkreetse HMS § 44 lg-s 1 nimetatud aluse mõju haldusakti õiguspärasusele ning kas haldusakti kehtetuks tunnistamine on võimalik (vt HMS § 64 jj). 10
(13)3-07-1025
  1. Käesolevas vaidluses on kaebaja taotlenud menetluse uuendamist HMS § 44 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja ei ole alust taotlusse märkinud, kuid see selgub üheselt taotluse sisust ning sellele lisatud dokumentidest. HMS alusel ei oleks võimalik menetlust uuendada HMS § 44 lg-s 3 nimetatud tähtaja rikkumise tõttu. Taotlus esitati 08.03.
  2. Vastavalt HMS § 44 lg-le 3 pidi kaebaja uutest tõenditest teadlikuks saama seega mitte varem kui 08.02.
  3. Kaebaja on kohtumenetluses väitnud, et sai uutest asjaoludest teada
  4. aastal. Halduskohus on saatnud asja vastustajale tähtaja ennistamise küsimuse lahendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt HMS § 34 lg-st 3 ei ole võimalik vastustajal tähtaja ennistamise küsimust positiivselt lahendada. Nimetatud säte keelab menetlustähtaega ennistada, kui ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kaebaja puhul oli möödunud enam kui 10 aastat.
  5. Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra (edaspidi: kord) p 36 kohaselt, kui pärast komisjoni otsuse tegemist ilmnevad uued asjaolud (nt esitatakse uusi tõendeid), mis võivad tingida tehtud otsuse muutmise, esitab avalduse vastuvõtja materjalid ilmnenud asjaolude kohta kohalikule komisjonile, kes vaatab need läbi ühe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates. Kui esitatud täiendavad andmed, tõendid ja taotlused ei tingi komisjoni otsuse muutmist, lisatakse need samuti toimikusse. Vastustaja võttis oma keelduva otsuse vastu just eelnimetatud punktile tuginedes. Ringkonnakohus leiab, et korra p 36 sätestab eriregulatsiooni HMS §-ga 44 võrreldes. Korra p 36 kohustab samuti komisjoni talle uute tõendite esitamisel oma varasemat otsust uuesti läbi vaatama, kuid uute tõendite esitamist pole seotud mingi tähtajaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda korra p 36 keelduda uusi tõendeid asja juurde võtta. Asjaolu, kui kaua on taotluse esitaja tõendite esitamisega viivitanud, tuleb hinnata siis, kui uued tõendid viitavad varasema otsuse õigusvastasusele ning on vajalik kaaluma hakata otsuse kehtetuks tunnistamist. Seni, kuni konkreetse vara osas on omandireform lõpuni viimata, on komisjonil kohustus oma otsuseid uute asjaolude ilmnemisel üle vaadata. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja 08.03.2007 taotluse puhul tähtaja probleem asjakohane ning lahendada tuleb vaid küsimus, kas kaebaja taotlus oli esitatud õige haldusakti suhtes ning kas taotluses oli välja toodud uusi asjaolusid. 11
(13)3-07-1025
  1. Vastustaja ja kolmas isik on leidnud, et kaebaja on palunud muuta 24.05.1995 otsust nr 112, kuid see ei saa kaebaja õigusi rikkuda, sest nimetatud otsusega tunnistati Salme Regat ja Rein Siirak õigustatud subjektiks kumbki ½ maa osas. Ringkonnakohus märgib, et esitatud menetluse uuendamise taotlusest on üheselt aru saada, et kaebaja on esitanud taotluse osas, millega Salmega Regat tunnistati õigustatud subjektiks ½ hoonete osas. 24.05.1995 otsust nr 112 on muudetud kahel korral – 25.06.1998 ja 09.12.2004 ning mõlemal juhul on otsus visuaalselt säilitanud sama algse kuupäeva ja numbri. Kaebaja poolt esitatud menetluse uuendamise taotluse eesmärgiks on taastada olukord, kus kolmas isik on õigustatud subjektiks tunnistatud üksnes ½ maa, mitte aga hoonete osas.
  2. Vaidlust ei ole selles, et tõendeid, mis olid menetluse uuendamise taotlusega koos esitatud, omandireformi toimikus ei sisaldu ning komisjon ei ole neid subjektiotsuste tegemisel arvestanud. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et tegemist on uute asjaoludega korra p 36 tähenduses. Väide, et samad tõendid ja asjaolud olid kaebajale väidetavalt teada halduskohtumenetluse ajal, millega tunnistati Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee 24.12.1970 otsus Hilda Siiraku osas seadusevastaseks, ei tõenda, et need asjaolud olid teada ka komisjonile subjektiotsuste tegemise ajal. Komisjoni jaoks on tegemist uute tõenditega. Kohus ei pea konkreetsel juhul hakkama komisjoni eest hindama, milline mõju on esitatud tõenditel subjektiotsuste õiguspärasusele. Asjaolu, et halduskohus on
  3. aastal teinud otsuse, millega tunnistanud Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee 24.12.1970 otsuse Hilda Siiraku osas seadusevastaseks, ei tähenda, et komisjonil pole võimalik oma varasemaid haldusakte muuta. Kohus on tunnistanud eeltoodud otsuse seadusevastaseks, sest see võeti vastu üldaktis ettenähtud korda rikkudes. Eeltoodu ei tähenda, et
  4. aasta otsus oleks olnud ka materiaalselt õigusvastane.
  5. Käesoleval ajal on S. Regat teises haldusasjas vaidlustanud Kullamaa Vallavalitsuse korralduse, millega tagastati talle osaliselt maa. S. Regat väidab kohtumenetluses muuhulgas seda, et hooned on kaebaja pahauskses omandis. Seega ei ole subjektiotsuste ülevaatamine hoonete osas ainetu. Kui selgub, et S. Regat on hoonete osas õigustatud subjektiks tunnistatud valesti, puudub kaebajal ja kolmandal isikul vajadus vaielda hoonete võimaliku tagastamise üle.
  6. Esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme, kohustades vastustajat menetluse uuendamise asemel taotlust lahendama. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et vastustajal on sisuliselt kohustus antud juhul menetlus uuendada. Arvestades aga, et taotluse 12
(13)3-07-1025 lahendamine hõlmab ka menetluse uuendamise, pole vajadust halduskohtu otsust muuta. 17. Kaebaja on taotlenud apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist summas 9558 krooni. Kulude kandmine on tõendatud. HKMS ei näe ette võimalust mõista kulusid välja kolmandalt isikult. Kulud tuleb välja mõista vastustajalt, kuna kohtumenetlus on tekkinud tema õigusvastase tegevuse tagajärjel. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.